1-18-7313/35 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-7313 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Kohtuasi Viru Vangla materjalid T Te vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 08.10.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu T T, viibimiskoht: Viru Vangla; v : abanemisjärgne elukoht xxx isikukood xxxx Eesti Vabariigi kodakondsus haridus 9 ; ; ; klassi; emakeel eesti keel – Karistuse kandmise algus 27.07.2020 15.04.2019 ja lõpp Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 määras

:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. T T

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat i taotlus ja v T Te Sergei Politšev älja mõista lt riigituludesse menetluskulud 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot kaitsjatasu kohtulikus me

netluses osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumb ning selgitus „ er 99918700052040 T T, 1-18-7313, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(6)

Asjaolud

08.10.2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega tunnistati T T ja KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõisteti talle 1 aasata 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati 478 tunni üldkasuliku tööga ning kohustati T Te täitma KrS § 75 lg 1 sätetatud kriminaalhoolduse nõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel pandi temale kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ning osaleda alkoholivastase ravi programmis ”Kainem ja tervem Eesti”.

21.02.2019 Tartu Maakoh Tartu kohtumaja i T Tele Tartu Maakohtu tu määrusega pöörat täitmisele 8.oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas 1-18- tetud ( arvestades maha T Te poolt tehtud 7313 mõis üldkasuliku töö 16 tundi ) ühe aasta, kolme kuu ja kaheteistkümne päevane vangistus.

Tartu Maakoh

tu määrus jõustus 15.03.2019.

Viru Vangla esitas 17.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Karistuse kandmise algus 27.07.2020. 15.04.2019 ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.12.2019.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 19.09.2019.

T T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Kinnipidamisasutusest T Te ta on kriminaalkorras kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et karistatud 2 korda. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Esimesel korral karistati teda varguste eest, mis pandi toime grupis, süstemaatiliselt, sissetungimisega, sõiduki süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest ja asja omavolilise kasutamise eest grupi poolt. Teisel korral karistati teda kehalise väärkohtlemise eest. Läbivaks jooneks on alkoholi kuritarvitamine, grupi negatiivne mõju. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks.

T T on osalenud vanglas sotsiaalprogrammides Mitmedimensiooniline pereteraapia ja „ “ „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, erinevatel vestlustel määratud töötama ning on majandustöödele keskmise töökoormusega.

T Te puuduvad distsiplinaarkaristused. l

Enne vangistust elas T T aga aadressil: xxx. Tegemist on eramuga, mis koos ema, õe ja kasuis kuulub ema ja kasuisale. Tegemist on kahe magamistoaga majaga, kus T Tel on omaette tuba. Pärast vanglast vabanemist plaanib esialgu samale aadressile elama asuda. Majas on olemas koht elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. elektroonilise valve paigaldamiseks on Nõusolek antud.

Isikul on kehtiv isikut 28.09.2023. tõendav dokument kehtivusega kuni

Kinnipeetav omandas 9.klassi hariduse. Kutsekoolis ta õpinguid jätkata ei tahtnud kuigi ema väitel on T Tel huvi ehitustegevuse vastu. Seda kinnitas ka T T. Ta väidab, et saab aru kutsehariduse vajalikkusest, kuid õppima ei läinud. Ei olevat hetkel mõelnud enese arendamisele vanglas. Tule Isikul ei ole plaane vanglast vabanemisel vikus peab õppima minekut vähetõenäoliseks. õppima minna, vaid asuda tööle.

3(6)

Enne vangistust oli T T T T oma vanemate poolt ülalpeetav. e sõnul ei tundnud ta enne vangistust majanduslikus mõttes millestki puudus. Vaatamata sellele sooritas T T varguseid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne vangistust on el olnud üks ametlik töökoht ettevõttes OÜ, mis T T X on x - OÜ tütarettevõte, kus ta töötas 2017 jaanuar/veebruar suveni. Üldiselt soovib töötada, kuid enda sõnul ei ole leidnud sobivat pakkumist. Vabanemisjärgselt plaanib esialgu asuda tööle ettevõttesse OÜ kuniks leiab sobivama töökohta. Kaugem eesmärk on minna tööle välismaale, X näiteks Soome ehitajaks. Viru el tasumata rahalisi nõudeid Vangla 30.08.2019 andmetel on T T summas 5 333,70 eurot, vabanemisfondis on 64,02 eurot. Vangistuses viibimise aja jooksul on T Te rahaliselt toetanud ema. Vabanedes puudub T. T . el kindel töökoht

Kriminaalho Te ja kasuisa omavaheline suhe oldaja arvamusest nähtub, et varasemalt oli T. probleemne. T. Te vangistuse ajal ei ole nad omavahel suhelnud. Isiku ema T sõnul on T. e sõpruskond väga erinev. Vangistusele eelneval perioodil suhtles T. põhilise T lt isikutega, kellele oli omane tööl mitte käimine ja alkoholi tarvitamine. Samuti oli kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos on kuritegusid sooritanud. Väidetavalt enam nendega ei suhtle, et pahandustest hoiduda. T T

e sõnul on tal ka seadusekuulekaid sõpru kellega vangistuse ajal suhtleb telefoni teel. Ema T vangistuses olles muutunud avatumaks, millest tulenevalt on ema ja poja suhe sõnul on T. muutunud lähedasemaks.

T T tunnistab, et on alkoholi kuritarvitanud. T T alustas alkoholi tarvitamist 14 aastaselt. Alkoholi tarvitas keskmiselt 3-4 korda kuus. Enda sõnul tarvitas mõnukord mõõdukalt, teinekord suurtes kogustes kanget alkoholi. Tunnistab ka ise, et alkohol muudab tema käitumist ettearvamatuks. Kriminaalhoolduse ajal T T a alkoholivastane määrati ele kohtu poolt kohustusena läbid raviprogramm „ “, mida isik ei olnud motiveeritud läbima. Kainem ja tervem Eesti

T T

on enda sõnul proovinud kanepit, muud kokkupuuted narkootikumidega puuduvad.

T T ldine tervislik seisund on hea. Varasemalt on T T e ü tarvitanud psühhiaatri poolt määratud rahusteid. T T on viibinud statsionaarsel ravil psühhiaatriakliinikus lastepsühhiaatria osakonnas kahel korral. Korduvalt on pöördunud ambulatoorsele psühhiaatri vastuvõtule. Käesolevalt arvab, et psühhiaatrilist ravi ei vaja, ravi määratud ei ole. Vanglas kohanemisraskusi täheldatud ei ole.

Vestlusel ei hoia väga pikalt silmsidet. e käitumine on üldjoontes rahulik. Viimane kuritegu T T - kehalin T T e väärkohtlemine sooritati alkoholijoobes. e sõnul oli alkoholijoove üks peamine põhjus, miks ta selle kuriteo sooritas. Kuritegusid sooritades ei mõelnud tegude tagajärgedele ning kannatanutele, vaid hetke heaolule. Isikul on tuleviku osas realistlikud plaanid, leida töökoht, alustada iseseisvat elu ja luua pere.

Vabanemisjärgselt soovib isik asuda tööle ning teenida raha, tasuda võlgnevusi. sõnul suudab ta seadusekuulekalt elada kui loobub alkoholi tarvitamisest. Isiku

T T on varasemalt olnud kriminaalne suhtlusringkond, kellega koos kuritegusid sooritati. Vanglas ametnikega suhtlemisel viisakas. Kriminaalhooldusel viibides ei ole suutnud täita sätestatud nõudeid ning näitas üles minimaalset huvi kriminaalhoolduse edukaks kulgemiseks. e sõnul T T tuli ta vanglasse, et lihtsalt oma karistus ära kanda. Käesolevalt on T T vangistuses viibinud lühikest ega ning ei ole jõudnud veel näidata oma motivatsiooni tulevikus õiguskuulekalt käituda. a Varasemad kriminaalhooldusenõuete rikkumised on tema sõnul tingitud alkoholi tarvitamisest, mistõttu ei jõudnud registreerimistele ning ei mõelnud tagajärgedele.

Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb vargustes, asjade omavolilise kasutamises ning kergemate kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem kui isikul tekivad majanduslikud raskused, tülid tutvusringkonnas, esineb alkoholi kuritarvitamist, suhtleb kriminaalset eluviisi toetavate isikutega.

Viru Vangla, arvestades T Te ohtlikkuse taset ning uue kurit ei toeta eo toimepanemise tõenäosust, T Te tingimisi enne tähtaega vabastamist.

4(6)

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus vabastab T.Te tingimisi ennem tähtaega elektroonilise valvega, oleks otstarbekas elektroonilise valve pikkuseks määrata 6 kuud ning käitumiskontroll kogu katseaja ulatuses. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata

T Tele järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; läbima alkoholi ravi suma tööle või ; a registreeruma Töötukassas vähemalt kahe nädala jooksul alates vabanemisest. Juhul, kui T.T annab kohtus nõusoleku, on otstarbekas kohustada teda pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel, mille otsustab arst, alluma ravile.

Kohtuistung

08.10.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama aadressil: x.

Ta lubas käituda edaspidi seadusekuulekalt, vabaduses ta hakkab asuma tööle ning võimalusel vältida alkohoolsete jookide tarvitamist.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, T Te

ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja leidis, et kõik eeldused vabastamiseks tingimisi enne tähtaega on täidetud. T Te

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et T Te tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristatust. Ta on karistatud ilma sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise, asja omavolilise kasutamise, kehalis se ning varguste toimepanemise eest. e väärkohtlemi

Süüdimõistetul on 9 klassi haridus. Isik omandatud erialasid. Kinnipeetaval on tasumata ei võlgasid. Garanteeritud töökoht isikul puudub. Isikul on probleemid ka alkoholi tarvitamisega.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et T Te puuduvad distsiplinaarkaristused. T T osales erinevatel l sotsiaalprogrammides ja vestlustes ema,

. Lähedasteks on õde ja kasuisa.

5(6)

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda majja aadressil x. Tegemist on : eramuga, mille omanikud T T vanglast vabanemisel siia elama asub. Korterisse on on nõus, et võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed.

Kohus arvestab nimetatud asjaolusid kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Vaatamata ülaltoodule ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvalt kuritegude eest karistamist ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kohus ei ole veendunud, et kuidagi takistab T Tet uute toetav lähivõrgustik ning püsiv elukoht kuritegude toimepanemast. Kohus leiab, et nna ka mõned kuriteod on võimalik toime pa elektroonilise järelevalve all viibides ning ka kodust lahkumata ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et puhul on olemas tõenäoline kõrge T Te käitumiskontrollist kõrvalehoidmise ning uute süütegude toimepanemise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei saanud takistada teda rikkumist. T T ei kohustuste ja nõuete õigustanud talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda varem kohtu poolt määratud kohustuste ja nõuete tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse rikkumise kriminaalhooldusaluste puhul.

Arvestades ei ole kohtu hinnangul ülaltoodut, käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (KarS § 76 lg 4).

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

K ei kaalu T Te isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu, äesoleval hetkel distsiplinaarkaristuse puudumine, lähedase toetus, sotsiaalprogrammis osalemine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, kohustuste ja nõuete rikkumine katseaja jooksul, alkoholi tarvitamisega probleemid, halb suhtlusringkond, võlgade olemasolu, töökoha omandatud eriala puudumine Kohtul puudub alus arvata, ja ). et taolise käitumisega isik sobib käesoleval ajal kriminaalhooldusele.

Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et, nagu nähtub isiku iseloomustusest, kriminaalhoolduse ajal määrati ele kohtu poolt kohustusena läbida alkoholivastane raviprogramm „Kainem ja T T tervem Eesti“, mida isik ei olnud motiveeritud läbima. Kohus on seisukohal, et nimetatud programmi läbimata jätmine tähendab sed ei ole tõsised a, et isiku lubadused alkoholist loobuda ega usaldusväärsed.

6(6)

Järelikult, isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu T Te Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.10.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik