4-19-4605/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-19-4605

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-4605 (2316,19,006939) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

B.Z-i (B.Z) ja Prefektuuri kaebus Põh korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus- grupi vanemväärteomenetleja Ivan Moskaljov 30.08.2019

otsusele nr 2316,19,006939 B.Z-i karistamises

LS 1 § 201 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 iku ulatuses, s.o 400 eurot. trahviüh Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja prefektuuri ne menetleja: korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus- grupp

Menetlusalune isik: B.Z ; XXX; ik: elukoht: xxxx.

Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.Z

kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja Ivan Moskaljov kohtuesindusgrupi i 30.08.2019 otsusele nr 2316,19,006939 B.Z-i karistamises LS 1 § 201 lg

ettenähtud väärte trahviühiku ulatuses, s.o o toimepanemise eest rahatrahviga 100 400 eurot osaliselt , . s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas

2.

Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 30.08.2019 otsus nr vanemväärteomenetleja Ivan Moskaljov

2316,19,006939 B.Z karistamises LS § 201 lg ettenähtud väärte 1 o

toimepanemise eest rahatrahviga 100 400 eurot osaliselt, s.o trahviühiku ulatuses, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus ja määrata vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvi kogusummas 400 euro tasumine KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest 10 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 40 euro kaupa kuus, s.o rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda hiljemalt 2020 vaidlustatud otsuses märgitud 10.08.

Rahandusministeeriumi arveldus

arvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195093255.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul - kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad

ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 11.10.2019. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 11.11.2019. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.11.2019.

Kaebus

e läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Ivan Moskaljovi 30.08.2019 otsusega nr 2316,19,006939 karistati B.Z-i LS 1 o toimepanemise eest rahatrahviga 100 iku § 201 lg ettenähtud väärte trahviüh ulatuses, s.o 400 eurot selles, et menetlusalune isik 07.08.2019 kell 16:58 xxxx ja xxxx tn vahel,

xxxx tn suunas juhtis omamata mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ning pani toime LS § 201 lg ettenähtud väärteo. 1

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Kaebuse ning kaebuse sisu, selgitavad asjaolud Juhtisin teadlikult A kategooria mootorratast omamata vastava

kategooria juhtimisõigust.

Õigustasin endale seda sellega, et mul on autokool lõpetatud ning ARK teooriaeksam edukalt läbitud ning 2 nädala pärast (väärteo toime panemise hetkest) ARK sõidueksam. Sooritasin mainitud sõidueksami edukalt ning alates 23.08 oman A kategooria juhtimisõigust.

Samuti puuduvad mul kehtivad liiklusrikkumised.

Minu arvates on määratud rahatrahv liiga suur - 400.00 EUR maksimaalsest 800.00 EUR. Mul oleks raske tasuda sellist summat 15 päeva jooksul.

Politsei soovitas mul mitte te - ha väärteomenetlust, kuna ARK sõidueksam oli äsja tulemas nende sõnul ei lasta ARK sõidueksamile kui on kehtiv karistus. Seetõttu läks väärteoasi läbi kohtu ning karistus arvatavasti suurem. Kahetsen, et raiskasin Teie aega mainitud väärteoasja menetlemisega.

Kahetsen toime pandud väärtegu siiralt.

Taotluse põhjenduseks on määratud karistuse kergendamine.

Soovin kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses menetluse pooli kohtusse kutsumata. Ei soovi, et menetluses osaleb kaitsja.

Kaebuse dokumenti

sisaldava digitaalse konteineris on tõendina lisatud ekraani kuvatõmmis ARK iseteenindusportaalist, kus on välja toodud hetkel kehtiv A kategooria juhiluba ning A

kategooria juhtimisõiguse omandamise kuupäev. Leian, et see mainitud kuvatõmmis on kaebuse lahendamiseks oluline.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

3

Kaebuses Harju Maakohtule soovib B.Z talle määratud rahatrahvi vähendamist ja võimalust tasuda rahatrahv ositi maksetena.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik 07.08.2019 kell 16:59 xxxx ja

xxxx tänava vahelisel teelõigul mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. B.Z-i juhitud sõiduki õiguspäraseks juhtimiseks peab juht omama A kategooria mootors

õiduki juhtimise õigust.

Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt oli rikkumise toimepanemise ajal B.Z-ile väljastatud juhiluba xxxx (kehtivusaeg 09.06.2015-08.06.2025), mille kohaselt võis ta juhtida B ja B1 kategooria mootorsõidukit. LS § 96 lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust

liiklusregistri andmete alusel. Eeltoodust tulenevalt puudus B.Z 07.08.2019 kell 16:58 mootorsõidukit juhtides vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Rikkumise toimepanemise hetkel puudus menetlusaluse isiku sõiduoskuse kohta pädeva asutuse vastava kvalifikatsiooniga töötaja hinnang, mis on aluseks juhtimisõiguse saamiseks

ning kaebuses esitatud põhjendus, et rikkumise toimepanemise ajal oli menetlusalune isik

läbinud autokooli ja sooritanud Maanteeametis A kategooria teooriaeksami, ei ole süüd välistavad ega karistust kergendavad asjaolud.

Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. LS § 201 lg 1 sätete kohaselt karistatakse mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (s.o 800 eurot) või arestiga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu toime pandud tahtlikult.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-23-96 asunud seisukohale, et

B.Z ei ole kohtuvälises menetluses avaldanud kahetsust. Käesolevas väärteoasjas ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks

järeldada, et isik on oma teo ohtlikkusest ega sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud.

Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja temale sobivaim

karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema.

Kohtuväline menetleja ei ole vastu kui kohus määrab B.Z-ile määratud rahatrahvi tasumisele ositi, järgides KarS § 66 lg 2 ja 3 sätestatut.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud

väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusaluse isiku on kaebuses märkinud, et soovib väärteoasja lahendamist kirjalikus

menetluses. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

4

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p ) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja 8 kohaldada karistusseadustiku - § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile kuidas lahendada taotlus hüvitada (p 9),

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 201 lg 1 o toimepanemist ettenähtud süüte , kuivõrd menetlusalune isik rikkus LS

§ 90 lg 1 p 1 sätestatud LS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, keeldu.

maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi

juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse B.Z-ile ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas B.Z on 07.08.2019 juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta.

Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et B.Z-i tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel, et isik on rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud nõuet, kuivõrd isikul puudus vastava kategooria juhtimise õigus.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Politseiametnikust tunnistaja Raul Ingalti ütluste kohaselt oli ta 07.08.2019 teenistuses koos

Tauri Linnasega xxxx ja xxxx vahel suunaga xxxx xxxx ning nad märkasid tänav liikumas

mootorratast reg.nr xxxx andis , mis ei näidanud ridade vahetamisel suunatuld. Kell 16:58 patrullpolitseinik Tauri Linnas sõidukile peatumismärguande kasutades selleks sinist ja punast vilkurit. Sõiduki juhi kontrollimisel selgus, et tegemist on B.Z-iga, keda kontrollides selgus, et isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on B.Z-ile väljastatud juhiluba xxxx

(kehtivusaeg 09.06.2015-08.06.2025), mille kohaselt võis ta juhtida B ja B1 kategooria mootorsõidukit. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sama seaduse § 96 lg

1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ja LS § 96

lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel ning kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Maanteeameti liiklusregistri

väljavõtte kohaselt B.Z juhtimisõigus puudus. seisuga 07.08.2019 A-kategooria

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt

mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust. Seda asjaolu ei lükka ümber ka see, et isikul võisid

juhtimisõiguse saamiseks vajalikud eksamid tehtud olla. Niikaua kuni isikule ei ole vastava

5 kategooria juhtimisõigust omistatud ja seda ettenähtud korras registrisse kantud, puudub isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetluse pooled vaidlustanud, et B.Z juhtis 07.08.2019 kell 16:58 mootorsõidukit xxxx reg.märgiga xxxx xxxx ja Xxxx tn vahel suunaga Xxxx tn suunas. Sealjuures ei olnud sel ajahetkel B.Z aga vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust.

Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et on täitnud B.Z

LS § 201 lg s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma - juhtimisõiguseta.

