3-18-1472/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1472

Haldusasi

Autoris Law Office OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

30.04.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/039837-54 tühistamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja — Autoris Law Office OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamise vorm

12.09.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.11.2019.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastas 30.04.2018 Autoris Law Office OÜ-le maksuotsuse nr

12.2-3/039837-54, millega kohustas Autoris Law Office OÜ-d tasuma täiendavalt käibemaksu

summas 20 555, 89 eurot ning tulumaksu summas 29 766,25 eurot. MTA asus otsuses

seisukohale, et Autoris Law Office OÜ ei ole kontrollitaval perioodil (oktoober 2016 kuni märts

2017) tegelikult soetanud teenuseid ega kaupu äriühingutelt Gurgaon Bijwasan AS (endise

ärinimega AVST - KODULUX AS), Nyali Mayungu OÜ (endise ärinimega KODULUX -

KINNISVARA HOLDING OÜ), Neska Group OÜ ja Alvida Trans OÜ. Samuti ei ole kaebaja

3-18-1472

2(9)

müünud kaupu Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd. Kokku suurendas MTA Autoris Law Office

OÜ maksukohustust 50 322,14 eurot.

2. Autoris Law Office OÜ esitas maksuotsusele vaide. 19.06.2018 vaideotsusega nr 6-1/4117-2

jättis MTA Autoris Law Office OÜ vaide rahuldamata.

3. Autoris Law Office OÜ esitas 23.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb MTA

30.04.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/039837-54 tühistamist.

4. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA, kes vaidleb

kaebusele vastu. Asja läbivaatamine toimus 12.09.2019 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

5. Maksuotsus on alusetu ja see tuleb tühistada. MTA on menetluse käigus jätnud suurel määral

tõendid kogumata ning rikkunud uurimisprintsiipi. MTA järeldus tehingute mitte toimumise

kohta ja süüdistus käibemaksupettuses põhineb otsitud ja ebaolulisel informatsioonil. MTA ei ole

tõendanud ettevõttest raha välja viimist. Kaebaja on esitanud kõik dokumendid, mis tõendavad

tehingute toimumist. Kõik kaubad on müüdud ning raha on vastavalt arvetele üle kantud.

6. MTA asus seisukohale, et kaebaja ei soetanud tegelikult Gurgaon Bijwasan AS-ilt ja Nyali

Mayungu OÜ-lt kodumasinaid ja köögitarbeid. Kaebaja sellega ei nõustu ja leiab, et MTA

tuginemine asjas esitatud tõenditele on valikuline. MTA on jätnud tähelepanuta kaebaja poolt

esitatud kirjalikud tõendid, nagu arved ja pangaväljavõtted ning usub rohkem isikute suulisi

ütlusi. See on kaebajale arusaamatu.

6.1. MTA on toonud välja, et Gurgaon Bijwasan AS esitas viimase KMD 2016 oktoobri kohta ja

Nyali Mayungu OÜ esitas viimase KMD 2016 detsembris ning et nendel deklaratsioonidel ei

deklareerita müüki kaebajale. Oktoobris ja detsembris ei saanudki kaupade müüki olla, sest müük

toimus 2017 aasta veebruaris ja märtsis. Arved on esitatud veebruaris ja märtsis ning ka ülekanded

kaebaja poolt on tehtud veebruaris ja märtsis. Maksumenetluses esitatud pangakonto väljavõttest

nähtub,et raha on reaalselt laekunud Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ arveldusarvele.

6.2. MTA viitab, et äriühingute juhatuse liikmete ja endiste töötajate ütlused ei kinnita kaupade

soetamist. Samas on MTA jätnud tähelepanuta, et äriühingud müüdi likvidaatorile Raul Pindile,

kes on asunud juhatusse Gurgaon Bijwasan AS puhul 28.03.2017 ja Nyali Mayungu OÜ puhul

29.03.2017. Samal ajal on muudetud ka äriühingute nimed. Kui vaadata äriühingute käitumist

sellel perioodil, siis on näha, et kõigepealt jäeti esitamata deklaratsioonid, siis müüdi äriühingud

likvidaatorile, kes muutis ära ka nimed. On selgelt aru saada, et see oli planeeritud protsess

algusest peale ning nii Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ endiste juhatuse liikmete,

kui ka töötajate huvides oli mitte tunnistada tehinguid kaebajaga. Kaebaja väiteid tõendab ka

MTA maksuotsuses toodud viide, et Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ on tegevuse

lõpetanud, neil puudub majandustegevus ja nad ei ole kättesaadavad äriregistrisse kantud

aadressidel.

6.3. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida peab MTA silmas väljendi all „arvete kujundus ei vasta

tegelikkusele“. Tegelikkusele vastab kõik see, mis on olemas ja esitatud.

7. Maksuotsuse järeldused selle kohta, et kaebaja ei soetanud tegelikult Neska Group OÜ-lt

kuivaineid ja Alvida Trans OÜ-lt transporditeenust, on ebaõiged, põhinevad vastuolulistel

seisukohtadel ning ei ole tõendatud.

7.1. MTA seisukoht, et kaebaja oli seotud Neska Group OÜ-ga ja Diana Ratnikova mõju all on

paljasõnaline ja tõendamata. Diana Ratnikova poolt kaebaja sõiduki kasutamine või mitte

kasutamine ei ole kuidagi seotud tehtud tehingutega. Kellegi sõiduki kasutajaks märkimine on

3-18-1472

3(9)

sõiduki omaniku õigus ja vaba tahe, see ei ole seadusega keelatud. Neska Group OÜ-s oli sellel

perioodil kaks juhatuse liiget ning juhatuse liikmete vahel oli tehtud leping juhatuse liikmete

tööjaotuse (sh ka vastutuse) jagamise kohta. Tööjaotuse kohaselt ei osalenud D. Ratnikova

ettevõtte juhtimises, vaid tema ülesandeks oli jälgida ainult ettevõttele antud laenu kasutamise

sihtotstarbelisust ning tal ei olnud õigust igapäevaseks majandustegevuseks. Riigikohus leidis

oma lahendis nr 4-17-1195, et juhatuse liikmete tööülesannete jaotus on oluline asjaolu juhatuse

liikme hoolsuskohustuse välja selgitamisel. Seega on vale MTA seisukoht, et Autoris Law Office

OÜ oli Diana Ratnikova mõju all.

7.2. MTA arvamus, et kaebaja juhatuse liikme M. Venesaare selgitused kuivainete ostu kohta

pole usutavad, on subjektiivne. M. Venesaar ei pidanudki teadma, millise transpordivahendiga

kaupa toodi, sest ta ei tegelenud kauba transportimisega. A. Fedorovi selgitused seoses kauba

ladustamisega aadressil Punane 6 ei puuduta kaebaja tegevust. Kaebaja jaoks oli oluline, et kaup

oli ostetud, kaup oli ladustatud ning seda sai edasi müüa. Tavaliselt ei kirjutatagi arvetele andmeid

marsruudi ja teenuse osutamise aja kohta, selleks on olemas kaubasaatelehed ehk CMR-id. MTA

seisukoht, et kaup pidi olema laos mitu kuud ei ole tõendatud.

7.3. MTA viitab, et Neska Group OÜ ei deklareerinud perioodil 01.10.2016 kuni 31.03.2017

müüki kaebajale. Samas esitas Neska Group OÜ viimase KMD 2016 juuni kohta. Seega ei

saanudki Neska Group OÜ deklareerida kaupade ostu ega müüki, kui ta deklaratsioone sellel ajal

ei esitanud. Kaebaja ei saa vastutada teise ettevõtte deklaratsioonide esitamise või mitte esitamise

eest. Arusaamatu on ka MTA viide, et ükski Euroopa Ühenduse liikmesriik ei kinnita Neska

Grupp OÜ-le kaupade ega teenuste müüki perioodil oktoober 2016 kuni jaanuar 2017. On

selgusetu, millest tulenevalt on MTA eeltoodud seisukoha kujundanud.

7.4. MTA on ka valesti saanud aru arvetel märgitud pakkimisteenuse osutamisest. Tegemist ei

ole kuivainete pakkimisega, vaid kuivainete kottide peale- ja mahalaadimisega.

7.5. Tehingud tehti ettevõtete vahel siis, kui nad olid käibemaksukohustuslased sh Neska Group

OÜ, kes MTA poolt arvati välja käibemaksukohustuslaste registrist 30.01.2017. Esitatud arved

vastasid nõuetele lähtudes käibemaksuseaduse (KMS) §-st 37 ning MTA ei ole tõendanud, et

tehingutel puudus majanduslik sisu. Soetatud kaupade eest tasumist tõendavad pangakonto

väljavõtted.

8. Kaebaja on müünud kuivaineid Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd ning õigesti deklareerinud

seega 0%-lise maksumäärga käivet. Maksuotsuse vastupidine järeldus on tõendamata.

8.1. Ebaõige on väide, et kaebaja ei ole tehingutest kasu saanud. MTA on selle väite tõestuseks

arvestanud kokku kulud kaubale ja kulud transpordile ning leidnud, et kaebaja ostis kaupa

38 912,70 eur eest ja transporditeenust 38 939,88 eur eest, kuid samas Greengo Ltd tasus ainult

ostetud kauba eest 38 912,70 eur ning transpordi eest ei tasunud. Kaebaja selgitab, et Greengo

Ltd on tasunud ka transpordiarved, kuid teisele arveldusarvele.

8.2. Asjaolust, et Greengo Ltd ei olnud kauba eest veel oktoobriks 2017 tasunud, samal ajal kui

kaebaja tegi makseid Neska Group OÜ-le, ei saa teha järeldust, et Greengo Ltd ja kaebaja vahel

liikusid üksnes arved. Kaupade vedu ja arvete maksmine lahendatakse äriühingute vahel

vastavate kokkulepetega. Kui üks äriühing ei tasu pikemat aega teise äriühingu poolt esitatud

arveid on võimalik, et selliselt ongi kokku lepitud.

8.3. Ebaõige on MTA väide, et kaebaja juhatuse liige M.Venesaar ei tea Greengo Ltd asukohta.

MTA viitab sellele, et M. Venesaare ütluste ja CMR-il oleva aadressi number erineb ühe numbri

võrra ning et tänava nimes peab olema „z“ mitte „x“ nagu M. Venesaar on kirjutanud. Tegemist

on puhtakujulise näpuveaga, mis tegelikult asjas tähendust ei oma. Selline aadress oli antud M.

Venesaarele Greengo Ltd volitatud esindaja A. Kostov poolt. Asjaolu, et sellel aadressil asub

kontor ja et ettevõtte ladu asub teisel aadressil ei tõenda seda, et kaupa ei transporditud. Olulisem

on, et kauba vedaja teadis aadressi ja sai kauba üle anda.

3-18-1472

4(9)

8.4. Greengo Ltd juhatuse liige O.Grosser oli Greengo Ltd juhatuse liige, kuid tehinguid tegi

Bulgaaria kodanik A.Kostov, kellele oli antud vastav volitus. O. Grosser ei saanudki olla kursis

ettevõtte tegevusega ja tehtud tehingutega, sest tema ei osalenud tehingute tegemisel.

Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik järeldada kaupade mitte ostmist sellest, et Bulgaaria

maksuamet ei olnud võimeline leidma A. Kostovi. Need on kaks täiesti iseseisvat asjaolu.

8.5. Ebaõige on MTA seisukoht, et Bulgaaria maksuadministratsioon ei kinnita tehingute

toimumist kaebaja ja Greengo Ltd vahel. Bulgaaria maksuametile on esitatud kõik tehinguid

kinnitavad asjakohased dokumendid. Detsembris 2017 vahetus Greengo Ltd-s juhatuse liige ning

uus juhatuse liige, teades, et Bulgaaria maksuhaldur on tundnud äriühingu vastu huvi, läks ise

kohale ning esitas kõik dokumendid, mida temalt küsiti. Peale seda ei ole Bulgaaria maksuamet

Greengo Ltd juhatuse liikme poole enam pöördunud.

9. Kaebaja ei ole teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, sest kõik dokumendid vastavad

raamatupidamise dokumente reguleerivatele nõuetele. Kaebaja sai kaupa Gurgaon Bijwasan AS-

ilt ja Nyali Mayungu OÜ-lt ja müüs saadud kauba edasi Greengo Ltd-le. MTA on esitatud

dokumente tõlgendanud valikuliselt. Maksuhalduril ei ole teadmisi, kuidas ettevõtted omavahel

töötavad, mistõttu ei ole maksuhaldur aru saanud esitatud dokumentidest ja muudest asjaoludest.

Sama puudutab ka kaebaja tehinguid Neska Group OÜ-ga, Alvida Trans OÜ-ga ning nendega

seotud kaupade edasi müümisega Greengo Ltd-le.

Vastustaja seisukohad

10. Vastustaja jääb kõigi maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et tegemist on

õiguspärase haldusaktiga. Kuna halduskohtule esitatud kaebus baseerub muuhulgas MTA-le

09.04.2018 esitatud eriarvamusele ja 31.05.2018 esitatud vaidele, palub vastustaja arvestada enda

vastuväidetena eelkõige ka maksuotsuse p-s 3 ja vaideotsuse p-des 15 - 18 toodud seisukohti.

MTA seisukohad on eeltoodut arvestades järgnevad.

11. Kaebaja ei ostnud Gurgaon Bijwasan AS-ilt ja Nyali Mayungu OÜ-lt kodumasinaid ja

köögitarbeid. Üksnes kaebaja poolt maksumenetluses esitatud arvete ja lepingu ning

pangaülekannetest ei saa järeldada tehingute tegelikku toimumist.

11.1. Maksumenetluse käigus kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja

köögitehnikat üldse soetas. Kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel soetas ta köögitehnika ja

köögikaubad ajal (2017.a veebruaris ja märtsis), mil müüjad Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali

Mayungu OÜ olid oma lao võõrandanud ja majandustegevuse sisuliselt lõpetanud. Ei Gurgaon

Bijwasan AS ega Nyali Mayungu OÜ ei ole KMD-del deklareerinud müüki kaebajale.

11.2. A. Danilin ja V. Ivanov (Nyali Mayungu OÜ ja Gurgaon Bijwasan AS-i juhatuse liikmed

väidetavate tehingute tegemise ajal) ei kinnitanud kaupade müügilepingute sõlmimist ega

kaupade müüki kaebajale. V. Ivanovi seletuse kohaselt ei ole müügilepingutel olevad allkirjad

tema omad. K. K., kes väljastas tavapäraselt Gurgaon Bijwasan AS-i arveid ei ole kaebajale arveid

väljastanud, tegemist on temale täiesti tundmatu OÜ-ga. Ka Gurgaon Bijwasan AS müügijuhi M.

P. seletuste kohaselt ei olnud vaide esitajale esitatud arvetel nimetatud kaupu 2016 detsembris

Gurgaon Bijwasan AS-i laos. Väide, mille kohaselt oli juhatuse liikmetel põhjust anda valeütlusi,

ei ole põhjendatud. Juhatuse liikmete selgitused kattuvad äriühingute endiste töötajate

selgitustega (M. P. ja K. K.), kellel puudub igasugune motiiv maksuhaldurile ebaõigeid selgitusi

anda olukorras, kus töösuhe on lõppenud. Ka ei vastutanud töötajad deklaratsioonide esitamise

eest, mistõttu puudub põhjus seada nende ütlused kahtluse alla.

11.3. Äriühingute juhatuse liiikmed kinnitasid, et äriühingud ei kaubelnud kaebaja esitatud

arvetel nimetatud toodanguga. Endised töötajad K. K. ja M. P. kinnitasid eelöeldut selgitustega,

et näiteks Gurgaon Bijwasan AS ei olnud kaebaja esitatud arvetel näidatud brände üldse ka

varasemalt müünud, mistõttu ei saanud tegemist olla pärast lao müüki alles jäänud

kaubajääkidega.

3-18-1472

5(9)

11.4. Lisaks kinnitab tehingute mittetoimumist ka asjaolu, et kaebaja esitatud Nyali Mayungu OÜ

ja kaebaja vahelisel müügilepingul olev V. Ivanovi allkiri erineb tegelikust allkirjast juba

visuaalsel vaatlusel. See kinnitab V. Ivanovi väidet, et tema ei ole kaebajaga lepingut

allkirjastanud. Samuti erinevad kaebajale väljastatud arved kujunduselt nendest arvetest, mida

äriühingud varasemalt oma tehingupartneritele väljastasid.

11.5. Kaebaja juhatuse liikme M. Venesaare selgitused on äärmiselt ebamäärased ning neist ei

selgu tehingu üksikasjad (transport, kes oli müüja esindaja jne). Kauba tegeliku soetamise korral

on alati ostjal võimalus anda täiendavaid ja üksikasjalikke selgitusi tehingu toimumise asjaolude

kohta. Kaebaja ei ole seda ei maksumenetluse, vaidemenetluse ega ka kohtumenetluse vältel

teinud.

12. Kaebaja ei ole tegelikult OÜ-lt Neska Group kuivaineid ostnud ning OÜ-lt Alvida Trans

transporditeenust soetanud.

12.1. Kontrollaktis välja toodud asjaolu, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki kasutusõigus on antud

Diana Ratnikovale, viitab sellele, et Neska Group OÜ ja kaebaja võivad nimetatud seotuse tõttu

vormistada omavahel selliseid tehinguid, mida tavapäraselt teineteisest sõltumatud äriühingud ei

tee. D. Ratnikova oli tehingute tegemise ajal ka Neska Group OÜ juhatuse liikmeks. Seega on

kuivainete väidetav ostu-müügi tehing toimunud äriühingute vahel, kes mõlemad on D.

Ratnikovaga seotud. Kuigi seotud isikute vahel tehingute sõlmimine ei ole keelatud, seab see koos

teiste asjas kogutud tõenditega tehingu toimumise kahtluse alla. Asjaolu, et OÜ Autoris Law

Office ja OÜ Neska Group ei olnud mitte üksnes D. Ratnikovaga seotud vaid ilmselt ka tema

kontrolli all, kinnitab see, et kauba eest tasuti OÜ Transpordiagentuur arveldusarvele. OÜ

Transpordiagentuur juhatuse liige on samuti D. Ratnikova. Seega on arve väljastanud D.

Ratnikovaga seotud äriühing, arve saajaks ning kauba eest tasujaks on D. Ratnikovaga seotud

äriühing ning kauba eest makstud raha jõudis ka veel kolmandasse D. Ratnikovaga seotud

äriühingusse.

12.2. Asjakohane ei ole kaebuse viide väärteoasjale 4-17-1195, millega kaebaja püüab jätta

muljet, et Neska Group OÜ oli hoopis teise juhatuse liikme Elina Fjodorova (Elina Podžuki)

täieliku juhtimise all. Neska Group OÜ juhatuse liikmed olid volitanud Alexander Feodorovi

tegema ostu- ja müügi tehinguid Neska Group OÜ nimel. Samad õigused olid A. Feodorovil ka

Alvida Trans OÜ-s. Lisaks laekus Neska Group OÜ ja Alvida Trans OÜ nimel vormistatud

tehingute eest raha hoopis OÜ-le Transpordiagentuur ja Business Office Management OÜ-le,

mille mõlema juhatuse liikmeks oli tehingute toimumise ajal D. Ratnikova. Järelikult ei

mõjutanud juhatuse liikmete vaheline tööjaotus Neska Group OÜ-s tehinguid kaebaja ja Neska

Gruop OÜ ning Alvida Trans OÜ vahel. Küll aga näitavad maksuhalduri kogutud tõendid seda,

et nii Neska Group OÜ kui ka Alvida Trans OÜ nimel vormistatud tehingute eest kandis kaebaja

raha D. Ratnikovaga seotud äriühingute pangakontodele.

12.3. OÜ Autoris Law Office juhatuse liige M. Venesaar ei tea, kust pärinevad kuivained, ta ei

nimeta transpordivahendit, millega kaup kohale toodi. Tema selgituste kohaselt tarniti kaup OÜ

Alvida Trans poolt. Samas selgub Alvida Trans OÜ ja Neska Group OÜ ühise esindaja (volikirja

alusel) A. Fedorovi seletustes, et Alvida Trans OÜ ei transpordinud kaebajale kuivaineid. Seega

lähevad traspordi osas teenuse soetaja ja teenuse pakkuja ütlused vastuollu. A. Fedorovi selgituste

kohaselt soetati kuivained Leedust, kuid ükski Euroopa Ühenduse liikmesriik ei kinnita Neska

Group OÜ-le kaupade ega teenuste müüki perioodil 2016 kuni jaanuar 2017. Neska Group OÜ ei

ole kaupade müüki vaide esitajale deklareerinud.

12.4. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et OÜ-l Neska Group oli majandustegevus tegelikult

olemas, kuid ta lihtsalt ei kajastanud seda oma deklaratsioonidel. Puuduvad igasugused põhjused,

miks pidanuks OÜ Neska Group jätma oma tehingud deklaratsioonidel kajastamata. Pigem on

tegemist olukorraga, kus kaup puudus ja seega puudus OÜ-l Neska Group ka võimalus seda kaupa

vaide esitajale edasi müüa.

3-18-1472

6(9)

12.5. OÜ Neska Group arvetel oli kirjas ka pakkimise teenus, mida A. Fedorovi selgituste

kohaselt OÜ Neska Group aga ei osutanud. Kaebuses on väidetud, et tegelikult on arvetel

pakkimise all silmas peetud kauba autole laadimist. Neska Group OÜ arvete kohaselt on

kuivained pakitud 50 kilogrammistesse kottidesse, kuid CMR-idel 150-200 kg kottidesse.

Kaebuse väidete õigsuse korral jääb kuivainete pakendite küsimus endiselt vastuoluliseks. Ka ei

klapi CMRidel kajastatud kauba kogukaal väidetavalt autosse laaditud kottide arvuga.

12.6. Alvida Trans OÜ arvetelt ei ole tuvastatav, milliseid kaupu ja millisel marsruudil veeti.

Kaebuse väitel ei saagi arved sisaldada nimetatud andmeid, vaid need selguvad CMR-idelt. CMR-

id on kaebaja esitanud veo kohta Tallinnast Plovdivisse Bulgaarias. Seega ei selgita ei kaebaja

enda ega ka A. Feodorovi ütlused seda, kus kaupa hoiti kuni väidetava veoni Bulgaariasse. Samuti

mitte seda, miks asus kaebaja kaubavedu tellima ja selle eest maksma juba oktoobris 2016.

Kontrollitav ei ole seetõttu ka asjaolu, kas Alvida Trans OÜ nimel esitatud arved kajastavad just

nendel CMR-idel näidatud vedusid.

13. Lisaks ei kinnita kauba soetamist Neska Group OÜ-lt ja teenuse soetamist Alvida Trans OÜ-

lt Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd kuivainete edasimüügi asjaoludes esinvad vastuolud.

Kaebaja väidab nii eriarvamuses, vaides kui ka kaebuses, et Bulgaaria ettevõte Greengo Ltd on

tasunud ka transpordiarved, kuid teisele arveldusarvele. Seejuures ei ole kaebaja esitanud

Greengo Ltd-le esitatud transpordiarveid ega ka nn teise arveldusarve andmeid, kus kajastuks

Greengo Ltd kuivainete transpordi eest tasumine. Seetõttu ei ole kaebaja ümber lükanud ka

maksuotsuse seisukohta, et kuivainete edasimüük ei ole olnud kasumlik. Samuti ei ole kaebaja

esitanud andmeid kuivainete kohta esitatud arvete eest tasumise kohta Greengo Ltd poolt, kuigi

väidab kaebuses vastupidist.

13.1. Tehingute mittetoimumist ei ole maksuhaldur põhjendanud üksnes argumendiga, et

Bulgaaria maksuamet ei olnud võimeline leidma A. Kostovi. Kauba edasimüügi teistesse

liikmesriikidesse on maksuhaldur välistanud eelkõige seetõttu, et vaide esitajal puudus kaup mida

edasi müüa (vt ka vaideotsuse p-d 16 ja 17). Tehingud on vaide esitaja raamatupidamises

kajastatud viisil, et neist ei saadud kasu, mis on tavapärases ettevõtluses tavapäratu. Kaebaja

juhatuse liige andis ebaõigeid selgitusi kauba väidetava ostja asukoha kohta. Väidetava ostja

Greengo Ltd juhatuse liikmeks on Eesti kodanik O.Grosser, kes ei teadnud selliste tehingute sisust

mitte midagi.

13.2. MTA ei jaga kaebaja arvamust tõendite puudulikust hindamisest. Olukorras, kus tehingute

kohta on sedavõrd mitmed vastuolud, mis seavad tehingute tegeliku toimumise kahtluse alla,

tuleb kaebajal esitada ise tehingute kohta usutav versioon. Kaebaja kritiseerib küll maksuhalduri

kogutud tõendeid ja järeldusi, kuid usutavat versiooni tehingute toimumise kohta esitanud ei ole.

Kuivõrd MTA on tuvastanud, et kaebaja ei soetanud tegelikult arvetel näidatud kaupu ja teenuseid,

ei ole kaebaja õigustatud sisendkäibemaksu maha arvama ning arvete alusel tasutud summade

näol on tegemist tulumaksuga maksustavate ettevõtlusega mitteseotud kuludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb

jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

Kaebaja väited kattuvad suuresti eriarvamuses ja vaides toodud väidetega, millele on

maksuotsuses ja vaideotsuses juba vastatud. Nõustun maksuotsuses ja vaideotsuses toodud

seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja

seisukohtadele selgitan järgmist.

15. MTA on maksuotsuses asunud seisukohale, et kaebaja ei ole kontrollitaval perioodil soetanud

kaupu ega teenuseid äriühingutelt Gurgaon Bijwasan AS, Nyali Mayungu OÜ, Neska Group OÜ

ja Alvida Trans OÜ, samuti ei ole tõendatud kauba müük Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd.

Kaebaja põhiline etteheide nii MTA-le esitatud eriarvamuses, vaidemenetluses kui ka kohtule

3-18-1472

7(9)

esitatud kaebuses on olnud see, et MTA ei ole arvesse võtnud kaebaja poolt esitatud kirjalikke

tõendeid nagu arved, leping, CMR-id, mis tõendavad kauba müüki ja teenuse osutamist ning

pangakonto väljavõtted, millelt nähtub tasumine. Kaebaja leiab, et MTA on alusetult eelistanud

kirjalike tõendite asemel isikute suulisi ütlusi ning on seetõttu jõudnud maksuotsuses ebaõigele

järledusele, et kaebaja ei soetanud tegelikult kaupu ja teenuseid, samuti ei müünud kaebaja kaupu

edasi Bulgaaria äriühingule.

15.1. Ma ei nõustu kaebaja sellekohaste etteheidetega. Asjaolu, et tehingute kohta on vormistatud

dokumente ning arvete alusel on tehtud pangaülekandeid, ei kinnita automaatselt tehingute

toimumist raamatupidamises kajastatud viisil. Maksuhaldur on maksuotsuses ja vaideotsuses

põhjendanud, miks kaebaja poolt esitatud dokumente ja arvete eest tasumisi ei saa pidada

usaldusväärseks. Et maksuhaldur jõudis asjas kogutud tõendeid hinnates kaebaja suhtes

ebasoodsale järeldusele, ei kujuta endast tõendite ignoreerimist maksuhalduri poolt.

15.2. KMS § 29 lg-st 1, lg 3 punktist 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus

sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel

vastava arve alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda

valesti, ei vasta KMS § 37 nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve juhul, kui

kaupa või teenust ei olegi soetatud, kui ka juhul, mil arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja

(KMS § 37 lg 7 punktid 2, 5).

16. Käesoleval juhul on MTA kontrolli käigus tuvastatud asjaolude põhjal leidnud, et kaebaja ei

ole tegelikult ülalviidatud äriühingutelt kaupu ja teenuseid üldse soetanud, tuginedes järgmistele

asjaoludele.

16.1. Nyali Mayungu OÜ ja Gurgaon Bijwasan AS ei kajastanud oma käibedeklaratsioonides

kodumasinate ja köögitarvete müüki kaebajale; äriühingute juhatuse liikmed ei kinnita kaupade

müügitehingute toimumist; kaebaja poolt MTA-le esitatud Nyali Mayungu OÜ-ga sõlmitud

lepingut ei ole äriühingu juhatuse liige allkirjastanud, lepingul olev allkiri on ka visuaalsel

vaatlusel erinev juhatuse liikme allkirjast; äriühingu töötajad ei kinnita samuti kauba müüki

kaebajale, seejuures on üks töötaja (M. P.) selgitanud, et sellise kaubamärgiga toodete müügiga

üldse ei tegeletud; kaebaja poolt esitatud arved erinevad varasemalt äriühingute poolt väljastatud

arvetest; kaebaja juhatuse liikme poolt kauba soetamise kohta antud selgitused on ebamäärased

ning seetõttu ei ole võimalik veenuda kaupade tegelikus soetamises.

16.2. OÜ-l Neska Group puudus sisuliselt majandustegevus ajal, kui toimus väidetav kuivainete

soetamine kaebaja poolt; selge ei ole kuivainete päritolu ega kauba liikumine; arvetelt ei ole aru

saada, mida hõlmas väidetav pakkimisteenus ja isikute selgitused selle kohta on vastuolulised;

kaebaja juhatuse liikme selgitused kauba päritolu ja transportimise kohta on ebamäärased, samuti

on vastuolulised kauba müüja (OÜ Neska Group) ja kaupa väidetavalt transportinud Alvida Trans

OÜ ühise esindaja (A. Fedorov) selgitused kauba päritolu ja transpordi kohta; kauba väidetav

Leedu päritolu ei ole tõendatud, sest ükski Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise käibemaksu

infosüsteem ei kinnita kauba müüki Neska Group OÜ-le; Alvida Trans OÜ poolt väidetavalt

osutatud transporditeenuse sisu ei ole arvete põhjal ka kontrollitav, sest puuduvad andmed

marsruudi ja teenuse osutamise aja kohta. Lisaks viitab MTA, et Neska Group OÜ ja Alvida Trans

OÜ nimel vormistatud tehingute eest laekus raha hoopis OÜ-le Transpordiagentuur ja Business

Office Management OÜ-le, mille mõlema juhatuse liikmeks oli tehingute toimumise ajal D.

Ratnikova, kes samal ajal kasutas kaebajale kuuluvat sõiduautot. Sellest järeldub äriühingute

omavaheline seotus, mis võimaldas vormistada dokumente tegelikult mittetoimunud tegingute

kohta.

16.3. Eeltoodust tulenevalt ei saanud toimuda ka soetatud kuivainete edasimüüki Bulgaaria

äriühingule Greengo Ltd. Tegemist olnuks ka majanduslikult ebamõistliku kahjumliku tehinguga

kuna kauba soetamisega seotud kulud (kauba maksumus + transport) olid peaaegu poole

suuremad kui kauba edasimüügihind Greengo Ltd-le. Kaebaja juhatuse liige ei osanud anda

3-18-1472

8(9)

selgitusi kauba liikumise kohta sh ei ole teada, millisele aadressile kaup tarniti, sest väidetaval

tarneaadressil asub büroohoone, mitte ladu, kuhu võidi kaup viia. Greengo Ltd juhatuse liige ei

ole teadlik kauba soetamisest ning ka Bulgaaria maksuhaldur ei kinnita tehingute toimumist.

17. Kaebajale heidetakse seega maksuotsuses sisuliselt ette osavõttu maksupettusest, mis hõlmab

näilike tehingute tegemist eelpoolnimetatud äriühingutega. Väljakujunenud kohtupraktika

kohaselt läheb olukorras, kus maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile

tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksupettuses osalemise kohta,

tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (vt RKHKo 3-12-1360/131 p

19 ja seal viidatud lahendid). Minu hinnangul on maksuhaldur eelkirjeldatuga piisavalt ja veenvalt

põhjendanud arvetel kajastatud tehingute mittetoimumist, mistõttu on tõendamiskoormus läinud

üle maksukohustuslasele. Kaebaja poolt esitatud vastuväited on pigem üldist laadi ning eelkõige

on tegemist üksikute MTA poolt viidatud asjaolude kahtluse alla seadmisega, samas ei ole kaebaja

senini esitanud ühtegi täiendavat tõendit või dokumenti, mis võiks luua eluliselt usutava versiooni

tehingute toimumisest või selgitaks maksuhalduri poolt välja toodud ebakõlasid ja muudaksid

usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil.

17.1. Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ-ga tehtud tehingutega seonduvalt piirduvad

kaebaja väited nende äriühingute juhatuse liikmete ja endiste töötajate ütluste kahtluse alla

seadmisega ning tõendamata viidetega valeandmete esitamisele äriühingute endi poolt. Samas ei

ole kaebaja esitanud ühtegi täiendavat tõendit kauba soetamise kohta ega selgitanud, millistel

asjaoludel on kaebaja raamatupidamisse sattunud leping, mille allkirjastamist Nyali Mayungu OÜ

juhatuse liige ei kinnita ja mille puhul maksuhaldur on viidanud ka allkirja visuaalsele erinevusele

isiku tegelikust allkirjast. MTA viited arvete kujunduse erinevusele võrreldas varasemale, on

kaebajale lihtsalt „arusaamatud“ ning kaebaja vastuväidet seoses käibedeklaratsooni andmetega

tuleb pidada demagoogiliseks, kuivõrd MTA ei ole kontrollaktis viidanud, et äriühingud ei ole

kauba müüki deklareerinud 2016.a oktoobris ja detsembris,vaid sedastanud, et äriühingud esitasid

viimased käibedeklaratsioonid vastavalt oktoobris ja detsembris. Sellele järgnevalt viitab aga

MTA, et äriühingute käibedeklaratsioonid ei kajasta üldse kauba müüki kaebajale (kontrollakti p

1.1.2.1 b)).

17.2. Tehingute osas Neska Group OÜ-ga ja Alvida Trans OÜ-ga leiab kaebaja jällegi

üldsõnaliselt, et maksuotsuses väljatoodud asjaolud, millega maksuhaldur põhjendab oma

järeldusi on kaebajale arusaamatud ning et kaebaja juhatuse liige ei pidanudki teadma midagi

kauba päritolust ja selle transportimisest. Samas ei ole kaebaja viidanud ühelegi täpsemale

asjaolule, mis võiks kinnitada kauba soetamist ja transporti või isikule, kes võiks anda selles osas

täpsemaid selgitusi. Ka ei ole kaebaja ümber lükanud maksuhalduri kahtlusi äriühingute

omavahelise seotuse kohta D.Ratnikova kaudu. Kaebuse viide väärteoasjale 4-17-1195 on

põhjendamatu, kuivõrd selles asjas analüüsis kohus D.Ratnikova kui juhatuse liikme süüd oma

kohustuste täitmata jätmisel ning lõppkokkuvõttes ei järeldu otsusest, et D. Ratnikova üldse ei

osalenud äriühingu tegevuses. Teiseks ei lükka kaebaja sellekohane viide ümber maksuhalduri

poolt tuvastatud asjaolusid selle kohta, et D. Ratnikova, olles Neska Group OÜ juhatuse liige,

kasutas kaebajale kuuluvat sõidukit ning et kaebaja poolt tasutud summad laekusid Neska Group

OÜ ja Alvida Trans OÜ asemel D.Ratnikovaga seotud äriühingutele OÜ-le Transpordiagentuur

ja Business Office Management OÜ-le.

17.3. Kaebuses esitatud seisukohad seonduvalt kauba müügiga Bulgaaria äriühingule Greengo

Ltd, ei loo samuti alust kahelda maksuotsuses toodud järeldustes. Kauba tarneaadresside

erinevuse puhul on kaebuse kohaselt tegemist „näpuveaga“, samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi

viidet sellele, millisele aadressile kaup tegelikult võidi toimetada, et maksuhalduril oleks võimalik

neid asjaolusid kontrollida. MTA viidet Google maps otsingule peab kaebaja lihtsalt ebaselgeks,

kuid ei esita ka ise täpsemat päringut, millelt võiks olla näha teistsuguseid andmeid. Kaebuse

väited selle kohta, et Greengo Ltd on tasunud ka transporditeenuse eest teisele arveldusarvele, on

3-18-1472

9(9)

tõendamata, sest kaebaja ei ole senini esitanud andmeid millisele pangakontole ja millal võis

selline tasumine aset leida. Samuti ei ole millegagi tõendatud kaebuse väited selle kohta, et

Greengo Ltd on Bulgaaria maksuhaldurile kõik dokumendid tehingute kohta esitanud.

18. Eelpooltoodust tulenevalt leian, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ja väiteid ega

viidanud tõenditele, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud põhistusi. Üksikute asjaolude

kahtluse alla seadmisest ei piisa maksuotsuses toodu ümberlükkamiseks.Kui tõendamiskoormus

on kaebajal ning kaebaja pole esitanud tõendeid oma väidete kinnituseks, jääb kaebus kahtluse

kõrvaldamata jätmise korral rahuldamata, sest tõendamata jätmise riski kannab kaebaja (RKHKo

3-12-1360/131, p 21).

19. Arvestades, et MTA on tuvastanud, et kaebaja ei soetanud kaupu ega teenuseid äriühingutelt

Gurgaon Bijwasan AS, Nyali Mayungu OÜ, Neska Group OÜ ja Alvida Trans OÜ, ei ole

kaebajal õigust oma maksustatavast käibest maha arvata ka nende tehingutega seotud

sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31, § 37). Väljamaksete tegemist selliste

arvete alusel, millel märgitud kaupa ja teenust ei ole tegelikkuses soetatud, tuleb lugeda

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks (TuMS§ 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2). Seega on

põhjendatud ka kaebajale täiendava tulumaksukohustuse määramine. Samuti on maksuhaldur

põhjendatult korrigeerinud kaebaja käibemaksuarvestust 0%-lise maksumääraga käibe osas,

kuivõrd kauba müük Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd ei ole leidnud tõendamist.

Menetluskulud

20. Kaebaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. HKMS § 108 lg 1

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega

on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma