2-19-12951/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-12951

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12951

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Sirli Keppi vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

48,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline

esindaja:

Marjana

Šestel

(e-post

menetlus@plusplus.ee)

kostja: Sirli Keppi (ik XXX; aadress XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Sirli Keppilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks:

2.1. põhivõlg 9,58 eurot ja viivis 3,58 eurot, kokku 13,16 eurot;

2.2. viivis 17.08.–09.10.2019 eest 0,11 eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

10.10.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 25 eurot ja 16.08.2019 seisuga viivise

7,83 eurot osas, samuti alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis

ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 29% Sirli Keppi kanda ja 71% Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kanda.

6. Välja mõista Sirli Keppilt riigilõivust 21,75 eurot ning lepingulise esindaja kulust

11,60 eurot, kokku menetluskulu 33,35 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

7. Sirli Keppil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Sirli Keppil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2/4

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) 28.08.2019 hagi

Sirli Keppi (kostja) vastu põhivõla 9,58 eurot, viivise 11,41 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja

alates 17.08.2019 tasumata põhivõlalt viivise 0,07% päevas väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga

XXX, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsideteenuseid ning kostja

kohustus kaupade (mobiiltelefon) / teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma

vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud 01.–30.11.2014 teenuste kasutamise eest

esitatud 01.12.2014 arvet nr XXX summas 58,23 eurot, mille tasumise tähtpäev oli

18.12.2014. Kostja on tasunud arvest 48,65 eurot. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga

sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 01.02.2018 hagejale. Üldtingimuste

p 7.10 alusel on õigus nõuda kostjalt viivist 0,07% võlasummast päevas. Hageja on

arvestanud viivist 9,58 eurolt 18.12.2014–16.08.2019 eest 11,41 eurot. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113² lg 2 p 1 alusel on õigus nõuda kostjalt 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot,

15.04.2018 võlateatise eest 5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku

sissenõudekulu 25 eurot.

2. Kostja sai menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja 30.08.2019 menetlusse võtmise

määruse) kätte 23.09.2019 e-toimiku kaudu. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse

esitamiseks aega 14 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 I lause näeb ette, et kohus

menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4000 eurole. Lähtudes hagihinnast (48,52 eurot, arvestades hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist), on antud juhul tegemist lihtmenetluse asjaga.

TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all (p 5), samuti koguda tõendeid omal algatusel (p 8).

4. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 9,58 eurot ning viivis, lähtudes

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise

osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäära, samuti sissenõudekulu

25 eurot osas.

5. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja

XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX, XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX ning

XX.XX.XXXX selle lisana nr XXX osamaksetega vara müügilepingu (tlk 5, 7, 9).

Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS loovutanud oma lepingust tuleneva nõude koos

kõrvalnõuetega hagejale.

6. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et tal on tasumata lepingute alusel perioodi 01.–

30.11.2014 teenuste ja kaupade eest esitatud 01.12.2014 arvest nr XXX (tlk 27-28) 9,58

3/4

eurot; tasumise tähtpäev oli 18.12.2014. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks VÕS § 108 lg

1 alusel välja põhivõlg 9,58 eurot.

7. Pooltevahelised lepingud on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. TsMS

§ 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste

tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

Hageja palub mõista kostjalt välja üldtingimuste p 7.10 alusel viivise 0,07% päevas. Hageja

on hagiavaldusele lisanud 29.11.2016 kinnitatud üldtingimused (tlk 18-26), mis p 10.8

kohaselt jõustuvad ja kehtivad alates 01.01.2017. Kohtule esitatust ei nähtu, et 01.01.2017

jõustunud üldtingimused kehtiksid ka kostja suhtes (VÕS § 37 lg 1, § 13, § 42 lg 1 viimane

lause).

Nii liitumislepingute kui osamaksetega vara müügilepingu lisatingimuste kohaselt

arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,15% päevas.

Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära (vt ka Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16,

p 13). Lepingute sõlmimise ajal juunis ja detsembris 2013 oli VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud viivisemäär vastavalt 8,75% ja 8,5% aastas. Seega ületab lepingute

lisatingimustes sätestatud määr (0,15% päevas ehk 54,75% aastas (365 * 0,15)) mõlemal

juhul kolmekordset seadusjärgset määra (26,25% aastas (8,75 * 3) ja 25,5% aastas

(8,5 * 3)) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks. Hageja nõuab

viivist 0,07% päevas. Riigikohus on leidnud, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei

tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks

mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise

nõudmata või vähendab seda (vt ka Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-

16, 13). VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära.

Seega on 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud ja tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 3,58 euro ulatuses – perioodi 19.12.2014–16.08.2019 eest

9,58 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (8,15% aastas kuni 31.12.2014,

8,05% aastas 01.01.2015–30.06.2016 ja 8% aastas alates 01.07.2016). Samuti tuleb

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt alates 17.08.2019 kuni hagi

esitamiseni 28.08.2019 ning TsMS § 367 alusel 29.08.–09.10.2019 eest kokku 0,11 eurot ja

sealt edasi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni

Hagi tuleb jätta rahuldamata 16.08.2019 seisuga viivise 7,83 eurot osas (11,41 – 3,58),

samuti alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1

II lauses sätestatud määra.

8. VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 25 eurot

(kolme võlateatiste eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). Hagiavaldusel on lisatud

kostjale adresseeritud 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 võlanõuded seoses arvega

nr 2011160766 (tlk 30-32).

VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni

5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hagiavaldusest ei ilmne, et kostjaga sõlmitud leping oleks lõppenud. Samuti ei nähtu

hageja esitatust, millistel asjaoludel ta nõuab sissenõudekulude hüvitamist just sellises

summas. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest

tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud

kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja

4/4

selle ulatust ka tõendama (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul,

I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580).

Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja

tsiviilasjas nr 2-18-19437 sama lepingu alusel sama kostja vastu esitatud hagis juba

palunud VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista sissenõudekulu 25 eurot ning kohus on

14.03.2019 tagaseljaotsusega nõude ka rahuldanud. VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud

piirsummad kehtivad kogu lepingu, mitte iga arve kohta eraldi. TsMS § 200 lg 1 järgi on

menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning TsMS § 200

lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi

kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

9. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 48,52 eurot; hagihind hagi

rahuldamise ulatusest lähtudes 13,96 eurot) arvestades tuleb jätta menetluskuludest

29% kostja kanda ja 71% hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

10.1. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (3,5 t,

100 eurot / t, lisandub käibemaks; tlk 4, 35). Riigilõiv 75 eurot on põhjendatud. TsMS § 138

lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna

(s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-13, p 25). Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja.

Esindaja tunnitasu 120 eurot (100 eurot + käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale tuleb hüvitada TsMS § 174

lg 10 alusel ka käibemaks. Esindajal on 1,5 t kulunud dokumentide komplekteerimisele ja

analüüsile ning 2 t hagiavalduse koostamisele ja esitamisele. Kohus peab ajakulu

põhjendatuks kokku 20 min ulatuses. Asi ei ole õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest

mahukas. Samuti on tegemist trafaretse hagiavaldusega, mille sarnaseid on hageja

esitanud kohtutele kümneid kui mitte sadu. Mh on hageja esindaja samast PlusPlus Legal

OÜ-st esitanud tsiviilasjas nr 2-18-19437 hagi sama kostja vastu sama lepingu alusel,

seega ei saanud materjalide komplekteerimine ning hagi koostamine olla kuigi ajamahukas.

Kohus märgib, et menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi

(TsMS § 174 lg 8), hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7)

(vt nt ka Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Eeltoodut

arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 40 eurot (0,33 t * 120

eurot / t). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 29%,

seega riigilõivust 21,75 eurot ning lepingulise esindaja kulust 11,60 eurot, kokku

menetluskulu 33,35 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

10.2. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik