4-19-3851/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-19-3851

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2019. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-3851 (2302,19,005532) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi M.A (M.A kaitsja kaebus Politsei- ja )

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 25.06.2019 otsusele nr 2302,19,005532 M.A karistamises LS § 261 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 200 eurot. trahviühiku ulatuses, s.o

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtu- esindusgrupp

Menetlusalune isik: M.A , ik: XXX, elukoht xxxx. :

Kaitsja: Janek Väli, Advokaadibüroo Laus ja Partnerid, Rävala pst 2, 10145, Tallinn

Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON

1. M.A kaitsja kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 25.06.2019 otsusele nr 2302,19,005532 M.A karistamises LS § 261 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga trahviühiku ulatuses, s.o 50 200 eurot rahuldamata.

2. a Politsei- Jätt ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 25.06.2019 otsus nr 2302,19,005532 vanemväärteomenetleja Jaak Paju M.A karistamises LS 261 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 200

trahviühiku ulatuses, s.o eurot muutmata ja tühistamata.

3. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 200 (kakssada) eurot tuleb 30 ul päeva jooks

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195065704.

2

4. es ulatuses VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5.

Asitõend: 1 CD plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise

on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o alates 09.10.2019. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 08.11.2019. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 09.11.2019.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 25.06.2019 otsusega nr 2302,19,005532 vanemväärteomenetleja Jaak Paju karistati M.A LS § 261 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, selles, et M.A omanikuna andis mootorsõiduki

mootorsõiduki kasutada teisele inimesele ning ei säilitanud mootorsõiduki omanikuna

mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates 6 kuu jooksul isikuandmeid: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, aadressi, sünniaega või isikukoodi ning juhiloa numbrit

ega esitanud märgitud andmeid liiklusjärelevalvet teostavale isikule – politseiametnikule. Ei

osanud liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel 27.05.2019 öelda, kes oli mootorsõiduki Xxxx

reg.märgiga XXXX roolis 18.04.2019 Xxxx juures , millega ning põhjustas liiklusõnnetuse rikkus LS § 72 lg 2 sätestatud ja pani toime LS § 261 lg 1 ettenähtud väärteo. kohustust

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse

TAOTLUSED: Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 30 p 1, § 132 p 3, § 120 palun:

1. Lahendada asi kirjalikus menetluses.

2. tühistada kohtuvälise menetleja 25.06.2019 otsus väärteoasjas nr. 2302,19,005532

ning lõpetada väärteomenetlus M.A ’i suhtes seoses väärteokoosseisu puudumisega.

3. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda p-

s 1 esitatud taotlust, siis tühistada

kohtuvälise menetleja 25.06.2019 otsus väärteoasjas nr. 2302,19,005532 ning

lõpetada väärteomenetlus M.A’i suhtes seoses otstarbekusega.

4. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda p-s 1 ega p-

s 2 esitatud taotlust, siis tühistada kohtuvälise menetleja 25.06.2019 otsus väärteoasjas nr. 2302,19,005532 mõistetud karistuse osas ja mõista karistuseks rahatrahv 3 päevamäära, s.o. 12 eurot.

1. Eelnevad asjaolud.

1.1.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja

Helen Roos koostas 27.05.2019 väärteoprotokolli (lisa 1), mille kohaselt andis M.A mootorsõiduki omanikuna mootorsõiduki kasutada teisele isikule, säilitanud ei

tema andmeid kuue kuu jooksul, ega osanud liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel

3

27.05.2019 öelda kes oli mootorsõiduki roolis 18.04.2019 Xxxx juures. Protokolli

kohaselt rikkus menetlusalune isik sellega Liikluseeskirja § 72 lg 2. Väärtegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 261 lg 1 järgi.

1.2. dusgrupi PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesin (Rahumäe tee 6/1, Tallinn) vanemväärteomenetleja Jaak Paju koostas 25.06.2019 otsuse

väärteoasjas nr. 2302,19,005532 (lisa 2), millega määrati LS § 261 lg 1 alusel menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot.

Käesolev kaebus on esitatud 25.06.2019 otsusele väärteoasjas nr. 2302,19,005532 peale

tervikuna. Kaebusega palume tühistada kohtuvälise menetleja otsuse VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Samuti on esitatud alternatiivsed taotlused.

2.

Kaebuse põhjendused.

2.1. Menetlusalust isikut karistati LS § 261 lg 1 alusel, mis sätestab, et mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega KarS § 261 lg 1 on viiteline norm, mistõttu on vaja liiklusnõuete rikkumine sisustada LS § 72 lõikes 2

või 4 sätestatud kohustuste rikkumisega. LS § 72 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed:

1) mooto - rsõidukit kasutanud isiku ees ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud

isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.

2.2. Tegelikult menetlusalune isik avaldas 27.05.2019 toimunud

ülekuulamisel väärteomenetlejale Helen Roos, kellele ta andis sõiduki kasutada 18.04.2019. Nimelt ütles

ta, sõiduk oli tema ) käes. on sama väärteosasja raames ka xxxx, J G (ik: xxxx J G

tunnistajana üle kuulatud ning on oma ütlustega kinnitanud, et sai sõiduki M.A-lt ja see oli sel kuupäeval tema valduses.

2.3. Seega on M.A

täitnud LS § 72 lg 2 nõuded ja avaldas 27.05.2019 liiklusjärelevalve teostajale isiku andmed, kellele ta sõiduki kasutada andis. Seega LS § 261 lg 1 koosseis puudub ning isiku karistamiseks pole alust.

2.4. Väärteoprotokollis on lisaks ette heidetud, et menetlusalune isik ei osanud öelda, kes oli

roolis liiklusõnnetuse hetkel 18.04.2019. Leian, et kohustust teada või öelda selliseid andmeid menetlusalusel isikul pole, kuna ükski õigusnorm (k.a. LS § 72 lg 2) ei näe seda ette. Seega puudub alus isikut selle eest karistada.

2.5. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Menetlusalune isik ei rikkunud LS § 72 lg

2 nõudeid, kuna ta esitas liiklusjärelevalve teostajale isiku andmed, kellele ta sõiduki

kasutada andis. Liiklusjärelevalve teostaja on neid andmeid kontrollinud ja need on

leidnud kinnitamist. LS § 72 lg 2 ei ole võimalik tõlgendada laiendavalt selliselt, et

menetlusalune isik peaks lisaks teadma või esitama ka andmed, kes 18.04.2019

liiklusõnnetuse hetkel roolis oli. Seetõttu puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused, mistõttu tuleb väärteomenetlus antud asjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Alternatiivselt palume menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

3.1. Juhul, kui kohus siiski leiab, et menetlusalune isik rikkus LS nõudeid, palume alternatiivselt lõpetada menetlus käesolevas asjas VTMS § 132 p 3 ja § 30 p 1 alusel.

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

3.2. Riigikohus on lahendis 3-1-1-120-

13 p 18 märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks

4

menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-

1-85-04, p-d 15 ja 16 ning 24. aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.

3.3. Väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel tuleb seega tuvastada, kas

menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist.

Kaitsja hinnangul saab mõlemale küsimusele vastata eitavalt. Juhul, kui millegi alusel

siiski tuvastatakse, et menetlusalune isik eksis LS § 72 lg 2 sätestatud mootorsõiduki omaniku kohustuste vastu, siis saab see olla üksnes osaline või kaudne eksimus. Nimelt

olid tal olemas küll andmed, kellele tema sõiduki kasutada andis, kuid tal puudusid

andmed, kes ja kuidas sõidukit edasi kasutas. Seaduses otsesõnu nõutud ja otsesõnu mittenõutud andmete mitte teadmine ei ole samaväärselt hinnatavad.

3.4. Käesoleval juhul puudub asja menetlemiseks igasugune avalik huvi.

3.5.

Kaitsja hinnangul on praegusel juhul VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise tingimused täidetud. Seetõttu leian alternatiivse positsioonina, et käesole

val juhul tuleb väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.

4. Alternatiivselt palume vähendada karistust ja mõista rahatrahv miinimummääras.

4.1. tu ka Juhul, kui kohus siiski leiab, et menetlusalune isik rikkus LS nõudeid ja ei nõus

otstarbekuse kaalutlusel menetlus lõpetama, siis palun mõista menetlusalusele isikule

mõista karistuseks rahatrahv seaduses lubatud väikseimas määras. KarS § 47 lg 1

võimaldab kohtul või kohtuvälisel menetlejal väärteo eest kohaldada rahatrahvi alates kolmest trahviühikust. Antud juhul isikul puuduvad varasemad karistused, tegemist ei ole

ohtliku, vaid pigem formaalse süüteoga, mida pehmendab ka asjaolu, et tegelikult ta avaldas politseile LS § 72 lg 2 otsesõnu nimetatud andmed. Seetõttu ei ole põhjendatud mõista isikule kohe karistust keskmises määras, vaid kõigepealt minimaalses määrast.

5. Kaebuse esitaja leiab, et asi on vastavalt VTMS § 120 võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, siis soovib kaebuse esitaja kohtuistungist osa võtta kaitsja vahendusel. 6. Kaitsja volikiri sisaldub väärteotoimikus, mistõttu seda koos kaebusega ei esitata (VTMS § 115 lg 4).

Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht

M.A kaitsja vandeadvokaat Janek Väli esitas 10.07.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles leiab, et menetlusalune isik ei rikkunud LS § 72 lg 2 nõudeid, kuna ta esitas liiklusjärelvalve teostajale isiku andmed, kellele ta sõiduki kasutada andis. Nimelt ütles isik, et sõiduk oli tema ema käes. Seetõttu puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused ja J G

menetlus t alusel. Alternatiivselt palub kaitsja menetlus uleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 el kuna käesolevas asjas puudub alus igasugune avalik menetlushuvi. Juhul, kui kohus siiski leiab, et M.A rikkus talle

etteheidetavaid Liiklusseaduse nõudeid ja ei ole nõus ka otstarbekuse kaalutlusel menetlust lõpetama, taotleb kaitsja menetlusalusele isikule määratud karistuse kergendamist, kuna ei ole

põhjendatud esimese karistusena kohe sanktsiooni keskmises määras karistuse määramine. Kaitsja leiab, et käesolevat väärteoasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

Väärteomenetleja Helen Roos koostas 27.05.2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt andis M.A mootorsõiduki omanikuna mootorsõiduki kasutada teisele isikule, ei säilitanud tema andmeid kuue kuu jooksul politseile esitamiseks. Ei osanud liiklusjärelvalve teostaja nõudmisel öelda, kes oli roolis liiklusõnnetuse hetkel 18.04.2019 Xxxx juures.

5

25.06.2019 koostas vanemväärteomenetleja Jaak Paju üldmenetluse otsuse, milles leidis, et

M.A on toime pannud talle etteheidetava teo ja määras LS § 261 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses (s.o 200 eurot).

Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega,

asub seisukohale, et M.A-le süüks pandav rikkumine on leidnud täielikku

tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja

määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

LS § 72 lg 2 kohaselt peab mootorsõiduki omanik, kui ta annab mootorsõiduki kasutada teisele

isikule, mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise

lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu

nõudmisel esitama: mootorsõidukit kasutanud isiku ees ja perekonnanime; mootorsõidukit -

kasutanud isiku aadressi; mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaja või isikukoodi; mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa numbri.

Menetlusalune isik on 27.05.2019 k Xxxx tema üll selgitanud, et 18.04.2019 kasutas sõidukit ema J G, kuid J G on ise tunnistajana antud ütlustes selgitanud, et nimetatud sõidukit kasutasid lisaks temale veel mitmed inimesed. Kes täpselt sõidukit kasutas ei ole liiklusjärelvalve teostajale aga avaldatud. LS § 72 sisust nähtub üheselt, et seadusandja soov on olnud, et sõiduki omanik hoiaks sõidukit heaperemehelikult ja teeks kõik, et sõiduk ei satuks kellegi kätte, kellel

puudub selleks kasutamisõigus ja kes võivad sõidukiga olla ohtlikud teistele liiklejatele. Käesolevas väärteoasjas on taoline oht realiseerunud liiklusõnnetuse tekkimise näol. Kuivõrd M.A ei avaldanud liiklusjärelvalve teostajale kes täpselt sõidukit kasutas, siis on ta rikkunud LS § 72 lg 2 nõudeid ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 261 lg 1 järgi.

Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Üldpreventiivse eesmärgina peab määratav karistus aga andma kõigile liiklejatele signaali, et liikluses kokku lepitud reeglite eiramine on

ohtlik ja saab rangelt karistatud. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust ja ka seda, et isik ei ole avaldanud ühtegi asjaolu, mis peaks tema süüd kergendama. Samuti puuduvad asjas ka süüd raskendavad asjaolud. M.A poolt kaebuses välja

toodud seisukohad on aga kohtuvälise menetleja hinnangul paljasõnalised ning

ennastõigustavad. Kohtuvälise menetleja hinnangul on seetõttu põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine sanktsiooni keskmises määras.

Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunneta isik, et teda on karistatud ja seega ei tee ka vajalikke järeldusi oma käitumises,

et edaspidi seadusekuulekalt käituda. Määratud karistus vastab kaebaja süü suurusele ja on vaja

lik, et isik ei paneks enam toime uusi õigusrikkumisi.

Lähtudes kõigest eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud alustel

ei ole põhjendatud 25.06.2019 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtule edastatud kaebuses avaldanud soovi lahendada

väärteo Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas asi kirjalikus menetluses.

nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd

6

menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteoasja materjalide juures olevalt videosalvestuselt on näha, kuidas pardakaameral fikseeritud ajal 18.04.2019 k Xxxx ell 22:46 sõidab suurel kiirusel mööda kolme sõidurealist sõiduteed ning ületab eraldusribaga eraldatud mitut sõidurada ning keerab siis paremale. Kuna

sõiduki kiirus on liiga suur, kaldub sõiduk teelt välja haljasalale ning sõidab vastu kurvis

tänavavalgustusposti, sõidab tänavavalgustusposti maha ning süttib põlema.

Mõni sekund

pärast liiklusõnnetust on videosalvestuselt näha, kuidas sõiduki mõlemad uksed avanevad. Seejärel sõidab aga sõiduk, mille pardakaameraga sündmus jäädvustati edasi ning seega ei ole edasine asjade käik videosalvestuselt nähtav.

Väärteotoimikus asuva sündmuskoha vaatluse protokollist koos fototabeliga nähtub, (tl 10-15) et 18.04.2019 ajavahemikul 23:58-00:15 on vaatluse alla Xxxx juures vaatlussuunaga võetud xxxx tee poolt xxxx suunas. Suurim lubatud kiirus xxxx teel 70 km/h, xxxx tänaval 50 km/h. Tegemist on xxx xxxx - teelt mahasõiduga tn le. Sõidutee on kaetud asfaltkattega, mis on ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta. Sõidutee on kuiv. Väljas on pime aeg ning tänavavalgustus

põleb. Sõiduraja laius ng mahasõidutee laius ( Xxxx teel on 3,6 m ni Xxxx tn) on 6,7 m. Nullpunktiks on võetud Xxxx tee mahasõidutee Xxxx tänavale vasakpoolne ristumisnurk. Xxxx teest 9,1 m kaugusel ohutussaarel algab rehvijälg, mis lõpeb auto Xxxx tagumise parempoolse ratta all. Rehvijälje alguse kaugus sõidutee vasakpoolsest servast on 1,5 m. Nullpunktist 9,7 m kaugusel asub sõiduauto reg.märgiga Xxxx XXXX parempoolne tagumine ratas, mille kaugus sõidutee vasakpoolsest servast on 2,0 m. Sõiduki esimese parempoolse ratta kaugus sõidutee

vasakpoolsest servast on 2,2 m. Nullpunktist 11,5 m kaugusel asub valgustusposti jaland, mille kaugus sõidutee vasakpoolsest servast on 1,5 m. Muid jälgi ega asitõendeid sündmuskohalt ei leitud.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 1 pöördel) kohaselt on sõiduauto reg.märgiga Xxxx xxxx esiosa deformeerunud. Valgustusposti 2 laternat, sissesõidu keelu märk ning ülekäiguraja märk samuti katki.

Tunnistaja D P ütluste kohaselt öötab t ta turvafirmas xxxx. Seisis pargituna xxxx Xxxx kõrval . Järsku kuulis pauku, keeras ennast ja nägi avariid, kus kollast värvi sõiduk sõitis vastu posti.

Tekkis leek. Sõidukist jooksis välja inimene. Seejärel istus ta enda töösõidukisse, et

sündmuskohale läheneda. Sõiduk

ist tulnud leek kustus. Valis politseinumbri ja hakkas

7 juhtunust rääkima. Sündmuskohale astus ligi tulekustutiga isik, kes hakkas koristama sõiduteed.

P Ta h alus sündmuskohta mitte puudutada. akkas telefoni teel teatama asukohast ja sõiduki numbrist. le kaks noormeest (vanuses kuni 18). Seljas olid noormeestel Järsku ilmusid koha tumedad talvejoped. Noormehed hakkasid teda pehmeks rääkima, et ta politseisse ei helistaks.

Rääkisid et autojuht on kaine ja et see ei ole tema sõiduk. hakkasid sõidukist , Noormehed eemalduma. Ta järgnes neile. Ühel nendest oli veinipudel käes. Ta palus neil oodata ära politsei saabumine. Kohale sõi , kus oli mitu tütarlast, kes olid kõik Ü tis XXXX

ehmunud. ks nendest (meesterahvas) läks tualetti. Öeldi, et tal on paha olla. Võimalik, et ta oli sõiduki roolis. Saabus politsei ja võttis ID See isik vältis suhtlemist ja ootamist. -kaarti isikult, kellel oli kaasas vein. Oli põgenemise katseid, mille käigus tütarlastega XXXX lahkus. Juhtum leidis aset 18.04.2019 kell 23:20.

Tunnistaja A K ütluste kohaselt umbes 21:00 läks ta xxxx parklasse, tarbis alkoholi väga palju. Umbes 3 pudelit veini (see mis ta mäletab). Edasi ei mäleta midagi. Kui ärkas järgmine hommik kodus, tuli mälu tagasi.

Tunnistaja J G ütluste kohas 18.04. päevasel ajal kasutas ta sõidukit kasutavad elt Xxxx. Sama mitu isikut. Tol päeval parkis sõiduki maja ette, k ise elab ja jättis selle

us ta sinna. Kes on sõiduki omanik, ta ei tea.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli sellel päeval a käes. Kes oli roolis avarii uto xxxx momendil, ta ei tea. Ise oli sel momendil sünnipäeval.

Liiklusseaduse § 261 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest. KarS § 261 lg 1 on viiteline norm, seega on vaja liiklusnõuete rikkumine sisustada LS § 72 lõikes 2 sätestatud kohustuste rikkumisega. LS § 72 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki omanik kohustatud, andes mootorsõiduki teisele isikule kasutamiseks, säilitama mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise

isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) mootorsõidukit

kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3)

mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku

juhiloa number. Tegemist on ammendava loeteluga, seega on objektiivne koosseis täidetud juhul, kui üks neljast kohustusest jääb sõiduki omanikul täitmata.

Väärteoasja materjalides müügi lepingust on mootorsõiduki leiduvast ostu- tulenevalt Xxxx

reg.märgiga sõnul kasutas ta 18.04 XXXX omanik M.A (tl 2). Tunnistaja J G sõidukit is sõiduki maja ette ning jättis selle sinna. Samuti on ta öelnud, et Xxxx, kuid ta park sõidukit kasutavad mitu isikut. Seejuures ei tea J G oma sõnade kohaselt kes sõiduki omanik on, kuid s D P eda, et sõidukit kasutasid ka teised inimesed on tõendatud tunnistaja ütlustega, kes nägi pärast liiklusõnnetus sündmuskohal noormeest, kes üritasid tunnistajat veenda t kahte

politseisse mitte helistada. Väärteoasjas olevast videosalvestisest nähtuvalt avanesid pärast liiklusõnnetust sõiduki juhipoolne ja kõrvalistuja uks, millest saab järeldada, et sõidukis viibis

vähemalt kaks isikut, kes sõidukist väljusid. Samuti on väärteoasja materjalide hulgas sündmuskohal tehtud foto (tl 15 pöördel), mis on pärit xxxx grupist xxxx! ning millelt nähtub, et sõiduki vahetus läheduses on

noormehed ning samuti on pildile jäänud noormees, kellel on seljas tumedad riided ning kes hoiab käes veinipudelit. Noormees vastab välimuselt tunnistaja D P antud kirjeldusele . Kohtul ei ole alust kahelda J G isikutest, keda ta sündmuskohal nägi ütlus usaldusväärses selles osas, et sõ te

iduk Xxxx it kasutasid sõitmiseks mitu erinevat inimest. Samuti ei ole kohtul alust kahelda D P . Kaebuse esitaja ise ütlustes väidab, et sõiduk oli tema xxxx käes ning kes oli avarii momendil roolis, tema ei tea. Kuivõrd oli teadlik, et sõidukit J G kasutavad ka teised isikud, siis pidi sellest samast asjaolust olema teadlik ka sõiduki omanik M.A ise. Samas ei saanud J G olla teadmatuses sõiduki omanikust, kuivõrd ta pidi selle sõiduki kelleltki kasutusse võtma. Kui aga sõidukit kasutasid ka teised isikud, ei saanud nad seda sõidukit kasutada sõiduki omanikust kaebaja teadmata. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud, et sõiduk on tema valdusest välja läinud tema teadmata ja

8

tema tahte vastaselt. Seega ei esitanud kaebaja politseiametnikule sõiduki omanikuna mootorsõidukit kasutanud isiku ees ja perekonnanime, aadressi, sünniaega või isikukoodi ega - juhiloa numbrit. Seega on tõendamist leidnud, et M.A rikkus LS § 72 lg 2 sätestatud mootorsõiduki vastutava kasutaja kohustust, jättes esitamata mootorsõidukit kasutanud isiku aadressi, sünniaja või isikukoodi ning juhiloa numbri.

M.A kaitsja on kaebuses esitanud omapoolse seisukoha ning sõnanud, et puudub

alus lg 1 alusel, kuna menetlusalune isik avaldas M.A karistamiseks LS § 261 27.05.2019 toimunud ülekuulamisel, et ta andis 18.04.2019 sõiduki kasutada oma emale J G ning seega on M.A täitnud LS § 72 lg 2 nõude. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et M.A ei olnud kohustust teada või öelda, kes oli roolis liiklusõnnetuse hetkel 18.04.2019, kuna ükski õigusnorm (k.a LS § 72 lg 2) ei näe seda ette. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaitsja seisukohaga ning peab vajalikuks selgitada, et ehkki M.A 27.05.2019, ütles et 18.04.2019 kasutas sõidukit tunnistajana antud ütlustes Xxxx tema ema J G, on J G selgitanud, et sõidukit kasutasid lisaks temale veel mitmed teisedki inimesed ning et tema parkis Xxxx maja ette ning jättis selle sinna ütlustes ütlusi ning . Kohtul ei ole alust kahelda J G . J G

nende usaldusväärsust kinnitavad ka teised väärteoasjas kogutud tõendid. Nimelt on tunnistaja D P na üle kuulatud , kes nägi pärast liiklusõnnetust sündmuskohal kahte noormeest, kes üritasid teda veenda juhtunust mitte politseid teavitada. Seega ei olnud tol hetkel Xxxx J G

kasutuses. Samuti on materjalide hulgas foto, mis on tehtud vaid mõni hetk pärast

liiklusõnnetust ning fotolt nähtub veinipudelit käes hoidev noormees, kes seisab Xxxxi ees.

Juhul kui Xxxx omanik M.A tegi enda sõiduki kasutamise võimalikuks mitmele erinevale isikule, oli tal endiselt kohustus isikute sõidukiomanikuna säilitada ka kõigi nende andmed, kes mootorsõidukit kasutasid. M.A on seda teinud ainult valikuliselt, kuid

tegelikkuses oleks M.A pidanud liiklusjärelevalve teostajale ütlema, kes täpselt

sõidukit kasutas. Seadusandja soov on olnud, et sõiduki omanik hoiaks sõidukit

heaperemehelikult ja teeks kõik, et sõiduk ei satuks kellegi kätte, kellel puudub selleks

kasutamisõigus ja kes võib sõidukiga olla liikluses ohtlik. Seega ei ole võimalik LS § 72 seadusesätet tõlgendada nii nagu see piirduks ainult ühe ainsa isiku andmete ütlemisega, kui tegelikult on sõidukiomanik ise lubanud sõidukit kasutada mitmel isikul. Sellisel juhul kaotaks nimetatud säte enda mõtte. Samuti ei pea kohus õigeks menetlusaluse isiku kaitsja tõlgendust

sellest, et LS § 72 lg 2 ega ka mitte ükski teine õigusnorm ei näe sõidukiomanikule ette kohustust teada või öelda andmeid liiklusõnnetuse ajal roolis olnud isiku kohta. Nii nagu kohus

eelnevalt selgitas, siis ongi LS § 72 mõtteks võimaldada tuvastada liikluses õigusvastaselt

käituvaid juhte nende vastutusele võtmiseks. Ka käesoleva juhtumi puhul realiseerus oht

liiklusõnnetuse tekkimise näol ning sõiduki omanikuna ei edastanud M.A liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel liiklusõnnetuse põhjustanud juhi andmeid, mis on aga just üheks nimetatud sätte eesmärgiks kohtule teadaolevalt ei läinud . Samuti Xxxx selle omaniku M.A valdusest välja tema tahtevastaselt ning ilma tem teadmise ja nõusolekuta. a Sellest teeb kohus järelduse teadlik, kes 18.04.2019 tema sõidukit juhtis , et M.A oli ning selle liiklusõnnetuse põhjustas, kuid mingil põhjusel varjab seda.

Kohus olemasolu menetlusaluse isiku leiab, et eelnimetatud tõenditega on väärteokoosseisu

käitumises tuvastatud. mootorsõiduki andis mootorsõiduki M.A omanikuna

kasutada teistele inimestele ning ei säilitanud mootorsõiduki vastutava kasutajana

mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates 6 kuu jooksul isikuandmeid: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, aadressi, sünniaega või isikukoodi ning juhiloa numbrit

ega esitanud märgitud andmeid liiklusjärelevalvet teostavale politseiametnikule. Samuti ei esitanud politseiametnikule andmeid isiku kohta, kes 18.04.2019 juhtis tema omandis olevat mootorsõidukit reg.märgiga ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus LS § Xxxx XXXX 72 lg 2

sätestatud kohustust ja pani toime LS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud sündmuskoha vaatluse protokolli, tunnistaja ütluste

ning menetlusaluse isiku ütlustega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 261

9

lg-s 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et

menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik ei esitanud liiklusjärelevalvet teostavale politseiametnikule mootorsõiduki vastutava kasutajana

mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates 6 kuu jooksul isikuandmeid: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, aadressi, sünniaega või isikukoodi ning juhiloa numbrit ega esitanud politseiametnikule andmeid isiku kohta, kes 18.04.2019 juhtis temale kuuluvat

mootorsõidukit Xxxx reg.mä ning põhjustas liiklusõnnetuse, siis rikkus rgiga XXXX menetlusalune isik LS § 72 lg 2 kohustust ja tegemist on väärteoga LS § 261 lg 1 mõttes ning

see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja Jaak Paju kohtuesindusgrupi , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 72 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 261 lg

1 järgi trahviühiku ulatuses, s.o . LS § 261 lg 1 kohaselt karistatakse rahatrahviga 50 200 eurot

mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega järeldub, et

kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises

määras kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas . Sellest tulenevalt

karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus LS § 72 lg 2 sätestatud kohustust ja pani sellega toime LS § 261 lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

Seadusandja on LS § 261 lg 1 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 261 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuna menetlusalune isik on mootorsõiduki vastutava kasutajana jätnud tagamata

talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja

nõuetekohase hoidmise ning seoses sellega realiseerinud ohu liiklusõnnetuse tekkimise näol ning varalise kahju.

10

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Menetlusalune isik ei ole kohtuvälisel menetlusel enda süüd tunnistanud ning kohtuväline menetleja ei ole ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Neid ei tuvastanud

kaebemenetluses ka kohus. Kaebuse esitaja on esitanud küll ühe isiku andmed, kes tema

sõidukit kasutas, kuid seejuures on jätnud esitamata teiste isikute andmed, kellel samuti oli

sõiduki kasutusõigus, millega täitis süüteokoosseisu. Väärteoasja materjalidest saab üheselt järeldada, et kaebuse esitajale olid sõidukit kasutanud isikute andmed tegelikkuses teada ja ta

jättis need teadlikult enda teada. Arvestades taolist asjaolu, leiab kohus, et kohtuväline

menetleja rteomenetluses puuduvad nii kergendavad kui on õigesti tuvastanud, et vää raskendavad asjaolud.

Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse

määramisel või mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest

ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Seejuures ei sisalda liiklusseadus

kohustusi ja keeldusid vaid liiklejatele, s.o jalakäijatele või juhtidele, vaid kõikidele liiklusalastes õigusaktides, s.h liiklusseaduses märgitud isikutele ja liiklusseaduse alusel antud õigusaktides märgitud isikutele, s.h ka sõidukite omanikele ja valdajatele normatiivaktis või

seaduses sätestatud ulatuses. Kaebuse esitajale inkrimineeritud kohustuse rikkumine aga

vähendab võimalusi tuvastada liikluses õigusvastaselt käituvate juhtide isikuid ja nende

vastutusele võtmise võimalusi ning sellise rikkumise eest määratav karistus peab andma

signaali ka kõigile teistele sõidukite omanikele ja valdajatele, et oma seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisele reageeritakse seaduses ette nähtud korras ja rikkumisele järgneb karistus vastavalt süü suurusele.

Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Ehkki menetlusalust isikut ei ole varasemalt kriminaal- ega

väärteokorras karistatud, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määrat määr ud karistuse mõjuta menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi käituma õiguskuulekalt b ning järgima liiklusseaduses sätestatud nõudeid, kohustusi ja keeldusid. Seega tuleb kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja määratud karistust lugeda proportsionaalseks toimepandud ja süüteoga süüdlase isikuga, samuti eri ja üldpreventiivsete eesmärkidega. -

Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, asjaolusid, keskmist

süüd ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puu , leiab kohus, et kohtuväline dumist menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et käesolevas väärteoasjas karistuseks määratud

rahatrahv 50 200 eurot on piisav ja proportsionaalne rahaline trahviühiku ulatuses ehk

mõjutusvahend, mõjutamaks isikut edasiselt õiguskuulekalt käituma ning hoidumaks uute süütegude toimepanemisest, samuti tegemaks õige Käesoleval juhul, kui kaebuse id valikuid. esitaja jättis temale üheselt teada oleva liiklusõnnetuse põhjustaja isiku enda teada, kaebuse

esitaja õiget valikut ei teinud, võttes sellega kohtuväliselt menetlejalt võimaluse tuvastada

liiklusõnnetuse ja varalise kahju põhjustaja ning võttis sellega karistuse kandmise enda kanda.

Selline käitumine ei saa kuidagi kaebuse esitaja olukorda kergendama või süüd vähendama ha puuduvad igasugused

kata, mistõttu alused rahatrahvi vähendamiseks.

Kaebuse esitaja on alternatiivselt taotlenud menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetleja võib VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel kui menetlusaluse isiku süü ei ole

suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tegemist on väärteoga,

mille toimepanemise eest on maksimaalse võimaliku karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. võib öelda, et tegemist ei ole väärteoga, mille toimepanemisel oleks süü Seega

11

väga suur. Puutuvalt teise alternatiivi, s.o avaliku huvi puudumisse väärteomenetluse jätkamiseks, peab kohus vajalikuks märkida, et menetluse lõpetamiseks peavad esinema kaks asjaolu üheaegselt, s.t süü ei saa olla suur ja avalik huvi menetluse jätkamiseks peab puuduma.

Kaebuse esitajale süüks arvatud teo puhul ei saa aga kuidagi asuda seisukohale, et avalik

menetlushuvi menetluse jätkamiseks puuduks. Avalik menetlushuvi on olemas, kuna

üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik õiguskorra kaitsmise

huvides. omanik Mootorsõiduki peab tagama mootorsõiduki õige kasutamise, tehnilise

korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Kohustus tagada mootorsõiduki õiguspärane kasutamine tähendab ka omaniku õigust ja kohustust otsustada, kellele ta oma mootorsõidukit kasutada annab. Seega on tema kohustus hea seista selle eest, kuidas ja millal teised isikud tema

mootorsõidukit kasutavad, millest tulenevalt peab ta omama ka teavet mootorsõidukit

kasutanud teis(t)e isiku( ) kohta. Seda kohustust tagab LS te § 72 lg 2, mille kohaselt on vastutaval isikul kohustus omada ja säilitada teise isiku poolt sõiduki kasutamise ajal või kuue kuu jooksul pärast kasutamise lõppemist teavet selle kohta, kes tema mootorsõidukit kasutanud on. Kaebuse esitajale inkrimineeritud kohustuse rikkumine aga vähendab võimalusi tuvastada

liikluses õigusvastaselt käituvate juhtide isikuid ja nende vastutusele võtmise võimalusi. Käesoleva juhtumi puhul ei ole sõiduki omanik hoidunud sellest, et sõiduk ei satuks kellegi kätte, kellel ei pruugi olla ka juhtimisõigust ja kes võib sõidukiga olla ohtlik teistele liiklejatele. Käesolevas väärteoasjas on oht realiseerunud liiklusõnnetuse näol, mille tagajärjel on tekkinud

varaline kahju valgustusposti,

, mahasõidetud sissesõidu keelu ning ülekäiguraja märgi näol mille taastamine ei ole enam võimalik ning rikutud on ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega puuduvad käesolevas väärteoasjas igasugused alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale või , et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus-

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/