1-10-54/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-54 (kohtueelses menetluses nr 08260106422) riik Urmas R.J, N.O, Germo Grünbaum ja versus R.J Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Margus Lellep

Süüdistatav Urmas R.J

(isikukood 36206136038; elukoht xxxxxxxxxxx

xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ;Posti aadress xxxx xx xxxxxxx; töötab ; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 188 lg 1- § 22 lg 3 järgi

Kaitsja advokaat Endel Tomson

Süüdistatav N.O

(isikukood xxx; elukoht xxxxxx xx xx x xxxxxxxxx ; tööotsija; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 183 lg 2 p 1 järgi

Kaitsja advokaat Anu Rannaveski

Süüdistatav Germo Grünbaum

(isikukood 38807036026; elukoht

xxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx ; töötu; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 183 lg 2 p 1 järgi

Kaitsja advokaat Mart Sikut

Süüdistatav R.J

(isikukood xxx; elukoht xxxx xx xxxxxxx; töötab ; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 188 lg 1 ja § 183 lg 2 p 2 järgi

Kaitsja advokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada Urmas R.J süüdi kanepi ebaseadusliku kasvatamisele kaasaaitamises

karistusseadustiku (KarS) § 188 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 kuud jääb täielikult

tingimisi kohaldamata; määrata Urmas R.J-ile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud

2 vangistust 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui Urmas R.J ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu;

1.2 tunnistada N.O süüdi narkootilise aine väikeses koguses omandamises ja

edasiandmises KarS § 183 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 5 kuud jääb täielikult tingimisi

kohaldamata; määrata N.O-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 5 kuud ei pöörata täitmisele, kui N.O ei pane katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata N.O-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xx xxx xxxxxxx ;

1.3 tunnistada Germo Grünbaum süüdi narkootilise aine väikeses koguses omandamises ja

edasiandmises KarS § 183 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 (seitse) kuud;

KarS § 69 alusel asendada Germo Grünbaumile mõistetud vangistus 7 kuud üldkasuliku

tööga 420 (nelisada kakskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

30. aprill 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada Germo Grünbaum KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx ; 1.4 tunnistada R.J süüdi kanepi ebaseaduslikus kasvatamises KarS § 188 lg 1 järgi ja

mõista talle rahaline karistus 80 päevamäära ning tunnistada R.J süüdi narkootilise aine väikeses koguses omandamises ja edasiandmises KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5 000 krooni; KarS § 64 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista R.J-ile liitkaristus rahalise karistusena 100 (ükssada) päevamäära, s. o 5 000 (viis tuhat) krooni. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.1.1 Urmas R.J-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) ja muu kriminaalmenetluse

kulu 644 (kuussada nelikümmend neli) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 604 kr) riigi

kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 8 539 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1)

alates 2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 750 (seitsesada viiskümmend)

krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.1.2 N.O-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 644 (kuussada nelikümmend neli) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 604 kr) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 8 119 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates

2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 700 (seitsesada) krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.1.3 Germo Grünbaumilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 644 (kuussada nelikümmend neli) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 604 kr) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 8 119 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates

2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 700 (seitsesada) krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.1.4 R.J-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu 644 (kuussada nelikümmend neli) krooni (sealhulgas

ekspertiisitasu 604 kr) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7169 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 700

(seitsesada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega

seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Endel Tomsonile 120 (ükssada kakskümmend) krooni, Anu

3 Rannaveskile 120 (ükssada kakskümmend) krooni ja Mart Sikutile 120 (ükssada kakskümmend) krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis

(tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-10-54“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-54“);

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistused

1.1. Süüdistusest nähtuvalt on Urmas R.J toime pannud kuriteona kaasaaitamise kanepi ebaseaduslikule kasvatamisele KarS § 188 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, mis seisnes selles, et 2008 aasta kevadest kuni 2008 aasta septembrini oma elukohas xxxxxxxx xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx

xxxx xxxxxxxxxx xxxx aitas kaasa R.J-i poolt ebaseaduslikult ühele kanepitaime kasvatamisele selliselt, et võimaldas R.J enda elukohas kasvatada kanepitaime ja käis neid ka hooldamas ja kastmas;

1.2 Süüdistusest nähtuvalt on N.O toime pannud kuriteona narkootilise aine väikeses koguses omandamise ja edasiandmise isikute grupis KarS § 183 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et 2008 aasta juulikuus grupis koos Germo Grünbaumiga Viljandi linnas xxxxxxxxxxx linnaosas

omandas R.J-ilt ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil 8 kanepitaime osa (varred koos lehtedega) pikkusega kuni 60 cm, mille toimetasid tema elukohta xxxxxxxxxx xxxxxx xx xxx kuivama. Antud kogusest andis Germo Grünbaum septembris 2008.a 2 kanepitaime osa ja

oktoobris 2008.a 3-4 korral väikeste kogustena, s. o vähemalt kokku 10 grammi, peenestatud

kanepit edasi kohtu poolt tuvastamata isikule ning oktoobris 2009.a 5-l korral väikeste

kogustena, so kokku vähemalt 5 grammi peenestatud kanepit edasi kohtu poolt tuvastamata isikule;

4

1.3 Süüdistusest nähtuvalt on Germo Grünbaum toime pannud kuriteona narkootilise aine

väikeses koguses omandamise ja edasiandmise isikute grupis KarS § 183 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et 2008 aasta juulikuus grupis koos N.O-ga Viljandi linnas xxxxxxxxxxx a linnaosas omandas R.J-ilt ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil 8 kanepitaime osa

(varred koos lehtedega) pikkusega kuni 60 cm, mille toimetasid N.O elukohta

xxxxxxxxx s xxxxxx xx xxx kuivama. Antud kogusest andis Germo Grünbaum septembris 2008.a 2 kanepitaime osa ja oktoobris 2008.a 3-4 korral väikeste kogustena, s.o vähemalt kokku 10 grammi, peenestatud kanepit edasi kohtu poolt tuvastamata isikule ning oktoobris 2009.a 5-l korral väikeste kogustena, so kokku vähemalt 5 grammi peenestatud kanepit edasi kohtu poolt tuvastamata isikule; 1.4 Süüdistusest nähtuvalt on R.J toime pannud kuritegudena: 1) kanepi ebaseadusliku kasvatamise KarS § 188 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et ajavahemikul

2008 aasta kevadest kuni 2008 aasta septembrini xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx kasvatas ebaseaduslikult ühte kanepitaime;

2) narkootilise aine väikeses koguses edasiandmise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo KarS § 183 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et 2008 aasta septembrikuus aadressil xxxx xx xxxxxxxx isikuna kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1.

jaos sätestatud kuriteo, andis ebaseaduslikult edasi N.O-le ja Germo Grünbaumile eelnevalt kasvatatud kanepitaime kaheksas erinevas osas pikkustega kuni 60 cm, s.o narkootilist ainet väikeses koguses.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Urmas R.J KarS § 188 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS

§ 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Urmas R.J 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu; 2) N.O KarS § 183 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud; KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui N.O ei pane 18 kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxxx xx xxx xxxxxxxxx ; 3) Germo Grünbaum KarS § 183 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 7 kuud; KarS § 69 alusel asendada Germo Grünbaumile mõistetud 7 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 420 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 2 kuu jooksul; üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule alalise elukohaga xxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxx ; 4) R.J KarS § 188 lg 1 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 80 päevamäära; KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks 100 päevamäära; KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus,

lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistuse 100 päevamäära, s.o 5 000 (viis tuhat) krooni.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises.

5 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 188 lg 1 – § 22 lg 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. KarS § 183 lg 2 p 1 ja 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 188 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Alates 01. jaanuarist

2010 on kehtiva RÕS § 21 lg 3 alusel on Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise

kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord.

Süüdistatava Urmas R.J-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 260 krooni. Süüdistatava Urmas R.J-i

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni.

Süüdistatava N.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava N.O

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Süüdistatava Germo Grünbaumi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Germo

Grünbaumi kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemise kulud 2 416 krooni, mis tuleb välja mõista 604 krooni igalt süüdistatavalt.

6 KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 160 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) Urmas R.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi

õigusabi tasu 1 380 (1 260+120) ja muu kriminaalmenetluse kulu 644(40+604) krooni riigi kasuks; 2) N.O-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) ja muu kriminaalmenetluse kulu 644(40+604) krooni riigi kasuks; 3) Germo Grünbaumilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) ja muu kriminaalmenetluse kulu 644(40+604) krooni riigi kasuks;

4) R.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 644(40+604) krooni riigi kasuks;

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

Toomas Lillsaar

Kohtunik