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootor puudub, kuid sellele sõiduki juhtimise õigus teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o ning menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud kavatsetult keeldu.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu kogu

menetlusaluse isiku menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 01 lg 1

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega

on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg järgi (§ 133 p 4). 1

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Ivan Moskaljov, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati

menetlusalust isikut LS 1 o toimepanemise eest rahatrahviga 100 § 201 lg ettenähtud väärte trahviühiku ulatuses, s.o LS § 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi 400 eurot. 01 lg 1 kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega

(p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

6 konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

LS § 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 01 lg 1 karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kohtueelses menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, seega ei saanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestada. Menetlusalune isik on kahetsust avaldanud alles kohtule esitatud kaebuses, s.t alles peale seda, kui on tehtud karistusotsus. Seega on kahetsuse

ainuke eesmärk vähendada kohtuvälise menetleja määratud karistust ning kohus suhtub

sellisesse kahetsusse kriitiliselt.

Samuti ei ole süüd välistavaks ega karistust kergendavaks

asjaoluks menetlusaluse isiku esitatud põhjendus, et rikkumise toimepanemise ajal oli ta

läbinud autokooli ja sooritanud Maanteeametis A kategooria teooriaeksami. Pigem näitab selline suhtumine üleolevat suhtumist õiguskorda ning seda, et kaebuse esitaja ei ole endiselt aru saanud enda teo keelatusest.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Arvestades seda, et menetlusalusel

isikul puuduvad varasemad karistused liiklusalas , siis saab te süütegude toimepanemise eest

karistuse määrata ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga.

Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

mootorsõiduki täida korrektselt liiklusnõudeid võib mootorsõiduki juhid, kes ei . Seejuures juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebuse esitajal see õigus puudus. Kuigi kaebuse esitaja on õigustanud end sellega, et tal oli autokool lõpetatud ning ARK teooriaeksam tehtud, leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole pädev oma sõiduoskusele hinnangut andma, kuivõrd seda teeb vastava koolituse saanud eksamineerija ja selleks, et juhina liikluses osaleda, peab kaebuse esitaja ka oma sõiduoskusi ja liiklusalaseid

teadmisi tõestama selleks ettenähtud korras, mille järgselt võidakse talle omistada ka

juhtimisõigus. Asjaolu, et isik sooritas sõidueksami edukalt ning alates 23.08 omab A kategooria juhtimisõigust ei välista tema teo õigusvastasust, kuna teo toimepanemise ajal isikul vastava kategooria Sen mootorsõiduki juhtimisõigus puudus. ikaua, kuni tal see õigus puudus, puudus tal ka õigus selle kategooria mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Seega kui liikluses

peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord.

Käesoleval juhul teadis kaebuse esitaja, et tal juhtimisõigus puudub nagu ka seda, et selline käitumine on karistatav, mistõttu juhina liikluses osaledes seadis ta ohtu nii ennast kui ka teisi liiklejaid, eirates seejuures teadlikult kõige elementaarsemat liiklusseaduses sätestatud keeldu ning pidi arvestama ka sellega, et keelu rikkumisele järgneb karistus.

Seega, arvestades kaebuse esitaja keskmist süüd, kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist, eri- e ja üldpreventiivseid eesmärke, siis on määratud karistus määr ettenähtud

sanktsiooni keskmises määras täielikult põhjendatud ning kohus ei pea võimalikuks seda

vähendada.

Lisaks on kaebuse esitaja palunud määrata rahatrahvi tasumine ositi kuna menetlusalusel isikul ei ole võimalik korraga rahatrahvi täies ulatuses tasuda. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib

kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul,

kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid

7 mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi

kohta esitanud, st kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud.

Menetlusalune isik väitis kaebuses, et trahvisumma tasumine ühekordse maksena on

majanduslikel põhjustel raskendatud ning ta palub võimaldada selle tasumist ositi. Kuigi kohtule vastavaid tõendeid ei esitatud, siis arvestades trahvisumma suurust ja menetlusaluse

isiku ütlusi oma majandusliku seisundi raskuse kohta, siis leiab kohus, et on võimalik

menetlusalusel isikul siiski võimaldada trahv tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse sisu osas tühistamiseks ja muutmiseks, kuid kohus peab võimalikuks

põhikaristuse täitmise tähtaja osas otsus tühistada ja muuta ning uue otsusega määrata

rahatrahvi tasumine ositi.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/