3-19-1879/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1879 Määruse kuupäev 09.10.2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi M.K. kaebus Tartu Maakohtu 20.03.2015. a otsusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Resolutsioon

1. Tagastada M.K. kaebus.

2. Jätta M.K. taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. M.K. esitas 07.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti eraldiseisva haldusasjana nr 3-19-1879. Kuigi M.K. viitab kaebuses Tartu Halduskohtu kohtuniku otsusele, millega jäeti kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (haldusasi nr 3-19-1687), siis mõistab kohus, et M.K. on soovinud halduskohtule esitada uue kaebuse.

2. Kaebuses avaldab M.K., et ta ei mõista, kuidas sai maakohus teda süüdi mõista teos, milles lõpetati menetlus kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Tartu Maakohus käsitles kaebuse kohaselt M.K.i süüdi olevana ilma, et oleks olnud süütegu või kuritegu. Kaebaja leiab, et temal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 mõistes. Kaebaja leiab, et Justiitsministeeriumi otsus jätta tema kahju hüvitamise nõue menetlusse võtmata ei ole õiguspärane ning on vastuolus riigivastutuse seadusega. Väide, et Justiitsministeerium pole pädev kaebaja nõuet lahendama, on vastuolus RVastS § 17 lg-ga 1. M.K. soovib, et kohus võtaks menetlusse tema kaebuse riigi vastu seoses temale tekitatud kahju osas ning rahuldaks selle. Kaebaja leiab, et Tartu Maakohtu 20.03.2015. a otsusega on temale tekitatud mittevaralist kahju summas 15 000 eurot. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel ning asja arutamist kohtuistungil.

Kohtu seisukoht

3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 26.09.2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-1687 rahuldamata M.K. taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses kriminaalasjas 1-15-261 tehtud kohtuotsusega tekitatud kahju hüvitamisega.

4. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-le 4. Kaebuse esitaja sõnastab oma kaebuse eesmärki järgmiselt: „Soovin, et kohus võtaks menetlusse minu kaebuse riigi vastu seoses mulle tekitatud kahju osas ning see rahuldada täies ulatuses. Samuti leian, et 20.03.2015. a Tartu Maakohtu otsusega on mulle tekitatud mittevaralist kahju summas 15 000 €.“ Seega on kaebaja selge eesmärk nõuda kohtule esitatud kaebusega kahju hüvitamist, mis tähendab, et tegemist on hüvitamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 4 mõttes, ning kaebaja peab vastustajaks Eesti Vabariiki. Kuna kaebaja väljendab selgelt, et tema arvates on mittevaraline kahju tekitatud Tartu Maakohtu 20.03.2015. a otsusega, siis ei tõlgenda kohus kaebust selliselt, et see on esitatud Justiitsministeeriumi otsuse peale, millega jäeti kaebaja kahjunõue läbi vaatamata (haldusasjas nr 3-19-1687 on tõendina esitatud Justiitsministeeriumi 04.07.2019. a vastus nr 11-7/1211-4 ning 06.08.2019. a vastus nr 11-7/1211-6, millega jäeti M.K. kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata). Kaebaja tegelikuks tahteks on nõuda maakohtu poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

5. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja aru saanud, et tema kahjunõude lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Praegusel juhul on seadus ette näinud muu menetluskorra. Samuti on kohtupraktikas leitud, et juhul, kui isik leiab, et temale on kriminaalasjas tehtud kohtulahendiga tekitatud kahju, siis kohaldub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud menetluskord (vt Riigikohtu 25.01.2019. a erikogu määrust kohtuasjas nr 3-18-1652).

6. Kohus selgitab uuesti, et kui kaebaja tahteks on nõuda kahju hüvitamist seoses talle süüteomenetluses tekitatud kahju eest, siis on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda kohtumenetluses on käsitletud SKHS

4. peatüki 3. jaos (§-d 18–21). SKHS § 18 lõike 1 esimese lause kohaselt esitatakse kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtumenetluse kestel kohtule ja sama lõike teise lause järgi esitatakse taotlus maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Praegusel juhul tekitas kaebaja hinnangul temale kahju Tartu Maakohus 20.03.2015. a otsusega. Kaebaja on esitanud kriminaalasjas nii apellatsioonkui ka kassatsioonkaebuse ning taotlejal oli advokaadist kaitsja. Riigikohus ei andnud taotlejale riigi õigusabi teistmisavalduse esitamiseks. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.07.2015. a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-1-563 jõustunud Tartu Maakohtu 20.03.2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-261. SKHS § 21 lg 4 kohaselt, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse SKHS 4. peatüki 2. jaos sätestatut. Seega on kaebaja ületanud taotluse esitamiseks sätestatud tähtaega, kuid kaebaja võib prokuratuurile esitatavas taotluses paluda mõjuval põhjusel tähtaja ennistamist.

7. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). Kohus on seisukohal, et käesoleva kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. HKMS-i sätted ja SKHS-i rakendussätted ei sätesta halduskohtule alust kaebuse prokuratuurile lahendamiseks edastamiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M.K. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

9. Kaebaja on esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/