2-19-9215/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-9215 Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi I. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 111,13 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83 - 601, 10115 Tallinn), Hageja lepinguline esindaja: M. Š. (e-post: xxx); Kostja: I. K. (isikukood xxx, eluvõi viibimiskoht teadmata) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista I. K.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 100,47 eurot (s.o põhivõlgnevus summas 41,73 eurot, viivis 33,74 eurot, sissenõudekulu 25 eurot).

3. Välja mõista I. K.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhivõlalt (s.o 41,73 eurolt) alates 18.06.2019 määras 0,07% päevas kuni põhivõla tasumiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud I. K. kanda.

6. Välja mõista I. K.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku 186 eurot, s.o riigilõiv 75 eurot ning põhjendatud õigusabikulud 111 eurot.

7. Välja mõista I. K.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 186 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

8. Toimetada otsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist:

Hageja nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping nr. xxx, millest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja ei ole lepingust tulenevaid maksekohustusi täitnud.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust 20 päeva jooksul kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid edastati 30.08.2019 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks 08.10.2019 ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja menetluskuluks on tsiviilasja materjalide põhjal riigilõiv summas 75 ning õigusabikulu

420 eurot. Kohus peab hageja menetluskulu põhjendatuks 186 euro ulatuses, s.h õigusabikulud rahuldatud nõude ulatuses summas 111 eurot ning riigilõiv tasutud summas 75 eurot ning mõistab taotletud ulatuses hageja menetluskulud kostjalt välja.

Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik