4-19-3689/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-3689 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2019.a, Tallinn kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3689 Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Tõlk Irene Valge Anneli Helmann Väärteoasi

D. e 04.07.2019.a kaebus Politseija Piirivalveameti C. 11.06.2019.a otsusele 2317,19,004538. väärteoasjas nr Kaebuse esitaja D. C.

, isikukood: xxx; elukoht: xxx, Harju maakond e-post: xxx. ; Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Raul Annuka Menetlusalune isik

: D. C. Kaitsja: Aleksei Smelov RESOLUTSIOON

1.

e 04.07.2019.a kaebus Politseija Piirivalveameti 11.06.2019.a otsusele Jätta D. C. väärteoasjas nr kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. 2317,19,004538

2. Politseija Piirivalveameti 11.06.2019.a otsus 2317,19,004538 Jätta väärteoasjas nr muutmata.

3.

ele, tema kaitsjale ning Politsei- Kohtuotsuse ärakiri anda D. C. ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-19-3689 2

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

11.06.2019.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. H. otsuse väärteoasjas 2317,19,004538 D. e (edaspidi D. C. C.) suhtes. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule karistuseks LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks ning LS § 234 lg 1 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 21. mail 2019 kell 22.11 Tallinnas, Paldiski maanteel (xxx vahel) juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 85+/ im sõidukiirus antud -3 km/h, lubatud suur

teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet

aadressil x -22:15 vahemikus, mis oli antud LJV teostaja poolt / Vabaõhumuuseumi tee kella 22:12

eessõitvale sõiduki juhile taga sõitvalt politsei värvides alarmsõidukilt sinise/punase vilkuriga. Väärteootsuse kohaselt rikkus D. sellise tegevusega LS § 15 lg 1 p 2 ja § 38 lg 1 sätestatud nõudeid. C. KAEBUSE SISU

Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 03.07.2019.a kohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti 11.06.2019.a otsusele väärteoasjas 2317,19,004538. Menetlusalune isik tunnistab kaebuses enda süüd lubatud sõidukiiruse ületamisel, kuid leiab, et määratud karistus on liig karm. Menetlusalune isik taotleb

LS § 227 lg 2 alusel määratud karistuse asendamist rahatrahviga või alternatiivselt karistada juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Menetlusalune isik palub arvesse võtta ka asjaolu, et tal on suur

pere, mida ta peab üleval pidama. Samuti on menetlusaluse isiku tööülesannete iseloom seotud sõiduauto juhtimisega. Seega on juhtimisõigus D. hädavajalik nii töö tegemiseks kui perekonna C.ele ülalpidamiseks.

Mis puudutab sõiduki peatamise märguande eiramist, menetlusalune isik süüd ei tunnista.

Menetlusalune isik peatas sõiduki kohe, kui nägi vastavat märguannet. Seega ei ole D. tahtlikult C. peatamise märguannet eiranud. Kaitsja taotles väärteootsuse tühistamist LS § 234 lg 1 osas ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et D. e kaebus Politsei- C. ja Piirivalveameti 11.06.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2317,19,004538

tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud ab ovo

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

ab ovo VTMS § 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite -s

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.01.2013.a otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine

peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samut 133 pi tuleb kohtul vastavalt VTMS § le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. 1. Objektiivne koosseis

– LS § 227 lg 2

Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 21– Kuivõrd LS § 227 lg 2 koosseis on osaliselt blanketne, 40 kilomeetrit tunnis. tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas

asjas on väärteoprotokolli kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 15 lg 1 p 2. Antud sätte kohaselt on

4-19-3689 3

suurim lubatud kiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Seega peab kohus analüüsima, kas menetlusalune isik

juhtis mootorsõidukit liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest kiiremini.

Väärteoprotokolli nr AB1242355 kohaselt juhtis D. 21.05.2019.a kell 22.11 Tallinnas, Paldiski C.

maanteel (xxx x (reg. nr xxx) kiirusega 85+/-3 km/h ) mootorsõidukit Honda , teelõigul kus lubatud suurim , sõidukiirus oli 50 km/h. Menetlusalune isik ületas sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt (mis asendati videosalvestusega) kasutati kiirusmõõturina LaserCam 4 (nr LE0992). nistuse nr TTRS-18/00222 kohaselt Väärteomaterjalidele lisatud taatlustun

vastab mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 Majandusja

taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 lisa p.8.1 nõuetele ning on läbinud kordustaatluse. 11.09.2019.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas kiiruse ületamist ning kahetses toime pandud tegu. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et juhtis mootorsõidukit D.

C.

kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas lubatud sõidukiirust ületades. Sealjuures ei

vaidlusta menetlusalune isik ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise

toimepanemist. Seega vastab D.

2 C. poolt toimepandud tegu LS § 227 lg sätestatud objektiivsetele tunnustele. 1.1 Subjektiivne koosseis

– LS § 227 lg 2 KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 227 lg 3 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui

ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli piisavalt suur (32 km/h), et see pidi olema menetlusalusele isikule

selgelt tajutav ja ei saanud jääda talle märkamatuks. Samuti on menetlusalune isik 11.09.2019.a toimunud kohtuistungil selgitanud, et ta ületas kiirust sellepärast, et kiiremini koju jõuda. Eeltoodut

arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud teadlikult ja kavatsetult. Kohus leiab, et D.

-s 2

C. on täitnud LS § 227 lg sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. 2. Objektiivne koosseis

– LS § 234 lg 1

Liiklusseaduse § sätestab vastutuse õidukijuhi poolt sõiduki 234 lg 1 s kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest Kuivõrd LS § . 234 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteoprotokolli kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 38 lg 1. Antud sätte kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui

liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Peatumise märguandeks

saab pidada e

es sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga

märku andmine. Väärteoprotokolli nr AB1242355 kohaselt eiras D. C. 21.05.2019.a ajavahemikus 22.12-22.15 tahtlikult

politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet aadressil

x. Peatumise

märguanne oli antud poolt eessõitvale sõiduki juhile taga sõitvalt politsei värvides alarmsõidukilt

4-19-3689 4

sinise/punase vilkuriga. 11.09.2019.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et märkas politsei peatumismärguannet alles siis, kui politseibuss tema kõrvale sõitis ning varem ei märganud midagi. Politseiametnikust tunnistaja S. K. ütluste kohaselt teostas ta 21.05.2019.a liiklusjärelevalvet xxx juures,

kui kell 22.11 mööda Paldiski maanteed, vahel märkas tunnistaja liikumas mootorratast, mille x

liikumise kiiruseks oli kiirusmõõturi kohaselt 85+/ 3 km/h. Tunnistaja järgnes mootorrattale mööda - ringristmikku x suunas. Mootorratas liikus mööda x suunas, kui äkitselt sooritas ilma suunamärguannet

andmata parempöörde Lõuka tänavale. Ristmikul, kus juht võttis parempöördeks hoo maha, jõudis tunnistaja talle vahetult järgi. Lõuka tänaval ei olnud järgi sõitmise ajal ühtegi teist mootorsõidukit. Peale Lõuka tänavale pööramist kiirendas mootorratas reg. nr intensiivselt ning jätkas sõitu Lõuka xxx tänaval. Enne Vabaõhumuuseumi tee ristmikuni jõudmist üritas patrullpolitseinik K. Pajupuu korduvalt

politseibussiga mootorratast peatuma sundida. x x ületamise ajal ning pööramiseni oli sisse lülitatud sireen. Samuti oli Lõuka tänava ristmikust kuni mootorratta peatumiseni sisse lülitatud sireen. Punane vilkur oli sisse lülitatud alates Rannamõisa tee Bauhausi kõrvalt koos sireeniga. Mootorsõiduki juhiks

osutus

(ik: xxx) D. C. Väärteomaterjalidele on lisatud politseipatrulli ütlusi, pardakaamera videosalvestis kinnitab tunnistaja mille kohaselt politseipatrull järgnes pikalt punase vilkuriga mootorrattale. Lõuka tänavale keerates oli politseipatrull töötava punase vilkuriga jõudnud mootorrattale vahetult järgi. Kui mootorratas oli pöörde lõpetanud alustas ta intensiivselt kiirendamist ning peatus alles siis, kui politseibuss oli talle kõrvale jõudnud. Politseipatrulli peatumismärguannet töötavate vilkurite näol oli selgelt näha ka liiklusmärkide peegeldusest. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud, et D. C. eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud peatumismärguannet poolt toimepandud tegu LS § .. Seega vastab menetlusaluse isiku 234 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. 2.1 Subjektiivne koosseis

– LS § 234 lg 1 LS § 234 lg 1 sõnastuse kohaselt saab menetlusalust isikut karistada kohustusliku peatamise märguande

eiramise eest juhul kui see on toime pandud tahtlikult. Menetlusalusele isikule sõideti pikalt järgi alarmsõidukiga, millel põlesid nii sinised kui ka punased vilkurid, samuti töötas sireen. Lisaks jõudsid

patrullpolitseinikud menetlusalusele isikule vahetult järgi Lõuka tänavale pöörates, mille järgselt

menetlusalune isik järsult kiirendas. Seega pidi menetlusalusele isikule olema arusaadav, et talle on antud peatamise märguanne kohustus seisma jääda. Menetlusalusel isik kandis sõidu ajal ning tal on küll kiivrit, kuid see ei takista kuulmist täielikult. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud teadlikult

ja otsese tahtlusega. Kohus leiab, et D.

234 lg 1 C. on täitnud LS § sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. 3. Õigusvastasus ja süü D. D. o C.e teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. C. li teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud asjaolusid ning - - kaebaja on sündinud 1971. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on D.

C. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et väärteo LS § D. on pannud toime talle etteheidetavad C. d

227 lg 2

e kuni 21-40 ja § 234 lg 1 järgi, st mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamis kilomeetrit tunnis ning tahtlikult

peatamise märguande eiramise.

4-19-3689 5

KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka

teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust -

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). Kaebaja poolt juhitud mootorsõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust kilomeetrit tunnis, jäädes 32 seega LS § 227 lõikes 2 sätestatud sõid piirmäära lähedale. Arvesse tuleb võtta ka ukiiruste keskmise asjaolu, et kaebaja ületas kiirust asulasisesel teel, kus liiklustihedus on suurem ning kiiruseületamine pandi toime kavatsetult. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kaebaja süüd hinnata keskmiseks. D. C. kahetses 11.09.2019 tegu puhtsüdamlikult ja tunnistas süüd ning see on käsitatav karistust kergendava asjaoluna

KarS § 57 lg 1 p 3 ja § 57 lg 2 mõttes. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku teos puuduvad. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga

(Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus 3-1-1-70-16, p 9). Menetlusalune isik on varasemalt toime

pannud 2 liiklusalast väärtegu (kehtivad karistused lubatud suurima sõidukiiruse ületamiste eest), millede eest määratud rahalised karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist.

Kohtuv D. t äline menetleja karistas C. LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel ja selle eriõiguse kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liiklusreegleid. Kohtu hinnangul ei täidaks rahatrahvi

kohaldamine antud juhul eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalusele isikule on varasemalt korduvalt määratud rahatrahvid. Karistus peab tagama, et isik ei saaks samalaadseid rikkumisi toime panna, seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendunud ning menetlusalust isikut tuleb karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib

liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. LS § 234 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuun Kohtuväline menetleja i.

karistas D. Kohtu C.t LS § 234 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et

menetlusalune isik iks teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väld süütegude toimepanemist. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Menetlusalune isik on palunud kaebuses arvesse võtta ka asjaolu, et tema tööülesannete iseloom on

seotud sõiduauto juhtimisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kohtupraktikale ei ole

4-19-3689 6

juhtimisõiguse säilimise vajalikkus töötamiseks lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Juhul, kui

isiku süü suurus ja eripreventiivsed eesmärgid annavad küllaldase aluse juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks, ei oma süüdlase töö iseloom ega elukorralduse iseärasused lisakaristuse kohaldamisel

mingit tähtsust. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki - juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Karistusliigi valimine ei ole mitte menetlusaluse isiku privileeg, vaid karistuse kohaldaja kaalutlusõigus.

Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka

kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse

muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus 89 lg 1, 132 p 1

. VTMS § , § 133, § 134, § 135 ja § 155 ( ) allkirjastatud digitaalselt

Violetta Kõvask

Kohtunik