1-17-10430/52 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-17-10430

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10430 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid .N elektroonilise valve F kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F XXX .N , isikukood , Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 06.05.2019 06.05.2020 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta F.N elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtu esitada Viru

määruse peale on õigus Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.09.2019 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava .N id F elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

F.N kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 27.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17- 10430 213 lg 1 gi ning mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § jär KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata

1 aasta 6 kuulise katseajaga, ja kui .N ei pane selle aja kestel toime u kriminaalhooldaja F ut kuritegu ja täidab järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid S § 75 lg 2 p -

ja Kar - de

Harju Maakohtu 2,8 alusel määratud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 13.12.2017. 14.05.2019 m lg äärusega pöörati KarS § 74 4 alusel täitmisele .N ile Harju Maakohtu F -

2 27.11.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise

ja

algust loetakse alates 06.05.2019.

F.N on kriminaalkorras karistatud 4 korral, vanglas viibib esimest korda. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Käesolevalt kannab

isik karistust arvutikelmuse eest, millega on tekitatud materiaalset kahju. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kuna kinnipeetava karistusaeg ei ületa ühte aastat, ei koostata isikule individuaalset täitmiskava.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust.

F.N-il puudub rahvastikuregistri andmetel sissekirjutus. Enne vangistust elas ta aadressil xxxx. Vabanemisel soovib isik elama asuda samale aadressile. Kinnistusraamatu andmetel on vabanemisjärgse elukohana märgitud xxxx munitsipaalpind ning kehtiv sissekirjutus on sellel aadressil kinnipeetava elukaaslasel J V K. Tegemist on 3-toalise heas seisukorras oleva korteriga, kus elab isiku elukaaslane koos oma nelja alaealise lapsega. Elamine vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. J V K on andnud kirjaliku nõusoleku, et .N võib vabanemisjärgselt elektroonilise valvega aadressile F xxxx elama asuda. xxxx , et xxxx nõusolekut ei andnud. Päringu vastusest selgub nõusolekul saab majutada ainult üürniku alaealisi lapsi, abikaasat ja töövõimetuid vanemaid. Seega ei ole isikul vabanemisjärgset elukohta. Alternatiivina on kinnipeetaval võimalik taotleda sotsiaalpinda või saada öömaja. Isik õppis õpetas xxxx

xxxx ja l xxxx. aastal xxxx kutsekeskkooli maaler-plaatijaon krohvija erialal. Suhtumine haridusse/enesetäiendamisse positiivne. Kinnipeetaval on olemas plaati vahetanud sageli ja ja klaasitöötleja oskused. Isik on töö namjaolt töötanud plaatijana ning teinud ka muid ehitus ja remonditöid. kohti. Ta on e - xxxx -ukse d, alumiiniumfassaadid). Varasemalt on olnud on töötanud akna tehases (metallitöö hõivatud , OÜ s ja OÜ töötas OÜ- xxxx s - xxxx, xxxx s - - xxxx. 2014. aastal s isik -s AS OÜ xxxx , 2015. aastal xxxx - roostevaba mööbli komplekteerijana töötas OÜ s reklaamitöökoja töölisena. Kinnipeetava ema sõnul töötas poeg varem ühes kohas tavaliselt mõned kuud ja siis tuli alkoholi tarbimise tõttu töölt ära, mistõttu ei ole töösse suhtumine alati kohusetundlik olnud. Alates 2018. aastast xxxx töötas isik firmas nimega umbes ühe aasta enne kui firma maksejõuetuks jäi. Seejärel jõudis enne kinnipidamist töötada kuu aega OÜ xxxx -s lepingulise töötajana. Vanglas olles on motiveeritud töötama. K-raha andmetel on 28.08.2019 seisuga isikul eurot tasumata nõudeid summas 6394,86 . Käesoleva kuriteo pinnalt võib järeldada, et oskus, mistõttu isikul oli majanduslikke raskusi ning puudus piisav toimetuleku pani toime kelmuse majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tööandja on saatnud garantiikirja, mis kehtib kaks kuud, s.o kuni 30.09.2019. on -s xxxx Täistööajaga töökoht vabanemisel OÜ . Seega on süüdimõistetul esialgne vabanemisjärgne töökoht olemas. Kinnipeetava ema ei ole nõus poega materiaalselt toetama. Isiku elukaaslase sõnul on ta valmis .N i toetama F - kuni kaks kuud.

Kinnipeetava lähedasteks on ema K P, elukaaslane J V K ja tema neli alaealist last. .N F isa suri 2000. aastal. mata. Endise elukaaslase ja Lähedased on kriminaalkorras karista ema suhtes on isik toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on kriminaalkorras karistatud. Tihti tekkisid konfliktid, kui alkoholi tarvitati. Ema dab probleemide sõnul ähvar ta puhul poega politsei kutsumisega ja siis pidi poeg oma käitumist ohjeldama. .N il on F - ka täiskasvanud poeg, kes elab koos emaga xxxx ja kellega omavaheline suhtlus puudub. Suhted praeguse elukaaslase sõnul on kinnipeetavaga hea aslase sõnade d ja toetavad. Eluka

3 kohaselt on kinnipeetaval rohkelt alkoholi tarvitava ka kinnipeetav id sõpru, kellega koos liigselt alkoholi tarvitab. Kinnipeetava selgituste kohaselt puuduvad tal kriminaalkorras karistatud sõbrad. Ema sõnul suhtleb ta pojaga telefoni teel ning nende omavahelised suhted on head. Küll aga seoses sellega, et isik on ema sõnade kohaselt alkoholi tarvitades agressiivne ning esineb nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda, ei soovi ema pojale avaldada oma kodust aadressi ning kohtub pojaga vaid neutraalsel pinnal. Isiku sõnade kohaselt proovis ta esimest korda alkoholi 14-15 aastaselt koos sõpradega. Vestluses tõi välja, et peamine tarvitamine toimus tavaliselt nädalavahetustel. Tunnistas, et on alkoholi tarbimisega liiale läinud. Kuritegusid on isik toime pannud alkoholijoobes. 2016. aastal on isikut kriminaalkorras karistatud

joobeseisundis. Viimane mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalhooldus kulges negatiivselt seoses .N poolt alkoholi tarvitamisega, F millega ta rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. .N-il oli F kohtumäärusega pikendatud katseaega kokku 4 kuu võrra, st kuni 27.09.2019 ning määratud

kohustus läbida alkoholisõ . .N täitis kohustuse pooleaastase F ltuvuse ravi hilinemisega, kui koht - us oli arutamisel järjekordne erakorraline ettekanne. Peale T protseduuri teostamist 14.01.2019 hakkas isik uuesti alkoholi tarvitama. Isiku sõnul toimus viimane alkoholi tarvitamine 18.03.2019. Narkootikume isik ei tarvita.

Alkoholijoobes võib isik muutud oli tarvitamisest vabanemine. a vägivaldseks. Põhiliseks katsumuseks on alkoh Vangiregistri andmetel on kinnipeetav varasemalt olnud kriminaalhooldusosakonnas arvel kolmel korral. Esimene ja teine seoses

kriminaalhooldus lõppes katseaja lõppemisega, kuid id viimane kriminaalhooldus kulges negatiivselt seoses .N poolt alkoholi F tarvitamisega, millega ta rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viimase erakorralise ettekande alusel pööras kohus isiku vangistuse täitmisele. Kuna .N F ei ilmunud viimase erakorralise ettekande raames ka kohtuistungile, oli ta kuulutatud kohtu poolt tagaotsitavaks ja võeti 06.05.2019 politsei poolt vahi alla. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks õppust võtnud on isikul olemas, kuid senini vanadest eksimustest ta ei ole. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava

F.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks .N F tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik e katse ttepaneku määrata talle aeg ja käitumiskontroll kuni ärakandmata karistusaja lõp 06.05.2020. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas

uni, s.o määrata .N ile KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve F - -des 2,8,

tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepane määrata 1 kuu. ku

F.N kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega Pind, kuhu ta soovib vabaneda, on tingimisi enne tähtaega vabaneda. munitsipaalpind. Ta on teadlik, et xxxx kut selleks, et ta sellele pinnale ei andnud nõusole saaks vabaneda. , Tal on võimalus korter üürida töökoht on olemas. Tööandja andis garantiikirja kehti 06.09.2019 avanes vusega 2 kuud sellepärast, et l võimalus vabaneda. ta Arvab, et saab siiski Ta on seal enne vangistust tööle. töötanud kuu aega. Elukaaslase avaldatud kahekuulise toetuse kohta ei oska ta midagi Ta teab ema elukohta, kuid tal öelda. külas ei käi. Ema on ettevaatlik normaalselt läbi , kuid nad saavad omavahel kui kohtuvad. Ema on käinud teda kõige suurem probleem on alkohol Tallinna Vanglas vaatamas. Tema ja vabaduses otsis ka abi sellele probleemile. Talle kirjutati tabletid, 3 kuud ei ta ta misjärel tarvitanud, kuid siis hakkas vanglasse sattumist. Vanglas on ta jälle tarvitama. Ta kahetseb esimest korda, 3 kuud oli Tallinna Vanglas ja siis toodi Viru Vanglasse.

4 Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 .N F teatanud, et ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

F.N ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla , poolt esitatud mater .N ei kuulu elektroonilise valve F jalidega, leiab, et süüdimõistetu kohaldamisega vangistusest tingim ja seda olenemata isi enne tähtaega vabastamisele asjaolust, et reaalset vangistust kannab ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku e . Kinnipeetaval on karistusregistri dasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tema poolt toimepandud kuriteod on eriliigilised, kuid mõlema toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kuriteod, mille eest isik karistust kannab on arvutikelmus ja alkoholijoobes. mootorsõiduki juhtimine

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Samas ei osale ta ka taasühiskonnastavates tegevustes, kuivõrd tulenevalt tema lühikesest karistusajast ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta vabanemist. Vangistusest vabanemisel soovib ta elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on munitsipaalkorte

riga, kus käesoleval ajal elab kinnipeetava elukaaslane koos oma nelja alaealise lapsega. Elukaaslane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks ektroonilise valvega nimetatud korteris, kuid korter kuulub xxxx ja el viimane Seega ei ole isikul ei andnud nõusolekut, et isik võiks sinna elama asuda. vabanemisjärgset elukohta, kuhu oleks võimalik elektroonilist valvet kohaldada. Iseloomustusest xxxx, kuid nähtuvalt on kinnipeetavale töökoha garanteerinud OÜ garantiikiri

on antud tähtajaga 2 kuud, s.o kuni 30.09.2019. Uut garantiikirja tööandja esitanud ei ole, kuid kinnipeetav oli kohtuistungil arvamusel, et saab sinna tööle ka hiljem. Kinnipeetav on töökohti vahetanud sageli ning ema sõnul on põhjuseks olnud alkoholi liigtarbimine. Tasumata rah eurot, mis tema majanduslikku alisi nõudeid on isikul 6394,86 toimetulekut võib halvendada. Kinnipeetava ema avaldas, et ei ole nõus poega materiaalselt toetama, elukaaslane oli nõus toetama vaid lühiajaliselt. Kuigi kinnipeetaval alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, on tal probleeme alkoholi tarvitamisest tuleneva kuritegeliku käitumisega. Mõlemad kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles ning elukaaslase sõnul

on isiku tutvusringkonnas rohkelt alkoholi tarvitavaid isikuid, kellega koos kinnipeetav alkoholi tarvitas ning kes talle ka edaspidi võivad negatiivset mõju avaldada. Enda sõnul tarvitas isik alkoholi viimati 2019. aasta märtsis, kuid arvestades asjaolu, et isik asus vanglakaristust kandma 06.05.2019, ei ole tal võimalik olnud alkoholi tarvitada ning käesolevaks ajaks ei ole ta piisavalt kaua olnud alkoholist eemal, et välistada täielikult saaks alkoholi tarvitamisega jätkamise vabaduses, mis on peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kinnipeetav on varem kriminaalhooldusele allutatuna korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu

5 tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu si enne tähtaega F.N vangistusest tingimi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 11. oktoobri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2019 kohtumääruse resolutsioon: 1.Tühistada enesekontrollimenetluses Tartu Ringkonnakohtu 5. novembri 2019 määruse põhiosa punkti 6 viimase lõigu osas ning asendada punkti 6 viimane lõik käesolevas määruses toodud põhistustega. 2.Muus osas jätta määrus muutmata. 3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. 11.10.2019 kohtumäärus 1 10430 jõustus 28.12.2019 Tartu Ringkonnakohtu -17- kohtumäärusega.