1-18-4704/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

10. oktoober 2019

Kohtuasja number

1-18-4704

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Süüdimõistetu Kristo Treieri (isikukood 38612056013)

vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 18. septembri

2019. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Kristo Treieri kaitsja advokaat Marina Kelpman

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. septembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid Kristo Treierile

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

81 (kaheksakümmend üks) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 13 eurot 60 senti.

3. Mõista Kristo Treierilt eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eesti

Vabariigi kasuks välja 81 (kaheksakümmend üks) eurot 60 senti.

4. Menetluskulu

tuleb

tasuda

päeva

jooksul

makseinfo

lehel

näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole

tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 4. juuni 2018. a otsusega tunnistati Kristo Treier süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati kestuseni 1 aasta.

KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et kohesele kandmisele kuulub kaks kuud vangistust

ning ülejäänud 10 kuud vangistust jäetakse täitmisele pööramata, kui K. Treier ei pane

2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määratud

kohustusi mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis.

Kohtuotsus jõustus 5. juunil 2018.

2(4)

2. 7. augustil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik

Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata K. Treieri

vangistus

täitmisele.

Ettekande

kohaselt

on

K. Treier

korduvalt

rikkunud

registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu, samuti käis ta ametniku eelneva loata

välisriigis.

Vaidlustatud kohtumäärus

3. Tartu Maakohus pööras 18. septembri 2019. a määrusega täitmisele K. Treieri karistuse

kandmata osa 10 kuud vangistust.

4. Kohus märkis, et registreerimiskohustuse täitmisega hakkasid K. Treieril probleemid kohe

käitumiskontrolli alguses. Tema esmakohtumine kriminaalhooldajaga toimus 10. augustil

2018. Järgmisele kohtumisele 17. augustil 2018 K. Treier enam ei ilmunud, kuna pidi

väidetavalt olema tööl. Kinnitust tema töötamise kohta ei ole – 23. augusti 2018. a Maksu-

ja Tolliameti vastusest nähtuvalt ei töötanud K. Treier sel ajal ametlikult üheski ettevõttes.

Lepiti kokku uus registreerimine 22. augustiks 2018, kuid ka sinna K. Treier ei tulnud.

Seekord ei pidanud ta vajalikuks sellest ametnikku teavitada. Järgmine kohtumine toimus

31. augustil 2018. Sellest järgmisele kokkusaamisele 7. septembril 2018 K. Treier taas ei

ilmunud. Kogu kriminaalhoolduse vältel on K. Treieriga kokku lepitud viisteist kohtumist.

Neist kaheksal korral ei ole ta kohale tulnud. Kui pooltel kordadel on K. Treier

kriminaalhooldajat tulemata jäämisest eelnevalt teavitanud, siis ülejäänud kordadel ei ole ta

sellest isegi mitte teada andnud. Seejuures on olnud ka kordi (näiteks 5. ja 7. augustil 2019),

kus K. Treier on esitanud registreerimisele mittetulemise põhjuste kohta ebatõeseid

andmeid. Nimelt väitis ta kriminaalhooldajale, et ei saa registreerimisele tulla seljalihase

rebendi tõttu. Sotsiaalmeedias leviv live-video aga kinnitab, et K. Treier oli samal ajal

võimeline ilma mingite nähtavate probleemideta tänaval kõndima.

5. Lisaks registreerimiskohustuse rikkumistele on K. Treier tahtlikult rikkunud ka

kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks. K. Treier helistas 26. septembril 2018

kriminaalhooldusametnikule, uurimaks, mida ta peab tegema, et minna Soome tööle.

Ametnik selgitas vajalikke samme ning lepiti kokku, et 27. septembril 2018 läheb K. Treier

kriminaalhooldusosakonda ja kirjutab vastava avalduse. Osakonda ta aga ei läinud, vaid

lahkus 27. septembril 2018 kell 22.30 laevaga Eestist.

6. Süüdimõistetu kõige olulisemaks rikkumiseks on aga alkoholi tarvitamise keelu korduv

rikkumine. Ehkki kriminaalhooldajad on K. Treieril tuvastanud rikkumise kolmel korral –

16. ja 25. juulil ning 13. septembril 2019 –, ei ole need jäänud ainukesteks. Politseilt saadud

info põhjal saab väita, et K. Treier rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ka 10. veebruaril

2019 ja 2. juunil 2019, kui ta tuli toimetada kainenema.

7. Kohus leidis, et käitumiskontroll ning selle käigus rakendatud sekkumismeetmed

(vestlused, sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ jne) ei ole K. Treierile soovitud mõju

avaldanud ning tema suhtumistes ja arusaamades ei ole positiivset muutust ilmnenud. K.

Treieri käitumine (sh sotsiaalmeedias väljendatu, samuti kohtuistungile alkoholi tarvitamise

tunnustega ilmumine) näitab ükskõikset suhtumist karistusse ning sellega kaasnevate

kohustuste täitmisse. Lisaks ei ole K. Treier suutnud piiri panna alkoholi tarvitamisele. Seda

vaatamata asjaolule, et vähemalt kohtus väitis ta end aru saavat sellest, et alkohol muudab

tema käitumise ettearvamatuks ning kontrollimatuks. Samas ei ole K. Treier senini olnud

piisavalt motiveeritud alluma ka ravile, et saada probleemiga toimetulekuks abi ja toetust.

Kohtus K. Treieri poolt lubatu, et ta asub kohe enda alkoholisõltuvusega tegelema ning ravi

otsima, ei ole tõsiseltvõetav, sest ta tarvitas alkoholi ka veel pärast väidetavat perearstiga

3(4)

ühenduse võtmist. Eelnev viitab üheselt sellele, et K. Treieri ärakantud karistuse osa ning

järgnev käitumiskontroll ei ole andnud soovitud tulemust. Alkoholi tarvitamine ning

üleolev suhtumine karistuse kandmisse muudab ta jätkuvalt ohtlikuks. Seetõttu tuleb

kohaldada KarS § 74 lg-s 4 sätestatud meetmetest kõige raskemat ning pöörata Harju

Maakohtu 4. juuni 2018. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 10 kuud vangistust

täitmisele.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Treieri kaitsja advokaat Maria Kelpman.

Ta palub kohtumääruse tühistada ja jätta kaitsealuse karistuse täitmisele pööramata.

9. Kaitsja hinnangul ei ole K. Treier hoidunud kontrollnõuetest kõrvale tahtlikult. 5. ja 7. augustil

2019 ei ilmunud ta kriminaalhooldaja vastuvõtule seljalihase rebendi tõttu. Enda haigestumisest

ja sellest, et rebendist tingituna on tal liikuda vaevaline ja tal pole võimalik registreerima tulla,

teatas K. Treier kriminaalhooldajale 5. augusti 2019. a kirjaga. Eelnevast tulenevalt ei saa asuda

seisukohale, et ta tahtlikult ei täitnud kontrollnõudeid. Kohus oleks pidanud kaaluma rikkumise

raskust ja isiku suhtumist sellesse ning küsimuse lahendamisel vaatama, kas pöörata karistus

täitmisele või kasutada rikkumisele reageerimiseks leebemaid variante. Kahetsusväärne on

muidugi K. Treieri poolt alkoholi tarvitamine 16. ja 25. juulil 2019, kuid süüdimõistetu mõistab,

et ta on eksinud. Alkoholi tarvitamise põhjustasid probleemid perekonnas. K. Treier tunnistab

alkoholisõltuvust ja on asunud probleemiga tegelema. Ta käis perearsti juures, kes suunas ta

Tartu Ülikooli Kliinikumi alkoholisõltuvuse ravile. K. Treier osales ka sotsiaalprogrammis

„Eluviisitreening“. Ta on kohtule kinnitanud, et on valmis liituma „Kainem ja tervem Eesti“

programmiga. K. Treier kahetseb siiralt oma käitumist ja leiab, et kohus ei peaks tema karistust

täitmisele pöörama, vaid teda on võimalik mõjutada ja suunata õiguspäraselt käituma muude

abinõudega. Ta on valmis alluma täiendavatele kohustustele vastavalt KarS § 75 lg-le 3 ja on

nõus katseaja pikendamisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjakohaselt ja tõendipõhiselt tuvastanud, et

K. Treier rikkus käitumiskontrolli tingimusi ulatuslikult – korduvalt jättis süüdimõistetu

tulema kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja eksis keelu vastu mitte tarvitada

alkoholi, samuti käis ta Eestist ära kriminaalhooldusametnikult selleks luba saamata.

Määruskaebuses ei sea kaitsja kahtluse alla, et K. Treier on kontrollnõuete ja kohustuste

täitmisel eksinud. Küll leiab ta, et registreerimiskohustust ei rikkunud süüdimõistetu

tahtlikult ning mis puutub alkoholi tarvitamise keelu rikkumisse, siis seda on K. Treier

kahetsenud ja lubanud probleemiga tegeleda.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei rikkunud K. Treier

registreerimiskohustust tahtlikult. Maakohus tuvastas, et registreerimisele ei tulnud

K. Treier koguni kaheksal korral, kusjuures pooltel kordadel ta kriminaalhooldusametnikku

enda tulemata jätmisest ka ei teavitanud. Süüdimõistetu ütlemine, et ühel juhul oli ta tööl

ning kahel registreerimisel jäi tal käimata seljalihase rebestuse tõttu, ei ole leidnud kinnitust.

Esimese astme kohtu vastavad põhistused on selged ja veenvad ning kolleegium neid üle ei

korda. Samuti väärib märkimist, et ülejäänud viiel korral kriminaalhooldusosakonda

tulemata jätmist määruskaebuses ka ei õigustata.

12. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumist on K. Treier püüdnud selgitada sellega, et tal olid

perekondlikud mured, mis teda selleni viisid. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetu

nüüdseks alkoholiprobleemi mõistnud ja tunnistanud ning lubanud selle seljatamiseks abi

otsida. Sarnaselt maakohtuga ei ole ka ringkonnakohus veendunud K. Treieri suutlikkuses

ega motiveerituses probleemiga tegeleda. K. Treier tarvitas korduvalt katseajal alkoholi,

4(4)

ravile pöörduma see teda ei mõjutanud. Tartu Maakohtu 13. septembri 2019. a istungi

protokollist selguvalt läks K. Treier perearstile alles selsamal päeval. Kusjuures märkimist

väärib, et samal päeval, vahetult enne kohtuistungit, tuvastati süüdimõistetul kohtusaali

ukse taga alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused ning ta tunnistas eelmisel päeval alkoholi

pruukimist (KoTo, tl 32 ja 35). Sellele eelnev alkoholi tarvitamine tuvastati K. Treieril vaid

paar nädalat varem, s.o 26. augustil 2019 (KoTo, tl 34).

13. Maakohus tegi kindlaks, et K. Treier eksis ka KarS § 75 lg 1 p-s 6 nimetatud nõude vastu,

mille kohaselt tuleb süüdimõistetul saada kriminaalhooldusametnikult luba Eestist

lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme

kohtuga, et rikkumine oli tahtlik ning seda ei õigusta mõjuv põhjus. Määruskaebuses kaitsja

K. Treieri sellist käitumist välja vabandada ka ei püüa.

14. Ringkonnakohus leiab, et arvestades K. Treieri käitumiskontrolli nõuete järjepidevat ja

ulatuslikku rikkumist valis maakohus põhjendatult KarS § 74 lg-s 4 loetletud õiguslikest

tagajärgedest raskeima, s.o pööras tema karistuse täitmisele. Esimese astme kohus põhistas

meetme valikut küllaldaselt ning määruskaebuse väited ei ole asjakohased kohtu seisukohta

ümber lükkama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentiga ning leiab samuti, et

arvestades K. Treieri rikkumiste rohkust on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse

jätkamine võimalik ja süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramine on vältimatu.

15. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18. septembri 2019. a määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

16. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu ulatuse kindlaksmääramiseks.

Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, K. Treierile määruse tutvustamisele ja

kaitsealuse seisukoha väljaselgitamisele kulus tal 45 minutit, millele vastab õigusabi tasu

41 eurot. Õigusliku positsiooni kujundamine ning määruskaebuse koostamine ja esitamine

võttis tal aega 99 minutit, tasu selle eest on 90 eurot. Kokku taotleb kaitsja seega tasu

131 eurot, millele lisandub käibemaks 26 eurot 20 senti. Ringkonnakohus, juhindudes riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse

nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt.

Põhjendatuks loeb kolleegium kaitsja märgitud aja 45 minutit, mis kulus kohtumäärusega

tutvumisele ja K. Treieriga arutamisele, ning millele vastab tasu 41 eurot. Ajakuluna

nimetatud 99 minutit õigusliku positsiooni kujundamise, määruskaebuse koostamise ja

esitamise eest on aga ilmselgelt ülepaisutatud. Arvestades vaidluse sisu lihtsakoelisust,

määruskaebuses kaitsja asjakohaste argumentide mahtu (s.o kui välja jätta asjaolude ja

menetluse senise käigu tarbetu kirjeldamine), kaitsja osalemist ka maakohtu istungil ning

kaebuse esitamisele kuluvat vähest aega, hindab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks

30 minutit. Kokku on seega põhjendatud kaitsja poolt tasu küsimine 75 minuti eest, millele

vastab tasu 68 eurot, lisandub käibemaks 13 eurot 60 senti. KrMS § 187 lg 2 esimese lause

kohaselt tuleb kaitsjale määratav riigi õigusabi tasu 81 eurot 60 senti (sh käibemaks) kui

määruskaebemenetluse kulu K. Treierilt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas