4-19-4829/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-19-4829 Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2019, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Kohtunik Anu Ammer Väärteoasi G.N-i liiklusseaduse

227 lg 4 süüdistuses § järgi. Menetlusalune isik G.N, isikukood XXX, elukoht xxxx, varem väärteokorras karistatud. Kohtuväline menetleja

Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Kohtuotsuse õiguslik alus

VTMS § 1 7 lg 1 p 1; § 108; § 111; § 136, § 137, §

205 lg 4, kohus

o t s u s t a s:

G.N

227 lg 4 süüdi tunnistada liiklusseaduse § järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises mõista ning karistuseks

10 (kümme päeva )

aresti.

Karistuse kandmise algust arvestada alates G.N-i poolt aresti kandmisele asumisest.

Kohtu määratud tähtajal aresti kandmisele mitte ilmumise korral kohaldada G.N-i suhtes sundtoomist.

Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldada G.N-i suhtes lisa

karistusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada

5 (viie) päeva jooksul G.N-i arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus 11.10.2019 tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

VÄÄRTEO ASJAOLUD

01.09.2019 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik

T K väärteoprotokolli nr AB 1 Lääne 559199 selle kohta, et 01.09.2019 kell 10:23 - Virumaal Rakver -Sonda- -l, liikudes suunas, juhtis e vallas Sämi Kiviõli tee 1.km. Kiviõli

G.N xxxx reg nr xxxx kiirusega 158 +-5km/h teel, kus mootorsõidukit lubatud kuni 90 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h.

Oma tegevusega rikkus G.N liiklusseaduse

15 lg 1 p 1 § nõudeid, pannes seega toime

27 lg 4

liiklusseaduse (LS) § 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Juhindudes VTMS § 84 sätetest saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule.

Kohtuistungil 30.09.2019 tunnistas G.N rikkumise toimepanemist seletades, Tunnistas, et s et seda on raske põhjendada. ee oli tema lohakus, kuna jäi

mõttesse ja kogemata vajutas gaasi. Avaldas, et juhilubasid oleks vaja, kuna ilma nendeta ei saa ta tööl käia.

Kohus uuris ka väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid:

- kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt 01.09.2019 kell

10:23 -Virumaal Lääne Rakvere vallas Sämi-Sonda-

- liikudes Kiviõli tee 1.km. l, Kiviõli suunas, juhtis G.N xxxx reg nr xxxx kiirusega mootorsõidukit

158 +-5km/h teel, kus lubatud kuni 90 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h.Kiirus mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP0009666 /tl 5/,

- 05.04.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2440,19,001536 liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi, millega menetlusalust isikut karistati trahviga 120,00 eurot, mis tõendab isikul kehtiva väärteokaristuse olemasolu /tl 6-7/,

- varasemad kiirmenetluse otsused 09.02.2017 , liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi

millega menetlusalust isikut karistati trahviga 120,00 eurot; 01.06.2017 liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi, millega menetlusalust isikut karistati trahviga 72,00 eurot , millega menetlusalust ja 16.06.2017 liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi isikut karistati trahviga 120,00 eurot, mis iseloomustavad menetlusaluse isiku varasemat liiklusalast käitumist /tl 8-13/,

- karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on G.N üks kehtiv väärteokaristus liiklusseaduse § 227 lg 2 jä , milles määratud trahv on tasutud rgi /tl 14/.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas kohtuistungil, et A.Talvik on temale süüks pandava teo pannud toime teadlikult ja tahtlikult, mis suurendab tema süü suurust. Isikul on üks kehtiv samaliigiline liiklusrikkumine, mille eest määratud rahatrahv teda seadusekuulekale käitumisele suunanud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtult menetlusaluse isiku suhtes aresti kohaldamist kümme päeva ja lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus sanktsiooni miinimum määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses.

G.N o toimepanemist nii selle menetlemisel tunnistas väärte kohtuvälise menetleja juures, kui ka asja kohtulikul arutamisel ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus. Kohus ära kuulanud menetlusaluse isiku selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et n süüliselt, G.N o otsese tahtlusega rikkunud

15 lg 1 p 1 ning tema tegevus on liiklusseaduse § nõudeid õigesti kvalifitseeritud § 22 järgi

7 lg 4 .

G.N-i nii süü on tõendamist leidnud süü omaksvõtuga kohtuistungil kui Kohus leiab, ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega.

et G.N rikkus seadust teadvalt ja tahtlikult, kuna otsustas ületada suurimat lubatud sõidukiirust, kuigi tema enda sõnul hajameelsusest ja mõtetesse vajumisest tingituna.

L

iiklusseaduse § lg 1 p 1 sätestab, et suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulavälisel teel on 90 km/h.

LS § 227

lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis karistat – akse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. LS § 227 lg 4 p 3 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

6 kuust kuni 12 kuuni.

G.N-i

süüteole on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik pani raske liiklussüüteo toime otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Lubatud sõidukiiruse, s.o 90 km/h ning mootorsõiduki reaalse kiiruse, s.o fikseeritud 158+-5 km/h, vah tajutav ning ei e, mis oli vähemalt 63 km/h pidi olema G.N-ile saanud jääda märkamatuks, ometi otsustas ta jätkata lubatud kiirusest kiiremini liikumist. Sellises ulatuses raske liiklusrikkumise toimepanemise ei saa olla toime pandud ettevaatamatusest ega hooletusest, vaid ainult tahtlikult.

Kohtu hinnangul on G.N-ilt

välja kujunenud õiguskorra suhtes püsivalt hoolimatu käitumismuster. Varasemad liikluses toime pandud väärtegude eest määratud karistused iseloomustavad teda kui mitte õiguskuulekat isikut. Määratud trahvi tasumine ei ol

e mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma ning seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada teda rangemalt kui varasema väärteokaristuse puhul.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § de 57 ja 58 järgi. -

G.N ja kahetses toimepandut, mis on kohtu tunnistas ennast süüdi

hinnangul s. Raskendavaid asjaolusid ei ole kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõtte tuvastatud.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt.

Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides.

Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine.

Kohus on käesolevas asjas seisukohal, et rahatrahv kui karistusliik, on end G.N-i puhul ammendanud, kuna see ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistus

t – aresti ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna isiku liiklusalane käitumine (rikub liiklusseadust, kahetseb, tasub trahvi ja rikub vaid viie kuu möödumisel liiklusseadust) viitab üheselt sellele, et isik suhtub taas veelgi raskemalt

liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse ning võimalikku järgmisesse karistusse üleolevalt. Kohus on seisukohal, et sellise suhtumisega juht on liikluses ohtlik ning tuleb liiklusest kõrvaldada , kui ka nii tema lühiajalise isoleerimisega aresti näol tema . lt juhtimisõiguse äravõtmisega

Liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas ning antud juhul on ka kaebajal arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikkuses on olukord selline, et KarS 50 l § g 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. G.N-i puhul ei ole välistatud eeltoodud alusel temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta ei ole

KarS 50 lg isik. Kohus leiab, et kuna G.N on §

2 märgitud jätkanud

liiklusalaste rikkumiste toimepanemist, siis on ta ise asetanud ennast olukorda, kus karistusliigina ainult aresti kohaldamine pole kohtu arvates otstarbekas ei , kuivõrd see

kajastaks riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele.

Karistuse üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Ei saa kuidagi väita, et menetluse esemeks oleva liiklussüüteo puhul oleks tegemist vähetähtsa õigusrikkumise liigiga, millega ei seata ohtu kaalukaid õigushüvesid ja millele riik ei peaks reageerima rangelt. On selge, et liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra parane

misele kuigivõrd kaasa.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole kohtul põhjust irduda kohtuvälise menetleja karistusettepanekust ja on

menetlusalusele isikule arest põhjendatud määrata selle sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ja mõista temale lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmine selle miinimummääras

.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

30.09.2019 kohtuotsus 4-19-

4829 jõustus 17.02.2020 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Rosar referent