2-19-11166/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-11166

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11166

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi Ebe Pertmanni vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5913,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Omega Invest OÜ (registrikood: 10866568;

asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post:

anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja Ebe Pertmann (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Ebe Pertmannilt Omega Invest OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 4269 eurot,

2.2. intress 393,72 eurot,

2.3. viivis 273,48 eurot.

3. Jätta hagi viivise 877,09 euro ning kahju 100 euro osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 83,48% ulatuses Ebe Pertmanni kanda ja 16,52% ulatuses

Omega Invest OÜ kanda.

5. Välja mõista Ebe Pertmannilt Omega Invest OÜ kasuks menetluskulu 438,27 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi Ebe Pertmanni vastu võla nõudes.

Nõude aluseks on portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel XX.XX.XXXX sõlmitud

laenuleping nr XXX, mille alusel kostjale väljastati laen summas 1900 eurot, XX.XX.XXXX

sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1890 eurot, ning

XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laen summas

1200 eurot. Lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu on loovutatud hagejale. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4269 eurot, intressi 393,72 eurot, viivise 1150,57 eurot

ja kahju summas 100 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 27.08.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13

märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab

sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingutes kokku

lepitud intressimäärad – laenulepingu nr XXX puhul 32% aastas (0,088% päevas),

laenulepingu nr XXX puhul 36% aastas (0,1% päevas) ja laenulepingu nr XXX puhul 31%

aastas (0,086% päevas) –, mida hageja soovib kohaldada ka viivisemäärana, ületavad

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas). Kohus leiab, et eeltoodud

viivisemäärad on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühised. Seega on

hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Arvestades eeltoodut, on hagejal õigus nõuda kostjalt 1496,38 euro tasumisega viivitamise

eest perioodil 11.10.2018 kuni 25.07.2019 viivist 94,13 eurot (1496,38 eurot x 8% / 365

päeva x 287 päeva), 1685,52 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.10.2018 kuni

25.07.2019 viivist 107,87 eurot (1685,52 eurot x 8% / 365 päeva x 292 päeva) ning 1087,10

euro tasumisega viivitamise eest perioodil 28.09.2018 kuni 25.07.2019 viivist 71,48 eurot

(1087,10 eurot x 8% / 365 päeva x 300 päeva). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis summas 273,48 eurot ning hageja viivisenõue jääb

rahuldamata 877,09 euro ulatuses (1150,57 eurot - 273,48 eurot).

Hageja märgib, et kuna hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta nõude

sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millega tekkis kahju 100 eurot, mis seisneb

makstud teenustasus. Hageja viitab VÕS § 127 lg-le 1, § 128 lg-le 3, § 115 lg-le 1 ning

Riigikohtu 14.06.2005 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05. 01.10.2015 jõustus VÕS § 1132,

mille eesmärk on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses tegutsevale

isikule võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust

sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Kohus leiab, et hageja kahju nõue ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Piisavaks ei saa

pidada üksnes asjaolu, et hageja sõlmis inkassoga käsunduslepingu, mille eest maksis

teenustasu. Seega ka hageja nõue mõista kostjalt välja kahju summas 100 eurot tuleb jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel 83,48% ulatuses kostja kanda ja 16,52% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud

300 eurot (ajakulu 3 tundi, tunnitasu 100 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja

menetluskulud on põhjendatud 525 euro ulatuses – riigilõiv 425 eurot ning lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 438,27 eurot (525 eurot x 83,48%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik