2-19-109747/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-109747

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-109747

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Dmitri Rakitini vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

612,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood: 14042462;

asukoht: Rävala pst 8, 10143 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post:

griffburoo@gmail.com)

Kostja Dmitri Rakitin (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Dmitri Rakitinilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 380,44 eurot,

2.2. intress 45,17 eurot,

2.3. lepingu hooldustasu 8,75 eurot,

2.4. seisuga 11.06.2019 sissenõutavaks muutnud viivis 11,42 eurot,

2.5. alates 12.06.2019 kuni 08.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 9,92 eurot,

2.6. viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

09.10.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Jätta hagi seadusjärgset viivisemäära ületava viivisenõude osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 77,78% ulatuses Dmitri Rakitini kanda ja 22,22% ulatuses

Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.

5. Välja mõista Dmitri Rakitinilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulu 175

eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Dmitri Rakitini vastu võla

nõudes. Nõude aluseks on XX.XX.XXXX kostja Ühisraha OÜ-ga sõlmitud laenuleping nr

XXX, mille alusel kostja sai laenu 700 eurot intressiga 34% aastas. Hageja omandas nõude

kostja vastu loovutamise teel. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 380,44

eurot, intressi 45,17 eurot, lepingu hoooldustasu 8,75 eurot, seisuga 11.06.2019

sissenõutavaks muutunud viivise 48,55 eurot ja viivise põhinõudelt alates 12.06.2019 kuni

selle kohase täitmiseni määras 34% aastas, kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas

summas ja edasi protsendina põhivõlgnevuse summalt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 09.08.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13

märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab

sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingus kokku

lepitud intressimäär 34% aastas, mida hageja soovib kohaldada ka viivisemäärana, ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas). Kohus leiab, et viivisemäär 34%

aastas on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Seega on hagejal õigus

nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud viivisemäära

ületava viivisenõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

perioodi eest 26.01.2019 kuni 11.06.2019 summas 11,42 eurot (380,44 eurot x 8% / 365

päeva x 137 päeva), viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 12.06.2019 kuni

08.10.2019 summas 9,92 eurot (380,44 eurot x 8% / 365 päeva x 119 päeva) ning edasi

protsendina põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 2 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel 77,78% ulatuses kostja kanda ja 22,22% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ning

õigusabikulud 480 eurot (ajakulu 4 tundi, tunnitasu 120 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus

leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 225 euro ulatuses – riigilõiv 125 eurot ning

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 175 eurot (225 eurot x 77,78%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik