2-18-110368/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-110368

Tsiviilasi

SOOJUSEKSPERT OÜ hagi J M vastu

6 355 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

6 863,40 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: SOOJUSEKSPERT OÜ (registrikood esindajad

10808039), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel

Mällas

Kostja: J M (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Leino Biin

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27.05.2019 ja 09.09.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta SOOJUSEKSPERT OÜ hagi J M vastu 6 355 euro ja viivise nõudes

rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

määrata kostja menetluskuludena kindlaks 917,7 eurot.

2.3.

Mõista SOOJUSEKSPERT OÜ-lt J M kasuks välja menetluskulu 917,7

eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

2-18-110368

2 (7)

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. SOOJUSEKSPERT OÜ (hageja) esitas 31.07.2018 Harju Maakohtusse hagi J M (kostja)

vastu 6 355 euro ja viivise nõudes.

2. Hageja märgib, et hageja ja OÜ xxxx (Töövõtja) vahel on vastavalt 01.08.2017 esitatud

hinnapakkumisele sõlmitud töövõtuleping xxxx asuva korterelamu fassaaditööde

teostamiseks.

3. Tööd teostati osaliselt 29.09.2017 ning oktoobris 2017 viimistleti xxxx kortermaja

soojusisolatsiooni liitsüsteemi Capatect Buntsteinputz kirju kivikrohviga.

4. Peale ehitustellingute eemaldamist, 2017 novembris ilmnesid hoone lõunapoolsel seinal

viimistluskrohvi pinnal heledad horisontaalsed triibud ning kohati pundus krohv aluspinnalt

lahti.

5. Selgus, et viimistluskrohvi Capatect Buntsteinputz kogupaksus ületab vähemalt 2 korda

soovituslikku kihipaksust (2,5mm) ulatudes kohati kuni 6mm-ni.

6. Kuivõrd Töövõtja ei parandanud vaatamata Hageja nõudmisele Töövõtja töötaja poolt

tekitatud praaki, siis esitas Hageja Töövõtjale 21.05.2018 rahalise nõude, mida Töövõtja ei

olnud suuteline samuti täitma. Samal päeval loovutas Töövõtja oma võimaliku nõude kostja

vastu, mis tal tekkis seoses kostja tegevusega hagejale.

7. Kostja teadmised ja oskused olid piisavad krohvimistööde teostamiseks. Krohvimist

teostanud Töövõtja tööline J M ei järginud krohvi paigaldamisel selle paigaldamise

nõudeid, mistõttu tekitati sellise tegevusega Töövõtja töölise J M poolt kahju.

8. Vastavalt 21.05.2018 hinnapakkumisele on taastamistööde maksumuseks 6 355 eurot.

9. Kostja vastuväidete osas märgib hageja, et sooja oli tööde teostamise ajal 8-11 kraadi, mis

on piisav krohvimise teostamiseks.

Kostja vastuväited hagile

10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

11. Kostja võtab õigeks, et 2017 sügisel töötas ta töölepingu alusel OÜ-s xxxx ning tema

tööülesandeks olid mh krohvimistööd xxxx objektil.

12. Kohtuistungil nõustus kostja sellega, et Töövõtja loovutas oma võimaliku nõude kostja

vastu hagejale.

13. Tegelikkusele ei vasta hagivalduses märgitud töö tegemise aeg - september, oktoober 2017.

Tegelikult teostati tööd oktoobris - novembris 2017.

14. Krohvimistöid teostas vähemalt mitu töötajat. Kostja ei saa ainuisikuliselt vastutada

võimaliku praaktöö eest.

15. Kostja möönab teostatud töö kvaliteediprobleeme. Oktoobris-novembris olid ilmad märksa

jahedamad kui septembris-oktoobris ning avatud tellingutel (puudus ilmastikukindel

2-18-110368

3 (7)

kilekate) ja täiendava soojusallikata (paigaldatud ei olnud soojapuhureid) oli krohvi

kuivamine oluliselt raskendatud, kui mitte võimatu. Krohvijad, sh. kostja, juhtisid selle

korduvalt tööandja esindaja V P tähelepanu, kuid viimane nõudis töö teostamist vaatamata

sellele.

16. Kostja ei vaidle vastu sellele, et parandustööd on xxxx objektil tehtud. Töö parandamise

maksumus moodustas 6 355 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

18. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

-

Hageja ja töövõtja (OÜ xxxx) vahel oli vastavalt 01.08.2017 esitatud hinnapakkumisele

sõlmitud töövõtuleping xxxx asuva korterelamu fassaaditööde teostamiseks;

-

Kostja töötas 2017.a sügisel OÜ-s xxxx töölepingu alusel;

-

Kostja tööülesandeks oli xxxx asuval objektil korterelamule mosaiikkrohvi

paigaldamine;

-

Krohvimisel kasutati viimistluskrohvi Capatect Buntsteinputz;

-

Krohvimistöödel osales kostja koos vähemalt ühe töölisega;

-

Kostja teadmised ja oskused olid piisavad krohvimistööde teostamiseks;

-

Krohvimistöid ei tohi ilma seina katmata ja soojustuseta teostada kui temperatuur on

alla +5 kraadi C;

-

Antud juhul ei olnud kasutatud tellingute katmist ega soojustamist;

-

Tegemist oli praaktööga - hoone lõunapoolsel seinal ilmnesid viimistluskrohvi pinnal

heledad horisontaalsed triibud ning kohati pundus krohv aluspinnalt lahti;

-

Parandustööd on xxxx objektil tehtud. Töö parandamise maksumus moodustas 6 355

eurot.

19. Vaidluse all on: kas praaktöö põhjustas paigaldatud krohvi liigne paksus; kas krohvimistöid

teostati lubatust madalama temperatuuriga ja kui, siis kas see asjaolu põhjustas praaktöö;

kas kostja vastutab olenemata sellest, et krohvimistöödel osales kostja koos vähemalt ühe

töölisega. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas tööandja andis kostjale juhiseid töö

teostamiseks vaatamata ilmastikuoludele.

20. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada töölepingulist vastutust ettenägevate sätete

alusel. Vaidlust ei ole selles kostja töötas töölepingu alusel. Töölepingu seaduse (TLS) § 74

lg 1 näeb ette, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise

tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 74 lg 2 näeb ette vastutuse

hooletusega tekitatud kahju eest. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2015.

a otsus tsiviilasjas nr 32-1-126-14, p 14): töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat

kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (Võlaõigusseaduse (VÕS) §

2-18-110368

4 (7)

115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust

tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‑s 16

sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu

sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS §

127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25.

novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-151-15, p 15). Hagejal tuleb antud eeldused

tõendada.

21. Vaidluse all ei ole, et tegemist on praaktööga ja et selle töö teostamisel osales kostja. Kostja

rikkumist ei välista asjaolu, et kostja tegi töid koos teiste töötajatega. Oluline on, kes tegi

praaktöö. Tunnistaja V P ütluste kohaselt oli objektil kokku 3 inimest. Tunnistaja V P

ütluste kohaselt „J M oli spetsialist ja tal olid abitöölised.“ (tl 91-94). Tunnistaja V S ütluste

kohaselt oli objektil kokku kolm inimest. Tunnistaja V S kinnitab, et tema ja J M paigaldasid

krohvi (tl 94-96). Kohtu hinnangul on tunnistajate sellekohaste ütlustega tõendatud, et

kokku osales xxxx asuva korterelamu krohvimistöödel kolm inimest, kellest kaks (V S ja

kostja) paigaldasid seinale krohvi. Kohtu hinnangul saab tunnistajate ütlustest järeldada ka

seda, et tunnistaja V S ja kostja teostasid krohvimistöid kõikide nende seinte ulatuses, mille

puhul hiljem ilmnes tööde halb kvaliteet ehk praaktöö. Seega vastutaks kostja praaktöö eest

olenemata sellest, et töid teostas veel keegi.

22. Hageja väitel põhjustas praaktöö krohvi liigne paksus. Kohus sellega ei nõustu. xxxx

konsultandi E R poolt koostatud xxxx osas koostatud objektiraporti nr 17052018 kohaselt

ületab viimistluskrohvi Capatect Buntsteinputz kogupaksus vähemalt 2 korda soovituslikku

kihipaksust (2,5 mm) ulatuses kohati kuni 6 mm-ni. Objektiraportis on märgitud, et

„Suurem materjali kihipaksus pikendab kuivamisaegasid kordades, võimaldades nii

fassaadi viimistluskihile ilmastikukahjustusi. Seega on kahjustuste tekke põhjuseks toote

kasutustingimustest mitte kinni pidamine ning liiga paksu materjali kihi pinnale kandmine.“

(tl 29). Capatect Buntsteinputz tehnilise informatsiooni kohaselt on materjali kulu ca 5,5

kg/m2 (tl 54-55). Tunnistaja V S ütluste kohaselt „Seda tööd tehakse käsitsi. Kõik teevad

seda natuke erinevalt. Seinad on erinevad. Ei ole ideaalset sirget seina. Kui paigaldada

kulub kohati krohvi rohkem, kohati vähem. Kui teha väga õhukese kihina, siis ei jää tulemus

ilus ja sein hakkab läbi paistma. Kui panna krohvi rohkem, siis ta hakkab alla vajuma.

Eksida on raske, selle tunnetab ise ära, kui palju on seda vaja panna. Spetsialist näeb selle

kohe ära. 3- 4 mm, kus on auk 5 mm. Kui teha 2 mm siis ei ole ilus ja seda tööd ei võta keegi

vastu. Minu meelest õnnestus paigaldada normaalse paksusega krohvi sinna.“ (tl 94-96).

Kohtu hinnangul ei ole võimalik Capatect Buntsteinputz tehnilisest informatsioonist teha

järeldust selle kohta, miiline peab krohvikihi paksus olema. Selles toodud kulu on märgitud

umbkaudsena, mitte täpse paksusena. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, millest tulenevalt

lähtub xxxx konsultant E R oma objektiraportis viimistluskrohvi soovitusliku paksuse puhul

(2,5 mm). Antud objektiraporti puhul ei ole tegemist eksperthinnanguga. Konsultandi

järeldused selles osas ei ole jälgitavad. Lisaks ei nähtu sellest hinnagust, kuidas on jõutud

järeldusele, et kahjustuste tekke põhjuseks on liiga paksu materjali kihi pinnale kandmine,

olukorras, kus toote tehniline informatsioon ei võimalda teha järeldust konkreetse

soovitusliku kihi paksuse osas. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus käesolevas asjas teha

järeldust selle kohta, et praaktöö põhjuseks oli krohvikihi liigne paksus.

23. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud, et krohvimistööd teostati perioodil

16.10.2017 kuni 10.11.2017. Hageja enda varasematest seisukohast tuleneb, et tööd teostati

nimetatud ajavahemikul. Alles kohtuvaidluses on hageja asunud seisukohale, et krohvimist

2-18-110368

5 (7)

teostati 16.10.2017 kuni 20.10.2017. Hageja poolt on kohtule esitatud 2 ehitustööde

päevikut, millest nähtub tööde teostamine perioodil alates 16.10.2017 kuni 20.10.2017 ja

perioodil alates 03.11.12017 kuni 10.11.2017 (tl 53). Seega ei saa esitatud ehituspäevikutest

kuidagi jõuda järeldusele, et krohvimistöid oleks teostatud üksnes perioodil 16.10.2017

kuni

20.10.2017. Tunnistaja V S ütluste kohaselt töötas ta objektil järjest neli päeva, kuid samas ta

ei nimeta mis konkreetsetel päevadel ta töid tegi. Tunnistaja kinnitab, et tema aitas paigaldada

krohvi. (tl 94-96). Seega järeldab kohus kohtule esitatud tõenditest ja poolte seisukohtadest, et

krohvimistöid teostati xxxx objektil perioodil 16.10.2017 kuni 10.11.2017, kuid samas täpselt

pole võimalik tuvastada millistel päevadel sellel ajavahemikul paigaldati seinale krohvi. 24.

Kostja väitel esines krohvimistööde ajal välist õhutemperatuuri alla +5 kraadi C. Tunnistaja V

S ütluste kohaselt oli krohvimistööde perioodil öösiti temperatuur väga madal. „Oli niiske ja

jahe. Siis, kui paigaldasime oli veel enam vähem. Aga õhtuti langes temperatuur korralikult.“

(tl 94-96). Kostja esitas ka Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed õhutemperatuuri kohta, millest

nähtub, et xxxx-xxxx piirkonnas oli minimaalne õhutemperatuur 20.10.2017 -1,4° C,

21.10.2017 -3,0° C, 22.10.2017 -2,1° C, 23.10.2017 -1,1° C, 24.10.2017 -4,0° C, 25.10.2017 -

4,3° C, 26.10.2017 -1,1° C, 27.10.2017 0,2° C, 28.10.2017 0,6° C, 29.10.2017 2,1° C,

30.10.2017 2,1° C, 31.10.2017 1,1° C, 01.11.2017 -3,6° C ja 02.11.2017 -1,9° C (tl 60-66).

Capatect Buntsteinputz tehnilise informatsiooni kohaselt ei tohi krohvi pealekandmise ja

kuivamise ajal õhu, aluspinna ja materjali temperatuur langeda alla +5° C. Lisaks on hoiatatud

öökülmade eest (tl 54-55). Tunnistaja V P ütluste kohaselt ta täpselt ei mäleta ilmastikuolusid

kuna see oli ammu. Samas kinnitab ta, et ilm oli sobilik (tl 91-94). Kohus leiab, et Riigi

Ilmateenistuse vaatlusandmetega on tõendatud, et õhutemperatuur langes xxxx piirkonnas

perioodil

20.10.2017 kuni 02.11.2017 alla +5° C. Asjaolu, et tegemist oli väga jahedate ilmastikuoludega,

kinnitab ka tunnistaja V S. Kohtu järeldust ei lükka ümber tunnistaja V P ütlused. Tunnistaja

täpselt ilmastikuolusid ei mäleta. Kohtu järeldust ei lükka ümber ka hageja poolt esitatud

ehitustööde päevikud. Hageja on esitanud ehitustööde päevikud perioodi kohta alates

16.10.2017 kuni 20.10.2017 ja perioodi kohta alates 03.11.12017 kuni 10.11.2017 (tl 53). Ehkki

antud päevikutest nähtub, et õhutemperatuur perioodil alates 16.10.2017 kuni 20.10.2017 oli

11° C ja perioodil alates

03.11.12017 kuni 10.11.2017 oli 8° C, ei lükka see ümber ilmavaatluse andmeid perioodil

20.10.2017 kuni 02.11.2017. Ka sel perioodil võidi krohvi paigaldada. Hageja ei ole

ilmavaatluse andmetes märgitud perioodi kohta ehitustööde päevikuid esitanud. Kohtul puudub

alus järelduseks, et kohtule esitatud ehitustööde päevikud on ainukesed. Lisaks märgib kohus,

et kohtule esitatud ehitustööde päevikus märgitud õhutemperatuur on saadud ajavahemiku

kohta alates kella 08.00-st kuni 19.00-ni. Selles ei ole märgitud, milline õhutemperatuur võis

õhus olla antud perioodil öösiti. Samuti ei selgu, kas tegemist on mingil konkreetsel ajal antud

ajavahemiku kestel mõõdetud õhutemperatuuriga või on tegemist ajavahemiku keskmisega. Ei

ole välistatud, et päevasel ajal võis õhutemperatuur tõusta kõrgemale vajalikust minimaalsest

õhutemperatuurist +5° C, kuid olukorras, kus mingil ajal ööpäevas langes õhutemperatuur alla

+5° C ja lisaks oli tegemist öökülmadega, võis seetõttu tekkida oht krohvitööde kvaliteedile.

25. Tunnistaja V S ütluste kohaselt tekkis probleem krohviga seetõttu, et ilmastikutingimused

olid halvad. „Kuna oli külm ja jahe siis see liim ei töötanud. Sein oli märg. Kolme päeva

pärast kuivas ära. Kui teha tööd normaalses kliimas, siis see kuivab 3- 4 tunniga ära.“ (tl

94-96). Lähtudes Capatect Buntsteinputz tehnilisest informatsioonist ja tunnistaja V S

ütlustest järeldab kohus, et õhutemperatuuri langemine krohvimistööde ajal alla +5° C

põhjustas krohvikihile kahjustused, mille tagajärjel krohvitükid seinast eraldusid ja alla

langesid.

2-18-110368

6 (7)

26. Kostja on esile toonud, et tema täitis tööandja juhiseid. Kostja väitel krohvijad, sh. kostja,

juhtisid korduvalt tööandja esindaja V P tähelepanu sellele, et ilmastikuolud ei ole vastavad.

Tunnistaja V S ütluste kohaselt „Kõik nägid ja said väga hästi aru, milline ilm hetkel oli. V oli

ka xxxx, mitte välismaal ja nägi, mis ilm on. Seda arutatakse hommikul läbi, kas paigaldada

või mitte./…/Ma ei mäleta, et nad lausa iga hommik oleksid seda arutanud. Kui antakse luba

siis antakse./…/J on mitmel korral telefonis selgitanud, et ei kuiva ja miks ei kuiva.“ (tl 94-96).

Tunnistaja V P vastas küsimusele: „Kas J M kunagi pöördus Teie poole ka mingite muredega

seoses?“, et „Vist mitte. Ma ei mäleta, et tal oleks probleeme olnud. Ta rääkis, et seinad on

kõverad ja et on raske panna, aga see ei tähenda midagi, kui seinad on natuke kõverad, see on

väga väike probleem.“ Küsimusele: „Kas Teile tuleb meelde, kas antud objektil tekkis kunagi

probleeme sellega, et krohvi paigaldamiseks ei olnud õiget temperatuuri?“ vastas tunnistaja V

P, et „Ma täpselt ei mäleta. See oli ammu. Mäletan, et oli vaja oodata natukene. Vaatan iga

päev ilmaprognoose ja siis oli vaja oodata, millal tuleb parem ilm.“ Küsimusele „Kas seal

objektil kasutati ka mingeid soojusallikaid temperatuuri hoidmiseks ja tõstmiseks seal kile all?“

vastas tunnistaja, et „Ei seda ei kasutatud. Olid head ilmad. Paar päeva oli vihma, aga siis oli

vaja oodata.“ (tl 91-94). Vaidlust ei ole selles, et kostja oli krohvimistööde alal kogenud

spetsialist. Seega on usutav, et kostja teadis kuidas võib krohvi Capatect Buntsteinputz

paigaldada, sealhulgas teadis ta asjaolust, millistel õhutemperatuuridel seda teha ei tohi. Ka

kostjaga koos töötanud tunnistaja V S kinnitab, et see asjaolu oli neile teada. Kohus leiab, et

tunnistaja V S ütlused kinnitavad seda, et antud olukorras küsiti tööandja esindaja V P käest

nõusolekut või arvamust tööde teostamise kohta. Kohus leiab, et ka eluliselt on usutav, et

olukorras, kus on tuvastatud õhtutemperatuur alla krohvimistööde lubatud piiri, ei oleks kostja

oma kogemuste ja teadmistega ilma tööandja konkreetse juhiseta krohvimistöid teostama

asunud. Tunnistaja V P ütlused ei ole seejuures kohtu hinnangul selles osas usutavad, et kostja

ei pöördunud tema poole seoses ilmastikuoludega.

27. Tahtliku rikkumise korral tuleb töötajal kogu kahju hüvitada. Kohus leiab, et kohtu ette

toodud tuvastatud asjaoludest ei ole võimalik teha järeldust kostja tahtliku rikkumise kohta.

Hooletuse tõttu tekkinud kahju puhul arvestatakse TLS § 74 lg-t 2. TLS § 74 lg 2 sätestab,

et juhul kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud

kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale

antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise

kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid

võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja

tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. TLS §

16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste

kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

TLS § 16 lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata

jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi,

arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet,

ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi,

mida tööandja teadis või teadma pidi. Kohtu hinnangul välistab antud juhul tööandja poolse

juhise andmine kahju väljamõistmise töötajalt ehk kostjalt. Käesoleval juhul sõltus tööde

teostamine ainuüksi tööandja poolsest juhisest. Ilma selleta ei oleks kohtu hinnangul kostja

olemasolevate ilmastikuoludega, milleks oli õhutemperatuur alla +5° C töid teostanud.

Seega ei saa järeldada, te kostja oleks olnud hooletu. Kostja tegi kõik endast oleneva (juhtis

tööandja tähelepanu töid takistavale asjaolule) ja täitis seejärel tööde teostamisel üksnes

tööandja juhiseid.

2-18-110368

7 (7)

28. Kohtuvaidluses on hageja esmakordselt asunud väitma, et kostja vastutab ka selle eest, et

lubas objektile tööle inimese (V S), kes ei omanud teadmist ega pädevust kuidas krohvi

paigaldada. TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtukõnes tugineda üksnes asja sisulisel

arutamisel esiletoodud asjaoludele, mistõttu jätab kohus hageja vastavsisulise väite

tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja

kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

31. Kostja esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 564 eurot.

32. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sealhulgas on menetluskuluks menetlusosalise lepingulise esindaja kulud. Kohtu

hinnangul on kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud

põhjendatud. Sealhulgas on põhjendatud kostja poolt märgitud ajakulu kokku 4 tundi,

millele lisandub 09.09.2019 kohtuistungiks ettevalmistumise aeg 1 tund ja kohtuistungiks

kulunud aeg 1 tund ja 39 minutit. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud

ajakuluks kokku 6 tundi ja 39 minutit.

33. Kostja lepingulise esindaja tunnitasumääraks on märgitud 115 eurot, millele lisandub

käibemaks (koos käibemaksuga 138 eurot).

Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi

hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul

saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu

vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja

keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120

eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti

147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13),

153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14)

ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15).

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär vastab käesolevale asjale ja

kohtupraktikale.

34. Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus

kostja menetluskuludena kindlaks 917,7 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik