2-17-19444/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19444

Tsiviilasi

1PARTNER Ehitus OÜ hagi Sonfase OÜ vastu võla ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

28 484,05 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150

esindajad

lepingulised esindajad vandeadvokaat

Tambet Toomela ja advokaat Artjom Luik

Kostja: Sonfase OÜ (registrikood 12347594),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt Sonfase OÜ-lt hageja 1PARTNER Ehitus

OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 4441,2 eurot ja perioodil 04.08.2014 kuni

29.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1216,02 eurot ning viivis alates

30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2. Ülejäänud hageja nõude osas jätta hagi rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja 21% ulatuses kostja

kanda.

3.2.

Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määrata kindlaks hageja menetluskulude rahalise suurusena 13 771,23 eurot

ning mõista vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt Sonfase OÜ-lt hageja

1PARTNER Ehitus OÜ kasuks välja menetluskulu 2891,96 eurot.

2-17-19444

2 (12)

3.3.

Rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata

kindlaks kostja menetluskulude rahalise suurusena 7275 eurot ning mõista

vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt 1PARTNER Ehitus OÜ-lt kostja

Sonfase OÜ kasuks välja menetluskulu 5747,25 eurot.

4. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja

kostjalt hageja kasuks resolutsiooni punktis 1 väljamõistetud summad, mille

tulemusena mõista välja kostjalt Sonfase OÜ-lt hageja 1PARTNER Ehitus OÜ

kasuks 2801,93 eurot.

5. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal Sonfase OÜ-l tasuda

hagejale 1PARTNER Ehitus OÜ-le hüvitamisele kuuluvalt summalt (2801,93 eurot)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Muuta hagi tagamise abinõud järgmiselt:

6.1.

Tühistada Sonfase OÜ-le kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxx), IV jakku

esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 35 000 eurot

(kolmkümmend viis tuhat) 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150)

kasuks.

6.2.

Seada Sonfase OÜ-le kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxx), IV jakku

esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek kohtuotsuse täitmise

tagamiseks summas 3000 eurot (kolm tuhat eurot) 1PARTNER Ehitus OÜ

(registrikood 11226150) kasuks.

7. Saata kohtuotsus selle jõustumisel punkti 6 osas täitmiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. 1PARTNER Ehitus OÜ (hageja) esitas 29.12.2017 hagi Sonfase OÜ (kostja) vastu võla

ja viivise nõudes. Hageja palub hageja kasuks kostjalt välja mõista võlgnevus summas 21

040,02 eurot. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis võlasumma

tasumisega viivitamise eest perioodil 04.08.2014 kuni 29.12.2017 summas 5760,83 eurot ning

edaspidi alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

2. Hageja väitel pöördus 2014. aasta jaanuaris kostja nimel M K (kostja seaduslik esindaja

ja ainuomanik) koos oma elukaaslase J L hageja poole sooviga tellida hagejalt eramu

projekteerimis- ja ehitustööd xxxx asuvale ja kostjale kuuluvale kinnistule. 17.01.2014 edastas

hageja esindaja Ü H kostja seadusliku esindaja elukaaslasele J L, kes tegutses kostja seadusliku

esindaja nimel, eelarve projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks ehitusobjektil. Kõikides

olulistes küsimustes, mis olid seotud töövõtulepinguga, suhtles ja konsulteeris J L alati M Kiga.

2-17-19444

3 (12)

Kostja seaduslik esindaja on nõustunud kostja nimel eelarvega ja ajagraafikuga. Pärast seda

asus hageja täitma ehitusobjekti projekteerimis- ja ehitustöid.

3. Kuna hageja oli eelnevalt esitanud eelarve ning sellele järgnes kostja poolt kiri, kuidas

maksta soovitakse, siis on mõistlik järeldada, et pooled leppisid kokku nii tööde eelarves kui

ka nende eest maksmise viisis. Kuna hageja oli esitanud kostjale eelarve, pidi kostja aru saama,

et hageja pakub talle teenust just selle eelarve raames ehk eelarve oli töövõtulepingu üheks

tingimuseks. Pooled olid saavutanud kokkuleppe eelarve osas. Isegi kui eelarve osas kokkulepet

ei olnud, ei tähenda see, et pooled ei oleks töövõtulepingu sõlmimises kokku leppinud.

4. Puudub vaidlus selles, et kostja sai eelarve kätte ning et peale eelarve kättesaamist

jätkus poolte vaheline koostöö töövõtulepingu täitmiseks. Kostja on käitunud ilmselgelt

pahatahtlikult lastes hagejal peale eelarve kättesaamist töö osaliselt ära teha ning asudes peale

tööde teostamist väitma, et eelarves olevatele tasudele ei ole ta nõusolekut andnud ning et ta ei

saa aru, miks hageja esitab arve ja nõuab selle tasumist.

5. Ehitusobjekti projekteerimis- ja ehitustööde tulemusena on hageja poolt/hageja

vahendusel valminud ja kostjale üle antud järgmised töötulemused: xxxx ehitusgeoloogiline

uuring;

xxxx

topo-geodeetiline

uurimustöö;

xxxx

lammutusprojekt

ja

ehitusluba

lammutustööde teostamiseks; xxxx konstruktiivne projekt (laepaneelide eskiisid); xxxx

eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide eskiisid);

Villa energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs. Lisaks on hageja teostanud

projektijuhtimist u. 10 kuu vältel alates 02.2014 kuni 11.2014 (projekteerimiskoosolekute

korraldamine, nendel osalemine, projektide tellimine/teostamine, nende kooskõlastamine

kostjaga ning muutmine/täiendamine, detailplaneeringu arutamine, asjaajamine ja esindamine

xxxx vallas, kaasomanikuga probleemide lahendamisel osalemine jne).

6. Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti 2014. a. juuli alguses, mille kohaselt on

hageja akteerinud töid summas 21 040,02 eurot. Kostja ei ole hagejale teostatud tööde eest

tasunud. 18.10.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja summas 21 040,02 eurot.

7. Hageja arvestab viivist alates nimetatud kuupäevast 04.08.2014. Hageja saatis kostja

seaduslikule esindajale sõnumeid seoses aktiga 04.07.2014, mis hetkeks oli akt kostjale juba

esitatud ning millest tulenevalt saabus selle alusel tasu maksmise tähtaeg hiljemalt 04.08.2014.

8. Kuna kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud hageja väljastatud

esimest arvet ega andnud hagejale teada, kuidas ta soovib projektiga edasi minna, ei ole

projekteerimis- ja ehitustöid lõpule viidud.

9. Kostjale oli ka hästi teada, et kokkulepitud projektis tegutseb hageja peatöövõtjana ning

hakkab tellima töid alltöövõtjatelt. Seetõttu on asjakohatu kostja väide, et hagi punktides 1.4.4

ja 1.4.5 viidatud joonised on tehtud projekteerija, mitte hageja poolt.

10. Kostja väide, et töövõtuleping jäi väidetavalt sõlmimata vaidluse tõttu kaasomanikuga,

ei vasta tõele.

11. Väide, et hageja ei kooskõlastanud kostjaga hagi punktis 1.4.1 nimetatud

ehitusgeoloogilist uuringut, ei vasta tõele. Hageja esindaja Ü H oli J La käest küsinud, kas

vastav uuring tellida ning J L oli sellele nõusoleku andnud. Samuti ei vasta tõele kostja väide,

et temaga ei kooskõlastatud hagi punktis 1.4.2 nimetatud topo-geodeetilise uurimistöö

tellimine. Vastava uuringu tellimine otsustati 19.02.2014 projekteerimise koosolekul.

12. Kostja väide, et topo-geodeetiline uurimistöö ei olnud vajalik, ei vasta samuti tõele.

Geodeetiline uuring on vajalik nii ehitusprojekti kui ka lammutusprojekti jaoks. See tulenes

2-17-19444

4 (12)

2014. aastal kehtinud ehitusseaduse § 18 lg 5 alusel kehtestatud 17.09.2010 määruse „Nõuded

ehitusprojektile“ § 10 lg-st 1 ja § 27 lg-st 1 ning nõuetest projekteerimise lähtedokumentidele

vastavalt standardile EVS 811:2012. Kostja poolt viidatud OÜ xxxx 30.01.2013

topogeodeetiline uurimistöö ei sobinud, kuna see oli vananenud ega vastanud tegelikule

olukorrale. Üldise praktika järgi ei tohi topo-geodeetiline uurimistöö ehitusprojekti taotluse või

projekteerimistingimuste väljastamise taotluse esitamise ajaks olla vanem kui aasta.

13. Ehitusgeoloogiline uuring (näitab pinnase struktuuri ja pinnasvee taset) ja topogeodeetiline

uurimistöö (näitab maa sees olevaid kommunikatsioone) on projekteerimistööde aluseks. Kuna

nii geoloogiline kui ja geodeetiline uuring olid vajalikud ehitusprojekti ja lammutusprojekti

jaoks, siis ei oma tähtsust, kas hageja edastas neid kostjale või mitte.

14. Hageja ei ole kunagi väitnud, et hagiavalduse punktides 1.4.4 (konstruktiivne projekt) ja

1.4.5 (eriosade projekt) nimetatud tööd on valmis tehtud projektid. Kuigi nimetatud tööd ei ole

lõpuni tehtud, on need tehtud olulises osas (kasutatavad süsteemid ja materjalid, arvutused,

paigutus, mis on projektide sisuline osa) ning seetõttu on hagejal õigus küsida nimetatud tööde

eest tasu. Enne kohtumenetlust peetud läbirääkimiste käigus pakkus hageja kõikide tehtud tööde

üleandmist olemasolevas valmimisstaadiumis kostjale eeldusel, et kostja tasub teostatud tööde

eest, kuid kostja keeldus tasu maksmisest. Tehtud projektide osasid on kostjal võimalik

kasutada edasises eramu projekteerimises ja ehitamises.

15. Villa energiasüsteemide tasuvuse analüüsi koostamise osas kokkuleppe puudumisele ei ole

kostja tuginenud.

16. Eelarves kokkulepitud tasu ei ületanud selliste tööde tavalist ega mõislikku tasu.

Kostja vastuväited hagile

17. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

18. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja tellis xxxx asuva olemasoleva hoone

lammutusprojekti. Pooled ei vaidle selle üle, et lammutusprojekti ja lammutusloa hankimise

osas oli poolte vahel töövõtukokkulepe olemas. Lammutustööd tellis kostja otse OÜ-lt

xxxx. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et hageja juhatuse liige Ü H panustas oma aega

lammutus- ja ehitusprojekti koostamise organiseerimisse. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et

kostja oleks tellinud hagejalt viimase poolt väidetud uuringuid.

19. Kostja selgitab, et vaidlus kinnistu kaasomanikuga oli peamiseks põhjuseks miks kostja ei

saanud võtta siduvat ja tähtaegu ning summasid sisaldavat kohustust töövõtulepingu näol

ning ei andnud hagejale kordagi oma nõustumust töövõtulepingu tingimuste (s.h

maksumuse) osas.

20. Kostja vaidleb sellele, et J L esindas kostja seaduslikku esindajat. Äriühingu juhatuse liige

ei saa kolmandale isikule üle anda juhatuse liikme seadusest tulenevaid õigusi. Antud juhul

väidab hageja, et J.L esindas kostja juhatuse liiget M Ki, mitte kostjat. Kostja arvates on

välistatud, et M.K esindamist (isegi kui see tõendamist leiab) saab samastada kostja

esindamisega. Hagi on esitatud vale isiku vastu.

21. Kostja väidab, et kokkulepet hagi lisaks nr 2.1. olevas eelarves ei olnud. Kostja ise (või J.L,

keda hageja alusetult peab kostja seadusliku esindaja esindajaks) ei ole teinud tahteavaldust

eelarve aktsepteerimiseks. Üheski neist hageja poolt viidatud e-kirjades ei sisaldu M.K

poolset tahteavaldust hageja poolt esitatud hinnapakkumise aktsepteerimiseks. Pooled ei

ole seega kokku leppinud töövõtutasus, mistõttu peab kostja hagejale maksma tavalise tasu

või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistliku tasu.

2-17-19444

5 (12)

22. Kostja on nõus hagejale maksma tavalise tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele

mõistliku tasu lammutusprojekti koostamise eest. Lammutusprojekti maksumuse osas peab

kostja mõistlikuks tasu suuruseks 860 eurot + käibemaks. Kostja hindab lammutusprojekti

koostamise korraldamise ja lammutusloa hankimise osakaaluks perioodil juuni-juuli 2014

ja juuni-oktoober 2014 ca 50% ehk maksimaalselt 500 eurot.

23. Hagi punktides 1.4.4. ja 1.4.5. märgitud joonised on koostatud projekteerija mitte hageja

poolt ning tegemist ei ole projektiga ehk projekteerimistöö lõppresultaadiga. Tegemist on

projekti osaks olevate joonistega ja neid ei saa samastada ehitusprojekti kui tervikuga.

Punktis 1.4.4. märgitud konstruktiivset projekti ei ole kostjale üle antud ega pakutud ka

nende üleandmist. Hagiavalduse punktis 1.4.5. märgitud eriosade projekte ei ole kostjale

üle antud ega pakutud ka nende üleandmist. Kostjale üle antud jooniseid ei saa samastada

projektiga Ehitusprojekt puudub kostjal praeguseni. Kui pooltel oleks kokkulepe hageja

poolt nimetatud tööde teostamiseks, siis tasunõude sissenõutavuse eelduseks on iga projekti

üleandmine kostjale. Ainus projekt, mis hageja poolt valmiskujul kostjale üle anti oli

lammutusprojekt. Üksikute jooniste maksumuseks ei saa kostja arvates hinnata üle 500

euro. Kuna tegemist ei ole valmis projektidega, siis ei saa küsida nende eest sama suurt tasu

nagu valmisprojektide puhul.

24. Hagi

punktis

1.4.6.

märgitud

energiasüsteemide

majandusliku

tasuvusanalüüsi

maksumuseks on 500 eurot.

25. Hagi punktides 1.4.1 ja 1.4.2 märgitud uuringute tegemist ei ole kostjaga kooskõlastatud

ning kostjale ei ole uuringuakte (s.o uuringute tulemusi) esitatud. Topo-geodeetilise

mõõdistustöö teostas OÜ xxxx 30.01.2013.a ning täiendava uuringu järgi puudus vajadus.

26. Kõikide toimingute eest oli mõistlik ja keskmine tasu 3701 eurot + käibemaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

28. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

-

kostja tellis hagejalt xxxx asuva olemasoleva hoone lammutusprojekti;

-

lammutusprojekti koostamiseks ja lammutusloa hankimise osas oli poolte vahel

sõlmitud töövõtuleping;

-

kostjale anti hageja poolt üle hoone lammutusprojekt;

-

kostjal tuleb hagejale maksta lammutusprojekti koostamise ja lammutusloa hankimise

eest mõistlikku tasu;

-

konstruktiivne projekt ja eriosade projekt ei olnud lõpuni valmis tehtud projektid.

Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja kohustub tehtud tööde eest tasuma 3701 eurot, millele

lisandub käibemaks.

29. Pooled vaidlevad selle üle:

-

kas pooled sõlmisid ka ülejäänud hageja poolt märgitud tööde osas töövõtulepingu;

2-17-19444

6 (12)

-

kas pooled leppisid kokku eelarves või mitte;

-

kas J.L oli õigus kostjat esindada;

-

kas ehitusgeoloogiline uuring ja topo-geodeetiline uurimistöö on kostjale vajalikud;

-

milline on hageja märgitud tööde eest makstav mõistlik tasu.

30. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja väitel on ta teostanud

järgmised tööd: xxxx ehitusgeoloogiline uuring; xxxx topogeodeetiline uurimustöö; xxxx

lammutusprojekt ja ehitusluba lammutustööde teostamiseks; xxxx konstruktiivne projekt

(laepaneelide eskiisid); xxxx eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-,

ventilatsiooni- ja küttesüsteemide eskiisid); Villa energiasüsteemide majanduslik

tasuvusanalüüs. Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt võis poolte vahel olla

sõlmitud töövõtuleping kuna tegemist oli konkreetsele tulemusele suunatud tööga.

31. Hageja tugineb sellele, et J L tegutses kostja esindajana ja J L andis kostja nimel nõustumuse

hageja poolt esitatud eelarvele.

Kohtule on esitatud Ü H (hageja seaduslik esindaja) poolt 17.01.2014 J L saadetud e-kiri, milles

Ü H märgib, et „Edastan xxxx esmase eelarve ja kaaskirja. Järgmise nädala alguses võiks

kohtuda panemaks paika täpset tegevuskava – millal mis projekteerimine peab algama, kes

mida teeb ja mille eest vastutab, samuti tegevuse vormi.“ (I kd tl 7). E-kirjale lisatud 17.01.2014

esmase eelarve kohaselt on üheks tehtavaks tööks projekteerimine, samuti lammutustööd (I kd

tl 8). E-kirjale lisatud 17.01.2014 J La nimele adresseeritud pakkumise kaaskirja kohaselt esitati

pakkumine ka projekteerimistöödele (I kd tl 9-10). Ü H poolt 29.01.2014 J L saadetud e-kirjas

märgib Ü H, et „Saadan põhimõttelise ajagraafiku./…/ Teie peaksite valima koostöövormi.

Võimalusi on väga erinevaid, mõned neist toon lühidalt ära. a. Aitame Teil projekteerimistööd

ära teha, pärast seda korraldate ehitushanke korraliku täismahus projekti järgi./…/b.

Projekteerimise-ehitamise töövõtt, avatud või taotlus eelarvega./…/c. Projekteerimise-

ehitamise töövõtt, lõppsummana s.h fikseeritud oluliste materjalide maksumus hind

projekteerimise käigus täpsustamiseks.“ (I kd tl 7). 05.02.2014 ekirjas on J L saatnud hageja

esindajale vastuse, milles märgib, et „Lugesin ja arutasime mehega…Meile oleks kõige parem

kui kõik tuleks läbi teie (peale sisearhitektuuri (K K)) ka projekteerimine./…/Maksmine toimub

nagu ma aru saan kõik sel juhul teile, teie juba ise maksate edasi…(ka arhitekt?) Meile sobiks.“

(I kd tl 7). Tellija 12.02.2014 koosoleku protokolli nr 1 kohaselt on osalejana märgitud tellija J

L. Antud koosoleku protokollist nähtub, et kokku on lepitud, et tellija saadab projekteerimise

tehnilised tingimused ja arhitekt geoloogilise alusplaani ning ehitaja korraldab konstruktiivse

ja eriosade projekteerimise ning projektijuhtimise (I kd tl 10-12). Ü H on 13.02.2014 e-kirjaga

antud tellija koosoleku protokolli saatnud J L, märkides e-kirjas veel järgmist: „Sooviksin lasta

teha geoloogia./…/Paralleelselt paneks järgmine nädal lammutusprojekti tegemise

käima7…/Kui sobib, siis paralleelselt järgmine nädal plaanide paikasaamisega moodustaks

projekteerimise meeskonna s.t. valime välja konstruktori ja eriosade projekteerijad.“ J L on

samal kuupäeval antud e-kirjale vastanud, et „Lugesin läbi, kõik sobib. Võib tellida

geoloogia/…/“ (I kd tl 12-13). Tellija 19.02.2014 koosoleku protokolli nr 2 kohaselt on

osalejana märgitud tellija J L. Antud koosoleku protokollist nähtub, et kokku on lepitud, et

ehitaja tellib geoloogia ja geodeesia uuendamise (I kd tl 14). Edasiselt on Ü H saatnud e-kirju

lisaks J L ka kostja seaduslikule esindajale (M Kile, e-posti aadress xxxx, mis on ka kostja

ametlik e-posti aadress), milles arutletakse kaasomanikult projekti osas nõusoleku saamise üle

(19.04.-14.05.2014, I kd tl 16-17), samuti projekteerimistingimuste üle (18.06.2014 - I kd tl 17-

18, 11.06.2014 - I kd tl 30-31, 17.06.2014 – I kd tl 32, 18.06.2014 – I kd tl 33, 07.07.2014 – I

2-17-19444

7 (12)

kd tl 41, 03.07.2014 – I kd tl 41). Hageja esitas kohtule täiendavalt Ü H ja J La kirjavahetuse

03.04.2014, milles Ü H küsib, kas projekteerimisega peaks edasi tegelema ning millele J L

vastab, et M pole ja kui ta tagasi tuleb arutatakse maa ära ostmist (II kd tl 53). Kohtule ei ole

esitatud muid tõendeid, millest kohus peaks saama teha järelduse selle kohta, kas poolte vahel

oli sõlmitud töövõtuleping kõigi hageja poolt märgitud tööde osas. Kohtu hinnangul ei nähtu

ühestki hageja poolt esitatud tõendist M.K kui kostja seadusliku esindaja poolset tahteavaldust

hageja poolt 17.01.2014 esitatud pakkumise aktsepteerimiseks. Samas nähtub hagiavalduse

lisast 9 (14.05.2014 e-kiri, I kd tl 16-17), et M.K on Ü Hle 11.05.2014 e-kirjas märgitud

projekteerimistööde tingimuste peale vastanud üksnes seda, et „Sa lühendasid ilusti nimesid.

Tekstis on täiendusi.“ M.K ei ole antud e-kirjas esitanud hageja seaduslikule esindajale

vastuväiteid projekteerimistööde osas. 07.03.2014 teatas hageja esindaja Ü. H geoloogia

uuringu teostamisest kostja esindajale M Kile, kes vastas 10.03.2014 „ma saan aru“ (I kd tl 16).

Lisaks on oluline märkida, et kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et lammutusprojekti ja

lammutusloa hankimise osas oli poolte (ehk siis hageja ja kostja) vahel töövõtukokkulepe

olemas. Seejuures ei ole kostja vastuväiteid esitanud hageja väitele, et hageja on teostanud

projektijuhtimist u 10 kuu vältel alates 02.2014 kuni 11.2014 (projekteerimiskoosolekute

korraldamine ja nendel osalemine, detailplaneeringu arutamine ning asjaajamine ja esindamine

xxxx vallas). Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist seda, et kostja seaduslik

esindaja oleks soovinud hageja pakkumise osi eristada tulenevalt sellest, mis töid pakkumises

märgitud projekteerimine hõlmab. Olles nõustunud lammutusprojekti koostamisega ei saa

asuda antud juhul seisukohale, et kostja poleks olnud nõus muude projekteerimise ja

projektijuhtimise töödega. Pakkumine oli tehtud ühtse tervikuna. Eeltoodust järeldab kohus, et

J La ja M.K poolt oli hagejale antud tahteavaldus tööde teostamiseks seoses xxxx hoone

projekteerimisega hageja poolt.

32. Seejuures ei oma kohtu hinnangul määravat tähtsust asjaolu, et hageja seadusliku esindajaga

suhtles J L ja et tellijana oli koosolekute protokollides märgitud J L. Kohtu hinnangul esines

antud juhul projekteerimistööde teostamise suhtes huvi kostjal mitte M Kil või J Lal kui

füüsilistel isikutel. Kinnisasi aadressil xxxx oli 2014. aastal kostja kaasomandis. Omaniku

huvi enda kinnisasja parendamiseks võib kohtu hinnangul eeldada. Seejuures jääb

arusaamatuks, miks pidanuks töövõtulepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmine olema J

La või M Ki kui füüsiliste isikute huvides. Kõigi juhatuse liikme ülesannete korraga

edasivolitamine ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 6 kohaselt lubatav,

küll aga on lubatav näiteks mõne tehingu sõlmimise osas volituse andmine. Antud juhul oli

kohtu hinnangul kostja poolt antud J L volitus pidada hagejaga läbirääkimisi ja anda

tahteavaldusi hageja poolt esitatud pakkumise osas. Lisaks märgib kohus, et J La poolt

saadetud vastuste kohaselt on J L soovinud pidada nõu mehega (kelleks kohtu hinnangul on

lähtudes varasemalt viidatud e-kirjavahetusele kostja seaduslik esindaja M K). Seega pole

J L kõikides hageja pakkumise küsimuste osas iseseisvalt tahteavaldusi andnud, vaid kohtu

hinnangul on vahendanud kostja tahteavaldusi.

33. Kohtu hinnangul puudub mõistlik alus kahtluseks, et J L ei oleks oma elukaaslasele (kostja

seaduslikule esindajale) edastanud hageja esitatud 17.01.2014 pakkumist ning 12.02.2014

koosoleku protokolli nr 1 ja 19.02.2014 koosoleku protokolli nr 2. J La kirjadest järeldub,

et ta on enamikes põhilistes küsimustes (nagu projekteerimine ja selle ajagraafik) soovinud

oma elukaaslasega nõu pidada. 12.02.2014 koosoleku protokolli nr 1 kohaselt on kokku

lepitud, et tellija saadab projekteerimise tehnilised tingimused ja arhitekt geoloogilise

alusplaani ning ehitaja korraldab konstruktiivse ja eriosade projekteerimise ning

projektijuhtimise (I kd tl 10-12). Geoloogiauuringu tellimist on arutatud ja otsustatud

2-17-19444

8 (12)

19.02.2014 koosolekul (I kd tl 14). J L kinnitas ehitusgeoloogilise uuringu tellimist 13.02.2014

e-kirjaga vastuseks hageja esindaja Ü H sama kuupäeva e-kirjas tehtud soovitusele (I kd tl 12-

13). 07.03.2014 teatas hageja esindaja Ü. H geoloogia uuringu teostamisest kostja esindajale M

Kile, kes vastas 10.03.2014 „ma saan aru“ (I kd tl 16). Projekteerimistingimuste üle toimunud

arutelust (18.06.2014 - I kd tl 17-18, 11.06.2014 - I kd tl 30-31, 17.06.2014 – I kd tl 32,

18.06.2014 – I kd tl 33, 07.07.2014 – I kd tl 41, 03.07.2014 – I kd tl 41) nähtub kohtu hinnangul

ka arutelu hoone konstruktiivse lahenduse osas (rõdu ehituskonstruktsioon, välisseina lahendus,

lagede kõrgus), samuti eriosa (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja

küttesüsteemide) lahenduse osas. Ehitusgeoloogiliste uuringute ja geodeetiliste mõõdistustööde

vajadust kinnitab ka Ü L ekspertarvamus, mille punktis 3.5.1 on selgitatud, et „Ehitusprojekti

lähtedokumendid on: uuringud, ekspertiisid ja mõõdistused: 1. projekteeritava maa-ala

(üldjuhul krundi) nõuetekohane geodeetiline alusplaan 2. ehitusgeoloogiliste uuringute

aruanne.“. Punktis 3.3 on selgitatud, et „Projekteerimine on ehitise või selle osa kavandamiseks

ja ehitamiseks vajaliku dokumentide kogumi koostamine.“ (II kd tl 35-40). Seega ilma

nimetatud uuringute ja lähtedokumentideta ei ole võimalik koostada ehitusprojekti, mistõttu

kostja vastuväide, et ta ei ole tellinud geoloogilisi uuringuid ega topogeodeetilisi mõõdistustöid,

ei ole asjakohane olukorras, kus kostja on soovinud lõpuks saada endale ehitusprojekti.

34. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole oma vastuväidetes sisuliselt vaielnud vastu villa

energiasüsteemide majandusliku tasuvusanalüüsi tellimisele.

35. Kostja märgib, et topo-geodeetilise mõõdistustöö teostas OÜ xxxx 30.01.2013.a ning

täiendava uuringu järgi puudus vajadus. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide asjakohatu

kuna tulenevalt hageja poolt kostjale saadetud pakkumisest, koosolekutel arutatust ja kostja

nõustumisest hageja pakkumise osas ei oma tähtsust, kas varasemalt oli mõõdistustöö

teostatud või mitte.

36. Seega hõlmas kohtu hinnangul kokkulepe tööde teostamiseks lisaks lammutusprojektile ka

ülejäänud hageja poolt märgitud töid. Kohtu hinnangul jõudsid pooled selles osas

kokkuleppele hiljemalt enne esimese tellija koosoleku toimumist ehk hiljemalt enne

12.02.2014 kuna koosolekutel (12.02.2014 ja 19.02.2014) arutati juba sisulisi

töövõtulepingu täitmisega seotud küsimusi.

37. VÕS § 637 lg 1 kohaselt juhul kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku

lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele

mõistlik tasu. Kohus leiab, et eelpooltoodud kirjavahetuse ja hageja poolt J L saadetud

pakkumisega ja eelarvega on pooled kokku leppinud ka tasus. 17.01.2014 J L saadetud e-

kirjale on lisatud 17.01.2014 esmane eelarve, mille kohaselt on üheks tehtavaks tööks

projekteerimine maksumusega 23 700 eurot (I kd tl 8). Ü H poolt 29.01.2014 J L saadetud

e-kirjas märgib Ü H, et „Teie peaksite valima koostöövormi. Võimalusi on väga erinevaid,

mõned neist toon lühidalt ära. a. Aitame Teil projekteerimistööd ära teha, pärast seda

korraldate ehitushanke korraliku täismahus projekti järgi./…/b. Projekteerimise-ehitamise

töövõtt,

avatud

või

taotlus

eelarvega./…/c.

Projekteerimise-ehitamise

töövõtt,

lõppsummana s.h fikseeritud oluliste materjalide maksumus hind projekteerimise käigus

täpsustamiseks.“ (I kd tl 7). 05.02.2014 e-kirjas on J L saatnud hageja esindajale vastuse,

milles märgib, et „Lugesin ja arutasime mehega…Meile oleks kõige parem kui kõik tuleks

läbi teie (peale sisearhitektuuri (K K)) ka projekteerimine./…/Maksmine toimub nagu ma

aru saan kõik sel juhul teile, teie juba ise maksate edasi…(ka arhitekt?) Meile sobiks.“ (I

kd tl 7). Kostja on 05.02.2014 J La poolt saadetud e-kirjaga nõustunud hageja poolt

17.01.2014 esitatud eelarvega.

2-17-19444

9 (12)

Kohtu hinnangul hõlmas 17.01.2014 esmane eelarve, mille kohaselt on üheks tehtavaks tööks

projekteerimine maksumusega 23 700 eurot kõiki hageja poolt märgitud töid tulenevalt sellest,

et pooled olid nimetatud tööde teostamises kokku leppinud. Hageja saatis J L eelarve, mille too

omakorda M Kile edastas. Edasine tegevus osundab üheselt sellele, et kostja oli nõus eelarve

alusel tööde teostamisega.

38. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on

töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve

on siduv. Ü H poolt 29.01.2014 J L saadetud e-kirjas on hageja teinud kostjale pakkumise

kokku leppida kas siduvas või mittesiduvas eelarves. Kostja ei ole hagejale enne lepingu

sõlmist teatanud, millist eelarvet ta soovib, mistõttu VÕS 639 lg 1 alusel tuleb eeldada, et

eelarve on siduv.

39. Hageja esitas kostjale teostatud tööde akti 2014. a. juuli alguses, mille kohaselt on hageja

akteerinud töid koos käibemaksuga summas 21 040,02 eurot, millest 13 035 eurot

(käibemaksuta) moodustab projekteerimine ja 4498,35 eurot (käibemaksuta) ehitusplatsi

korraldus- ja üldkulud (I kd tl 69). Seega saab hageja poolt hagiavalduses märgitud

töötulemuste (xxxx ehitusgeoloogiline uuring; xxxx topogeodeetiline uurimustöö; xxxx

lammutusprojekt ja ehitusluba lammutustööde teostamiseks; xxxx konstruktiivne projekt

(laepaneelide eskiisid); xxxx eriosade projekt (jahutuse-, vee-, kanalisatsiooni-,

ventilatsiooni- ja küttesüsteemide eskiisid); Villa energiasüsteemide majanduslik

tasuvusanalüüs; projektijuhtimine umbes 10 kuu vältel alates 02.2014 kuni 11.2014) osas

lähtuda üksnes summast 13 035 eurot (koos käibemaksuga 15 642 eurot). Käesolevas asjas

ei ole hageja esile toonud asjaolu, et kostja oleks olnud kohustatud tasuma ehitusplatsi

korraldus- ja üldkulude eest akteeritud summa 4498,35 eurot (käibemaksuta).

40. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et hageja teostas aktis märgitud

projekteerimistööd. Kohtule on esitatud 13.06.2014 kuupäevaga xxxx, hoone

jahutussüsteemi plaani projekt (I kd tl 18-19); 15.05.2014 kuupäevaga xxxx hoone

küttesüsteemi eskiis (I kd tl 19-20); 15.05.2014 kuupäevaga xxxx hoone ventilatsiooni

projekti eskiis (I kd tl

21-22); 13.06.2014 kuupäevaga xxxx hoone veesüsteemi projekti eskiis (I kd tl 22-23);

13.06.2014 kuupäevaga xxxx hoone kanalisatsioonisüsteemi projekti eskiis (I kd tl 24-25);

14.06.2014 kuupäevaga xxxx energiasüsteemide majanduslik tasuvusanalüüs xxxx (I kd tl 26-

29); xxxx hoone laepaneelide eskiisid (I kd tl 29-30);

xxxx kinnistul asuva hoone lammutusprojekt (I kd tl

62-67); 2014.a märts eramu xxxx ehitusgeoloogilise uuringu aruanne (I kd tl 128-133) ja xxxx-

geodeetiline uurimustöö xxxx (I kd tl 134-138). Nimetatud dokumentidest järeldab kohus, et

tööd on vähemalt esitatud dokumentides toodud ulatuses valminud.

41. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja vastuväide selle kohta, et hagi punktides 1.4.4 ja

1.4.5 viidatud joonised on tehtud projekteerija, mitte hageja poolt. Töövõtja võib kasutada

ka alltöövõttu. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust

tulenevaid kohustusi isiklikult.

42. Kostja väitel ei ole kostjale hoone konstruktiivset projekti ega eriosade projekte üle antud

ega pakutud ka nende üleandmist. Ainus projekt, mis kostja väitel hageja poolt valmiskujul

kostjale üle anti, oli lammutusprojekt. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei asjakohane.

Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö

2-17-19444

10 (12)

vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt

tavaline (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 19). Antud

juhul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja ja hageja vahel oleks kokku lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt, mistõttu võib eeldada, et tegemist on olukorraga, kus hageja

tasunõue muutuks sissenõutavaks töö valmimisest.

43. Kuid seejuures tuleb arvestada VÕS § 637 lg-ga 5, mille kohaselt ei pea tellija töö eest

tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud

üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Kohtu hinnangul

pole käesolevas asjas võimalik tuvastada töö ülevaatamise võimaldamist välistavaid

asjaolusid. Tegemist on töödega, mida on võimalik kostjale edastada või anda võimalust

nendega tutvuda. Kohtu hinnangul on töö ülevaatamise võimaluse andmise kohustus

töövõtjal ka siis, kui tegemist on osalise töö teostamisega. Seega ka osaliselt tehtud töö

oleks hageja saanud kostjale edastada või oleks pidanud andma võimaluse muul viisil see

üle vaadata. Hageja ei ole käesolevas asjas väitnud, et ta oleks kostjale andnud võimaluse

töö üle vaadata. Hageja seisukoht selles osas, et ta on valmis töö kostjale üle andma kui

kostja tasub nõutud tasu, ei vasta seega seadusele. Olukorras, kus kostjal pole olnud

võimalust hinnata, millises ulatuses on töö teostatud ja mille eest kostja peab tasuma, ei ole

hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud.

44. Kostja on olnud nõus tasuma üksnes summa 3701 eurot (koos käibemaksuga 4441,2 eurot).

Seega ei ole kohtu hinnangul selles osas tasu maksmise kohustuses vaidlust, mistõttu saab

kohus hagi rahuldada põhinõude osas üksnes summas 4441,2 eurot.

45. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas tegemist oli mõistliku tasuga või

mitte.

46. Kohus leiab, et põhinõude osalise rahuldamise tõttu kuulub osaliselt rahuldamisele ka

hageja viivise nõue. Hageja soovib sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 04.08.2014

kuni 29.12.2017 ning edaspidi alates 30.12.2017 kuni võlasumma täies ulatuses tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhinõude rahuldamise tõttu summas

4441,2 eurot kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamisele summas 1216,02

eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt hagi

osalisest rahuldamisest jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 79% ulatuses hageja

kanda ja 21% ulatuses kostja kanda.

48. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1

määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku

materjalide põhjal. Esmalt hindab kohus hageja menetluskulusid.

49. Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 1 050,00

eurot, ekspertiisi tasudest kokku summas 2 160 eurot, avalike registrite väljavõtete eest

makstud tasudest summas 14,00 eurot ning kuludest lepingulistele esindajatele summas 10

678,23 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 20.09.2019 seisuga 13 902,23

eurot.

50. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 138 lg-test

2-17-19444

11 (12)

1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud

riigilõiv 1050 eurot.

51. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

52. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest

tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates

(vt Riigikohtu

28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1134-

16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

53. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16;

11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3

2-1-115-13, p 25). Hageja lepinguliste esindajate tunnitasudena on märgitud keskmiselt 111,44

eurot tunnis. Vaidluse asjaolusid ja keerukust arvestades tuleb sellist tunnitasumäära advokaadi

puhul pidada põhjendatuks.

54. Järgnevalt annab kohus hinnangu õigusabile kulunud aja ja tehtud toimingute

põhjendatusele. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja poolt märgitud 16.08.2019

toiming „Kohtu 06.08.2019 määruse täitmine“ ei ole põhjendatud kuna hageja kohtule

kohtu poolt määratud tähtaja järgselt ühtegi dokumenti ei esitanud. Kohus kontrollis

toimiku

materjalide

ja

kulude

spetsifikatsiooni

alusel

ka

ülejäänud

hageja

menetlustoimingute põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja

lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu

tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse.

Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga

menetlustoimingu kohta. Kohus peab ülejäänud hageja menetlustoiminguid ja nendeks

kulutatud aega põhjendatuks.

55. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate poolt osundatud

menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt, kokku 94 tunni ja 49 minuti

ulatuses.

56. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja menetluskulu, mis seondub registriväljavõtete

ja ekspertarvamuste saamisega, kokku 3 224 eurot.

57. Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 13 771,23 eurot.

58. Järgnevalt hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja taotleb hagejalt kostja lepingulise

esindaja kulu (4725 eurot) ja eksperdi tasude (2550 eurot) väljamõistmist kokku summas

7275 eurot.

59. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) peab kohus vaidluse

asjaolusid ja keerukust arvestades vandeadvokaadi puhul põhjendatuks.

2-17-19444

12 (12)

60. Järgnevalt annab kohus hinnangu õigusabile kulunud aja ja tehtud toimingute

põhjendatusele. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel

kostja menetlustoimingute põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest

ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu

tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse.

Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga

menetlustoimingu kohta. Kohus peab kostja menetlustoiminguid ja nendeks kulutatud aega

põhjendatuks.

61. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kostja menetluskulu, mis seondub ekspertarvamuste

saamisega, kokku 2550 eurot.

62. Seega on kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 7275 eurot.

63. Kuna 79% menetluskuludest jääb hageja kanda, tuleb hagejal hüvitada kostja

menetluskuludest kostjale 5747,25 eurot. Kuna 21% menetluskuludest jääb kostja kanda,

tuleb kostjal hüvitada hagejale 2891,96 eurot.

64. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja

vastastikused väljamõistetavad menetluskulud vastavalt summades 5747,25 eurot ja

2891,96 eurot ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 5657,22 eurot, mille tulemusena

mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 2801,93 eurot.

65. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostja poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagi tagamise abinõu muutmine

66. Kohus tagas 02.01.2018 määrusega hagi ja määras kanda Sonfase OÜ-le kuuluvale Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistule registriosaga xxxx; aadressiga xxxx, IV jakku

esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 35 000 eurot (kolmkümmend viis

tuhat) 1PARTNER Ehitus OÜ (registrikood 11226150) kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt

tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui

hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi

tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti.

67. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, kuulub hagi tagamise abinõu osaliselt tühistamisele.

Arvestades tasaarvestamise tulemusel kostja poolt hageja kasuks välja mõistetud summat

ja edasiulatuvat viivisesummat on põhjendatud kohtulik hüpoteek summas 3000 eurot,

mistõttu tuleb kohtuliku hüpoteegi summat selle ulatuseni vähendada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik