2-19-12956/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-12956

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12956

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Melar Ustavi

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

94,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline

esindaja:

Marjana

Šestel

(e-post

menetlus@plusplus.ee)

kostja: Melar Ustav (ik XXX; aadress XXX; e-post

XXX)

Menetluse liik

lihtmenetluse asi kirjalikus menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Melar Ustavilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks:

2.1. põhivõlg 32,22 eurot ja viivis 9 eurot, kokku 41,22 eurot;

2.2. viivis 17.08.–09.10.2019 eest 0,38 eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

09.10.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 25 eurot ja 16.08.2019 seisuga viivise

19,73 eurot osas, samuti alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis

ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest Melar Ustavi kanda 47% ja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda

53%.

6. Välja mõista Melar Ustavilt riigilõivust 35,25 eurot ning lepingulise esindaja kulust

18,80 eurot, kokku menetluskulu 54,05 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

7. Melar Ustavil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Melar Ustavil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2/4

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) 28.08.2019 hagi

Melar Ustavi (kostja) vastu põhivõla 32,22 eurot, viivise 28,73 eurot, sissenõudekulu

25 eurot ja alates 17.08.2019 tasumata põhivõlalt viivise 0,07% päevas väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga

XXX, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsideteenuseid ning kostja

kohustus kaupade (mobiiltelefon) / teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma

vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud 01.–31.01.2016 teenuste kasutamise eest

esitatud 01.02.2016 arvet nr XXX summas 32,22 eurot, mille tasumise tähtpäev oli

18.02.2016. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos

kõrvalnõuetega 01.02.2018 hagejale. Üldtingimuste p 7.10 alusel on õigus nõuda kostjalt

viivist 0,07% võlasummast päevas. Hageja on arvestanud viivist 32,22 eurolt 18.02.2016–

16.08.2019 (1274 päeva) eest 28,73 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 2 p 1 alusel

on õigus nõuda kostjalt 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot, 15.04.2018 võlateatise eest

5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku sissenõudekulu 25 eurot.

2. Kostja sai menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja 30.08.2019 menetlusse võtmise

määruse) kätte 17.09.2019 isiklikult allkirja vastu kohtu kantseleis. Kostjale anti hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole

vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 I lause näeb ette, et kohus

menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagihinnast (94,45 eurot, arvestades hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist) lähtudes on antud juhul tegemist lihtmenetluse asjaga.

TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all (p 5), samuti koguda tõendeid omal algatusel (p 8).

4. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 32,22 eurot ning viivis, lähtudes VÕS

§ 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise osas, mis

ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäära, samuti sissenõudekulu 25 eurot

osas.

5. Hagiavaldusest ja esitatud lepingutest nähtuvalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja

XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX ning selle lisana nr XXX osamaksetega vara

müügilepingu (tlk 4, 5). Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS loovutanud oma lepingust

tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.

3/4

6. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et tal on tasumata lepingute alusel perioodi 01.–

31.01.2016 eest esitatud 01.02.2016 arve nr XXX summas 32,22 eurot (5 eurot Nutipakett 5

kuutasu ning 26,625 eurot osamaksetega vara müük 3/24), mille tasumise tähtpäev oli

18.02.2016 (tlk 16-17). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja

põhivõlg 32,22 eurot.

7. Pooltevahelised lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

Samuti

on

lepingute

lahutamatuks

lisaks

olevate

üldtingimuste

näol

tegemist

tüüptingimustega. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel

arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus

kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

Hageja palub mõista kostjalt välja üldtingimuste p 7.10 alusel viivise 0,07% päevas. Hageja

on hagiavaldusele lisanud 29.11.2016 kinnitatud üldtingimused (tlk 7-15), mis p 10.8

kohaselt jõustuvad ja kehtivad alates 01.01.2017, muutes jõustumisel kehtetuks

Elisa Eesti AS tegevdirektori 30.07.2015 korraldusega nr 35 kehtestatud teenuste

kasutamise üldtingimused. Kohtule esitatust ei nähtu, et 01.01.2017 jõustunud

üldtingimused kehtiksid ka kostja suhtes (VÕS § 37 lg 1, § 13, § 42 lg 1 viimane lause).

Lepingute sõlmimise ja ka arve esitamise ajal kehtinud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise

üldtingimuste (kinnitatud Elisa Eesti AS tegevdirektori 30.07.2015 korraldusega nr 35;

kättesaadavad

https://www.elisa.ee/UserFiles/Tugiinfo/2015/07/Elisa-Eesti-AS-

uldtingimused-joustumisega-01.09.15.pdf) p 7.8 kohaselt on viivisemäär 0,15% päevas.

Samuti on liitumislepingu ja osamaksetega vara müügilepingu lisatingimustes märgitud

viivisemääraks 0,15% päevas.

Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära (vt ka Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16,

p 13). Lepingu sõlmimise ajal (2015. a II poolaastal) oli VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

viivisemäär 8,05% aastas. Seega ületab nii lepingute lisatingimustes kui kohalduvate

üldtingimuste p-s 7.8 sätestatud määr (0,15% päevas ehk 54,75% aastas (365 * 0,15))

kolmekordset seadusjärgset määra (24,15% aastas (8,05 * 3)) ning tuleb hinnata VÕS § 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks. Hageja nõuab viivist 0,07% päevas. Riigikohus on

leidnud, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik

mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt ka

Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, 13). VÕS § 41 alusel tuleb

kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära.

Kohus märgib ka, et isegi kui kostjale kohalduks 01.01.2017 jõustunud üldtingimuste

p-s 7.10 sätestatud viivisemäär 0,07% päevas (ehk 25,55% aastas (0,07 * 365)), tuleks

seegi hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks, sest ületab kolmekordset

seadusjärgset määra (24,15% aastas (8,05 * 3)).

Seega on 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud ja tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 9 euro ulatuses – perioodi 19.02.2016–16.08.2019 eest

32,22 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (8,05% aastas kuni 30.06.2016 ja

8% aastas alates 01.07.2016). Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

tasumata põhivõlalt alates 17.08.2019 kuni hagi esitamiseni 28.08.2019 ning TsMS § 367

alusel 29.08.–09.10.2019 eest kokku 0,38 eurot ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni

Hagi tuleb jätta rahuldamata 16.08.2019 seisuga viivise 19,73 eurot osas (28,73 - 9), samuti

alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määra.

8. VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 25 eurot

(kolme võlateatiste eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). Hagiavaldusel on lisatud

4/4

kostjale adresseeritud 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 võlanõuded seoses arvega

nr 2014551116 (tlk 19-21).

VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni

5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hagiavaldusest ei ilmne, et kostjaga sõlmitud leping oleks lõppenud. Seega ei ole

sissenõudmiskulu 25 eurot nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja

tsiviilasjas nr 2-18-19432 sama lepingu alusel sama kostja vastu esitatud hagis juba

palunud VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista sissenõudekulu 25 eurot ning kohus on

09.05.2019 tagaseljaotsusega nõude ka rahuldanud. VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud

piirsummad kehtivad kogu lepingu kohta, mitte iga arve kohta eraldi. TsMS § 200 lg 1 järgi

on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning TsMS § 200

lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi

kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

9. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 94,45 eurot, hagihind hagi

rahuldamise ulatusest lähtudes 43,88 eurot) arvestades tuleb jätta menetluskuludest 47%

kostja kanda ja 53% hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

10.1. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (3,5 t, 100

eurot / t, lisandub käibemaks; tlk 2, 24). Riigilõiv 75 eurot on põhjendatud. TsMS § 138 lg 1,

§ 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna

(s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-13, p 25). Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja.

Esindaja tunnitasu 120 eurot (100 eurot + käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale tuleb hüvitada TsMS § 174

lg 10 alusel ka käibemaks. Esindajal on 1,5 t kulunud dokumentide komplekteerimisele ja

analüüsile ning 2 t hagiavalduse koostamisele ja esitamisele. Kohus peab ajakulu

põhjendatuks kokku 20 min ulatuses. Asi ei ole õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest

mahukas. Samuti on tegemist trafaretse hagiavaldusega, mille sarnaseid on hageja

esindaja esitanud kohtutele kümneid, kui mitte sadu. Mh on hageja sama esindajaga

esitanud tsiviilasjas nr 2-18-19432 hagi sama kostja vastu sama lepingu alusel, seega oli

esindaja asjaolude ja tõenditega juba varasemalt olulises osas tuttav. Kohus märgib, et

menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), hagita

menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) (vt nt ka Riigikohtu

08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Eeltoodut arvestades on lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 40 eurot (0,33 t * 120 eurot / t). Menetluskulude

jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 47%, seega riigilõivust 35,25

eurot ning lepingulise esindaja kulust 18,80 eurot, kokku menetluskulu 54,05 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

10.2. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik