2-18-15803/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. oktoober 2019

Tsiviilasja number

2-18-15803

Tsiviilasi

A.A. hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3100 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX )

Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX ),

seaduslik esindaja O.K. , volitatud esindaja Jana Tanissaar

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.K. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 11. aprilli 2019 otsus perioodi

1. oktoober 2018 – 31. jaanuar 2019 eest väljamõistetud

elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada A.A. hagi A.K. vastu elatise

väljamõistmiseks osaliselt, mõista A.K. A.A. kasuks välja

elatis tagasiulatuvalt perioodi eest aprillist oktoobrini (ka)

2018, s.o seitsme kuu eest summas 1650 eurot, elatis alates

1. novembrist 2018 kuni 31. jaanuar 2019 150 eurot kuus

ning alates 1. veebruarist 2019 kuni A.A. täisealiseks

saamiseni 270 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks

järgmiselt:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista A.K. A.A. kasuks välja elatis alates 1.

novembrist 2018 kuni 31. jaanuarini 2019 summas 150

eurot kuus ning alates 1. veebruarist 2019 kuni lapse

täisealiseks saamiseni 270 eurot kuus, kuid mitte vähem,

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäär.

3.3. Mõista A.K. A.A. kasuks välja elatis tagasiulatuvalt

perioodi eest aprillist oktoobrini 2018, s.o seitsme kuu eest

summas 1650 eurot.

3.4. A.A. kasuks välja mõistetud elatis kanda O.K.

pangakontole nr XXX iga kuu kümnendaks kuupäevaks.

3.5. Jätta menetluskulud A.K. kanda.

3.6. A.A. l ei ole menetluskulusid tekkinud.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 19. oktoobril 2018 hagi A.K. (kostja) vastu elatise miinimummääras

väljamõistmiseks alates 1. novembrist 2018 ning elatise võlgnevuse perioodi aprillist kuni

oktoobrini 2018 eest summas 1750 eurot väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja alaealine laps. Kostja ei tasu hagejale elatist alates

aprillist 2018. Hageja käib kostja (isa) juures maksimaalselt kaks korda kuus, ilma kostja juures

ööbimiseta. Kui hageja ema on tööl, vaatab hageja järgi tema täiskasvanud vend või vanaema.

Kostja poolt hageja ema pangaarvele oktoobris kantud 400 eurot oli kostja raamatupidaja

eksitus ja hageja ema tagastas selle raha kostjale sularahas.

Hageja on erivajadustega laps. Hagejal on diagnoositud psoriaas (jalataldadel), mille laps on

pärinud isalt. Lapsel on tuvastatud keskmine puue. Hageja vajab pidevat ravi ning hageja

tegelikud väljaminekud on palju suuremad, kui elatise miinimum. Hageja käib muusikakoolis,

mille kulutused kannab ainult hageja ema.

Olles haiguslehel, käib kostja mitteametlikult tööl ja saab ümbrikupalka. Kostjal on hea palk,

sest ta töötab keevitajana. Kostja on esitanud pangaväljavõtte, kust nähtub, et tema igakuisest

sissetulekust on võimalik maksta hagejale elatist miinimummääras. Kostjal on piisavalt vara.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata või alternatiivselt rahuldada osaliselt,

mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise alla seaduses kehtestatud määra ning üksnes

edasiulatuvalt. Kostja on nõus kompromissi korras tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus.

Kostjal on Sotsiaalkindlustusameti 14. detsembri 2016 otsusega tuvastatud püsiv töövõimetus

40% töövõime kaotusega kuni 31. detsembrini 2018. Praegu läbib kostja kordusekspertiisi.

Lisaks peab kostja hagejat ka vahetult ülal. Hageja ema töötab Jõhvis kiirabis ning tema

graafikujärgsete vahetuste ajal on hageja kostja vahetul ülalpidamisel kostja ja tema elukaaslase

juures. Hageja viibib kostja ülalpidamisel keskmiselt 10 päeva kuus. Samuti toimetab kostja

hagejat igapäevaselt kooli ja muusikakooli.

Kostja on osaliselt töövõimetu ning viibis hiljuti erakorralisel operatsioonil, mille järel on kostja

töövõimetuslehel ning tal on kõrgendatud vajadus ravimite, abivahendite ja taastusravi järgi.

Praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla

miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu

muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis

välja mõista väiksemas ulatuses. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine seaks kostja äärmiselt

raskesse olukorda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 11. aprilli 2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise alates 1. novembrist 2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus ning elatise

tagasiulatuvalt perioodi eest aprillist oktoobrini 2018, s.o seitsme kuu eest summas 1750 eurot.

Makaohus määras, et elatis tuleb kanda O.K. pangakontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, märkides otsuse resolutsioonis ära, et hagejal ei

ole menetluskulusid tekkinud.

Hageja on kostja ja O.K. alaealine laps. Kostjal rohkem alaealisi lapsi pole. Laps ei pea elatise

nõudes miinimum summas enda vajadusi tõendama. Küll aga peab kostja tõendama, et tal ei

ole elatist võimalik tasuda.

Kostja on tõendanud, et tal on tuvastatud osaline töövõime. Samas pole kostja välja toonud ega

tõendanud, et töövõime vähenemine on tema sissetulekuid püsivalt vähendanud. Ainuüksi

töövõimetus ei ole aluseks elatise vähendamisele alla miinimumi, kostjal tuleb näidata, kuidas

see on tema sissetulekuid vähendanud. Arvestada tuleb alaealise lapse huvide ja vajadustega,

sh lapsel tuvastatud puudega ning sellega kaasnevate lisakuludega, mida pole võimalik vältida.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus osaliselt, teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis

100 eurot kuus alates 1. novembrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, jätta hagi

tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõudes rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja

väitega hageja vahetu ülalpidamise kohta. Keskmiselt on hageja kostja ülalpidamisel 10 päeva

kuus ning kostja toimetab hagejat ka igapäevaselt kooli ja muusikakooli, sh neil päevadel, mil

hageja on kodus. Kostjal kulub hageja vahetuks ülalpidamiseks keskmiselt ca 200 eurot kuus.

Kui elatise nõue esitatakse küll miinimumsuuruses, kuid eeldusel, et laps elab osa aega

kohustatud vanema juures, tuleb kohtul juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele

tõendada lapse ülalpidamiskulude suurus. Maakohus ei ole hinnanud hageja ülalpidamiskulude

suurust ega nõudnud hagejalt selle tõendamist.

Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, kui suur osa lapse ülalpidamiskuludest on

kaetud riiklike toetuste ja hüvitistega. Kuigi kostja palus kohtul välja nõuda andmed hageja

seaduslikule esindajale makstavate peretoetuste kohta ning nendega asja lahendamisel

arvestada, on kohus kostja taotluse jätnud põhjendamatult tähelepanuta.

Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit. Kui laps nõuab elatist

ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et

lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et

arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust ja panust lapse ülalpidamisse.

Kostja viibis katkematult töövõimetuslehel alates 30. juulist 2018 kuni 25. jaanuarini 2019, s.o

ligi 6 kuud ning sel perioodil oli kostja ainsaks sissetulekuks üksnes töövõimetushüvitis 316

eurot 85 senti kuus ning töövõimetuspension ja hiljem töövõimetuspensioni asemel

töövõimetoetus. Kostja ootas Haigekassalt töövõimetushüvitist (umbes 400 eurot), mis oli

makstud hageja ema pangakontole. Kostja palus kohtul hageja seaduslikult esindajalt antud

asjaolu ja tema varalise seisundi ning kulutuste tõendamiseks välja nõuda pangakonto

väljavõtte, kuid kohus jättis selle taotluse tähelepanuta. Hageja väidetu, et ta on tagastanud

kostjale 400 eurot sularahas ei vasta tõele.

Tagasiulatuva elatise väljamõistmist ei ole maakohus põhjendanud, elatise tagasiulatuv

väljamõistmine seab kostjat äärmiselt raskesse olukorda. Kostjal oli Sotsiaalkindlustusameti

14. detsembri 2016 otsusega tuvastatud püsiv töövõimetus 40% töövõime kaotusega kuni

31. detsembrini 2018, Eesti Töötukassa 4. detsembri 2018 otsusega on kostjal tuvastatud

osaline töövõime perioodil 6. november 2018 kuni 5. november 2019 ning kostja viibis ligi 6

kuud töövõimetuslehel. Seega olid kostja võimalused elatise maksmiseks piiratud ning elatise

tagasiulatuv väljamõistmine on kostja jaoks äärmiselt raske ja ebamõistlikult koormav.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse

kohaselt ei vasta kostja väited hageja vahetu ülalpidamise kohta tõele ning on tõendamata.

Hagejal on väga tihe päevakava, ta võtab osa huviringidest ja trennidest, mis kõik on tasulised.

Hageja saab koolis veel lisaks kuuma toitu peale viiendat tundi, mille eest hageja ema tasub

igakuiselt 22 eurot. Selleks, et huvikoolidesse jõuda ka ajal, mil hageja ema ei saa hagejat sinna

viia, on hageja ema ostnud hagejale elektrilise tõukeratta hinnaga 396 eurot. Samuti on hagejal

bussisõidu kuupilet. Hagejal on psoriaas labajalgadel, mistõttu vajab ta ravimeid ning

igapäevast jalahooldust. Hageja vajab ortopeedilisi jalanõusid. Iga aasta viib hageja ema hagejat

Punase mere äärde, sest seal on kõige soolasem vesi, mis on hageja jalgade raviks vajalik.

Hageja ema on samuti olnud haiguslehel (käe- ja jalaluumurd), kuid on võimaldanud hagejale

täisväärtuslikku elu.

Vaidlus 400 euro üle ei ole praeguses elatise nõude vaidluses asjakohane. See raha tagastati

kostjale, hageja ema tasus aastaid kostja eest kostja korteris oleva Interneti eest kokku 415 eurot

28 senti ja kostja korterisse paigutatud turvasüsteemi eest 33 eurot (arved vastusele lisatud).

Peretoetustele tuginemine ning sellest tulenevalt elatise vähendamine ei ole praeguses vaidluses

põhjendatud. Seadusest ei tulene, et kohus saab seadusega sätestatud miinimummääras

väljamõistetavat elatist vähendada ainuüksi seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus

saada lapsetoetust.

Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja igakuine sissetulek võimaldab kostjal maksta

hagejale elatist miinimummääras. Kostjal on vara, mida realiseerida, sh kallis auto Volvo XC60

reg nr XXXXXXX . Kostja elukaaslane teatas, et kostja võttis pangast laenu ja ostis suvilasse

tünnisauna, millest tulenevalt esitas hageja taotluse nõuda välja kostja pangakonto väljavõtted.

Hageja on nõus sõlmima kostjaga kokkuleppe vaid tagasiulatuva elatise tagasimaksmise osas

graafiku alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt perioodi 1. oktoober 2018 – 31. jaanuar

2019 eest väljamõistetud elatise suuruse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

välja viidatud perioodi eest elatist 150 eurot kuus. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu

otsuse muutmata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

7. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses

hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud maksekorraldused hageja kooli, looduskooli ja

muusikakooli arvete tasumiste kohta (I kd, tl 157–170). Ringkonnakohus on seisukohal, et

tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilasja

materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebuse vastusele lisatud hageja seadusliku esindaja

pangakonto väljavõtted ning maksekorraldused AS Starman (Elisa Teleteenused AS), USS

Security Eesti AS ja kostjale tehtud ülekannete kohta. Tegemist ei ole elatise vaidluse

lahendamisel asjakohaste tõenditega. Samuti ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust asjaolu,

et hageja seaduslik esindaja ostis hagejale telefoni ning tõukeratta. Tegemist ei ole

ringkonnakohtu hinnangul kuludega, mis mõjutaksid hageja nõude suurust.

TsMS § 230 lg-st 3 tulenevalt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid

omal algatusel. PKS § 104 kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude

esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik

ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Hageja taotles kostja

pangakontode

väljavõtete

väljanõudmist.

Ringkonnakohus

tegi

vastavad

päringud

krediidiasutustele.

Ringkonnakohus jätab menetlusosaliste väited Haigekassa poolt makstud 400 euro suuruse

hüvitise kohta tähelepanuta, kuivõrd need ei ole asjakohased.

8. Hageja on kostja laps, kostja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud hagejale ülalpidamist

andma. PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse

ülalpidamiskohustusest. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele

elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Maakohus on

õigesti leidnud, et PKS § 101 lg 1 kohaselt miinimummääras elatise nõuet ei pea eraldi

tõendama, küll aga peab kostja tõendama, et tal ei ole võimalik elatist miinimumsummas tasuda.

Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada

muuhulgas, kas elatist maksma kohustatud isik täidab ülalpidamiskohustust vahetult, nt lapsega

suhtlemisel või jooksvate kulude katmisega. Ringkonnakohus nõustub ka apellatsioonkaebuse

väitega, et maakohus ei ole selle kohta seisukohta avaldanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

siiski tegemist sellise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tingiks maakohtu otsuse

tühistamise või muutmise.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki menetluspool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema väited. Kostja ei ole tõendanud, et ta täidab hageja ülalpidamiskohustust

vahetult ning et hageja viibib kostja juures kuus ligikaudu kümnel päeval või ta viib hagejat

pidevalt kooli ja huvialaringidesse. Hageja vaidles nimetatud kostja väitele vastu. Kuigi

vastuses apellatsioonkaebusele on hageja kinnitanud, et kostja viib mõnikord hageja hommikul

autoga kooli, ei ole see piisav väitmaks, et kostja täidab ülalpidamiskohustust vahetult ning

ulatuses, millest tulenevalt oleks elatise alla miinimummäära väljamõistmine põhjendatud.

9. Kostja leidis, et väljamõistetavat elatist tuleks vähendada, kuna kostja tervislikest põhjustest

tulenevalt on tema võimalused sissetuleku teenimisel piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

maakohtu otsus muuta väljamõistetud elatise suuruse osas perioodi oktoober 2018 kuni jaanuar

2019 osas.

Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt oli ta kohtumenetluse kestel ca 6 kuud töövõimetuslehel,

s.o alates 30. juulist 2018 kuni 25. jaanuarini 2019, ning tema sissetulekuks oli selle aja jooksul

vaid töövõimetustoetus 316 eurot 85 senti ning töövõimetuspension või töövõimetoetus.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on tõendatud, et kostjal oli augusti 2018 alguses operatsioon, ta

viibis töövõimetuslehel alates 30. juulist 2018 (I kd, tl 65–66) ning talle on makstud

töövõimetushüvitist, viimane töövõimetushüvitise makse laekus kostja pangakontole

4. veebruaril 2019 (II kd, tl 6). Kostja saab taas töötasu alates märtsist 2019 (II kd, tl 6 pöördel).

Kuigi kostja viibis töövõimetuslehel juba alates 30. juulist 2018, sai kostja sellele vaatamata

töötasu veel 3. augustil 2018 summas 661 eurot 30 senti (I kd, tl 54) (eelduslikult juulikuu eest)

ning 3. septembril 2018 summas 676 eurot 53 senti (I kd, tl 57 pöördel). Samuti laekus kostja

pangakontole augustis, septembris ja oktoobris lisaks töötasule ja töövõimetushüvitisele ka

pension 151 eurot 45 senti (I kd, tl 54, 57 pöördel, 60 pöördel). Esimene töövõimetustoetus

summas 316 eurot 85 senti laekus kostja pangakontole alles 23. oktoobril 2018 (I kd, tl 61).

Kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu pensioni laekumist kostjale oktoobris 2018. Kohtul

puudub kostja pangakonto väljavõtte perioodi detsember 2018 – 23. jaanuar 2019 (ka) kohta.

Kuivõrd kostjale laekus töövõimetushüvitis Eesti Haigekassa poolt veel 4. veebruaril 2019

summas 73 eurot 93 senti, siis loeb ringkonnakohus usutavaks kostja väite, et ta oli

operatsioonijärgselt katkestamatult töövõimetuslehel kuni 25. jaanuarini 2019.

Kostja sai augustis ja septembris nii töötasu, kui ka pensioni, seega ei ole nendel kuudel kostja

sissetulek töövõimetuslehel viibimise tõttu vähenenud. Alates oktoobrist 2018 hakkas kostja

pangakontole laekuma töövõimetushüvitis 316 eurot 85 senti. Oktoobris 2018 pensioni

laekumist kostja pangakontole ei nähtu. PKS § 102 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt vanemad

ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem, kes ei ole tema muid kohustusi

ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist, peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellest tulenevalt vähendab ringkonnakohtu väljamõistetavat

elatist perioodil, millal kostja sissetulek oli tema operatsioonijärgsest tervislikust seisundist

piiratud, s.o oktoober 2018 – jaanuar 2019 (ka), kuni 150 euroni kuus.

10. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb elatise määramisel arvestada vanema varalist seisundit.

Kostja on osaliselt töövõimetu.

Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2

kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2

neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Vaidlust ei ole, et kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid peale hagejat.

Selleks, et otsustada elatise suuruse vähendamine alla kehtiva alammäära, tuleb kohtul hinnata,

kas vanem on töövõimetu ning kuidas mõjutab vanema töövõimetus sissetulekut (vt nt

Riigikohtu 27. aprilli 2009. a otsus tsiviilasi nr 3-2-1-2-09, p 13). Kostja on 12. märtsi 2019

istungil väitnud, et ta on kergemale tööle üle viidud ning tema töötasu on väiksem (I kd, tl 124

pöördel), kuid ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud kostja väide tõendamata.

Vaidlust ei ole, et kostja käib tööl. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja töötasu

vaidlusalusel perioodil ning menetluse kestel, s.o alates aprillist 2018 kuni augustini 2019

püsinud samas suurusjärgus, s.o keskmiselt 650 eurot kuus (neto) (I kd, tl 39–64, II kd, tl 6–

11), välja arvatud ajal, mis kostja viibis töövõimetuslehel. Tsiviilasja materjalide kohaselt on

kostjal osaline töövõimekaotus alates detsembrist 2016 (I kd, tl 23, Sotsiaalkindlustusameti

14. detsembri 2016 otsus nr 1416961). Seega isegi kui kostja väide kergendatud tööle

üleviimise kohta vastab tõele, ei mõjuta nimetatud asjaolu maakohtu otsusega väljamõistetud

elatise suurust perioodi aprill 2018 kuni oktoober 2018 ning alates veebruarist 2019. Kostja

töötasu on menetluse jooksul püsinud sama, s.o kostja töötasu ei ole püsivalt vähenenud kostja

töövõime kaotuse tõttu.

Eesti Töötukassa 4. detsembri 2018 otsuse nr TVH/18/057483 (I kd, tl 127–128) kohaselt on

kostjal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad ja

nahahaigused. Kostjal on häiritud kõnnaku, selja- ja jalgade valu ning liigeste liikuvuse

piiratuse tõttu piiratud kõndimine, erinevatel tasapindadel liikumine, kehaasendi muutmine ja

seismine. Kroonilise nahahaiguse tõttu on piiratud pikaajaline kõndimine, põhjusteades

nahakahjustuse jalalaba piirkonda. Kostjal on tõenäoliselt paranev seisund planeeritava ravi

tulemusena.

Kostja ei ole põhjendanud, kuidas on tal töö tegemine terviseprobleemide tõttu piiratud või

takistatud. Kostja töötab praeguse tööandja juures juba vähemalt novembrist 2017, mis nähtub

kostja pangakonto väljavõttest (kostjale maksti töötasu detsembris 2017, I kd, tl 25 pöördel).

Kostja väide, et tema töövõimekaotusest tulenevalt on ta kergendatud tööl, ei ole tõendatud.

Vaatamata oma töövõimetusele on kostja võimeline sissetulekut teenima. Ringkonnakohtu

hinnangul võimaldab kostja töötasu elatist tasuda.

Kostja sai kuni septembrini 2018 lisaks töötasule ka pensioni 151 eurot 45 senti ning saab alates

aastast 2019 lisaks töötasule töövõimetoetust keskmiselt 227 eurot 97 senti (II kd, tl 6–11).

Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX ning sõiduauto

Volvo XC60 reg nr XXXX. Seega võimaldab kostja varaline seisund ja sissetulek (töötasu ca

650 eurot ja pension 151 eurot ja alates jaanuarist 2019 töövõimetoetus ca 227 eurot) hagejale

elatise tasumist miinimummääras.

Maakohus mõistis elatise seaduses kehtestatud miinimummääras. Vabariigi Valitsuse

13. detsembri 2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt alates 1. jaanuarist 2019 on töötasu alammäär

540 eurot kuus, seega käesoleva otsuse tegemise seisuga on elatise miinimummäär 270 eurot

kuus.

11. Kostja leiab, et elatise alla seaduses kehtestatud määra väljamõistmiseks on mõjuvaks

põhjusteks hageja seadusliku esindaja poolt saadavad toetused.

Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning

miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele

tugineb ja seda on pooltega arutatud (Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kostja on küll toetunud nii maakohtus, kui ka ringkonnakohtus

väitele hageja poolt peretoetuste saamise kohta. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt

iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise

vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad antud asjas sellised erandlikud asjaolud elatise alla

seadusega kehtestatud miinimumi väljamõistmiseks.

12. Kostja leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda.

Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 9, et põhjendatud on vähendada väljamõistetava elatise

summat perioodil 1. oktoober 20818 – 31. jaanuar 2019 kuni 150 euroni kuus. Sellest tulenevalt

tuleb vähendada ka maakohtu poolt väljamõistetud tagasiulatuvat elatist perioodi aprill 2018 –

oktoober 2018 (ka) eest. Maakohus mõistis viidatud perioodi eest kostjalt elatise

miinimumsummas, kokku 1750 eurot. Ringkonnakohus vähendas viidatud perioodist ühe kuu,

s.o oktoobri 2018, eest väljamõistetavat summat 250 eurolt 150 euroni. Seega on tagasiulatuva

elatise suurus perioodi aprill 2018 – oktoober 2018 (ka) eest 1650 eurot (6 * 250 + 150).

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab kostjat

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja pangakonto väljavõttest perioodi 24. jaanuar

2019 – 25. juuli 2019 kohta nähtuvalt maksab kostja hagejale elatist igakuiselt suuremas

summas, kui miinimumelatis. Seega suudab kostja täita elatist suuremas summas, kui

kohtuotsusega väljamõistetud on ning seetõttu väheneb igakuiselt ka tagasiulatuva elatise

summa. Kuigi üldjuhul tuleb kohtuotsus täita selle jõustumisel (TsMS § 457 lg 1, § 461 lg 1),

saavad menetlusosalised leppida ka otsuse täitmise pikema tähtaega. Hageja on vastuses

apellatsioonkaebusele märkinud, et on nõus sõlmima kostjaga kokkuleppe tagasiulatuva elatise

tagasimaksmise osas graafiku alusel.

13. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, puudub ringkonnakohtu

hinnangul vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Hagi jääb ringkonnakohtu

otsusega rahuldatud suuremas ulatuses ning menetluskulude kostja kanda jätmine on

põhjendatud. Hagejal ei ole maakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud.

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke