1-17-11476/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-17-11476

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2019. a Tallinn kohtumaja a

Kohtuasja nr

1-17-11476

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi

sekretär Kristina Tomtšakovskaja

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid J.S-ile tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu J.S (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 02.10.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.S karistuse kandmisest tingimisi katseajaga 6 (kuus) enne tähtaega kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Pärnu

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse k . riminaalhooldusametniku järelevalve alla

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada katseajaks KarS § s 75 sätestatud J.S - käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas – 2) sosakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldu registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauema

ks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada J.S-i

75 lg 2, 4 suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § järgmised kohustused: 1) , pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohan e tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt l . uba saamata, v.a lähisugulased

4. J.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. J.S

vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks anglale, prokurörile Pärnu Tallinna V , Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele ja J.S-ile .

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla itas 28.08.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.S-i es tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

J.S tunnistati

Maakohtu Paide kohtumaja 05.01.2018. a kohtuotsusega KarS süüdi Pärnu § järgi ning mõisteti talle KrMS § 238 lg 2, § 6

263 lg 1 1 p KarS

5 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 04.06.2018. 04.03.2020. a. a ja lõpp on

J.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas abitöölisena majandustöödel, osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja temaga viidi läbi struktureeritud vestlused alkoholi tarvitamise mõjudest ja tagajärgedest. Kinnipeetav on avatud ja hea verbaalsusega. Mõistab, et tänu alkoholi tarvitamisele on sattunud sekeldustesse, kuid enda tarvitamist probleemiks ei pea. Kinnipeetav soovib edaspidi siiski alkoholi

tarvitamisest vähendada, usub, et suudab kontrollida tulevikus riskiolukordi. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vabanemisel on tal minna oma emale võimalik elama kuuluvasse eramusse Järva maakonnas ning samuti on tal olemas töökoht firmas xxxx OÜ-s. Isikul on olemas positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. T allinna Vangla ei toeta J.S-i tingimisi ennetähtaegset vanglast vabanemist.

J.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abip Ilona Litvinova edastas kirjalikult arvamuse, rokurör mille kohaselt

prokurör nõustub vangla seisukohaga ning ei toeta J.S-i ist. tingimisi ennetähtaegset vabastam

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.S isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vanglamaterjalide kohaselt on J.S kriminaalkorras karistatud 3-korral, millest üks kustunud ja reaalselt vangistuses viibib ta 1. korda. Kuriteod on erinevad: vargus, liiklusnõuete rikkumine, millega on põhjustatud raske tervisekahjustus ja viimane - avaliku korra rikkumine vägivallaga. Intervallid kuritegude vahel on pikad (20 a ja 4 a). Kuritegude soodusteguriks on alkohol, vägivalda kasutas esmakordselt. Asja materjalide kohaselt J.S töötas abitöölisena majandustöödel alates 29.11.2018. a, töötamise osas probleeme ei ole esinenud. sales ja läbis vahemikus 15.08.2018 Samuti ta o . a kuni 03.10.2018. a

sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Temaga viidi läbi struktureeritud vestlused alkoholi tarvitamise mõjudest ja tagajärgedest kasutades „Eluviisitreeningu Temaga on vesteldud alkoholi tarvitamisest tagasilanguse “ töölehti. ennetamiseks psühholoogiga. Kinnipeetav soovib edaspidi siiski alkoholi tarvitamisest vähendada, usub, et suudab kontrollida tulevikus riskiolukordi. Käitumise ja suhtlemisega seoses probleeme esinenud ei ole. Kohtu hinnangul on J.S-il t a hakkas õsine alkoholiprobleem. Iseloomustusest nähtub, et t alkoholi tarvitama pärast põhikooli lõppu, töökaaslastega. Peamiselt tarvitab õlut, esineb tsüklilist joomist. Enda sõnul tööl olles tarvitas alkoholi nädalavahetustel, Eestisse tagasi xxxx tulnud, hakkas rohkem jooma - osalt tegevusetust, osalt oskamatusest lahendada probleeme. Isik lasi Jämejala haiglas paigaldada depoopreparaadi, kuid hakkas uuesti jooma. Pikim periood ilma alkoholita oli 2 kuud. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, varasema kuriteoga joobes liiklusõnnetuse tagajärjel kaasnes kaassõitjale raske tervisekahjustus. Vanglasse saabumise järel

2018. a juunis tekkisid deliiriumi nähud, isiku sõnul on seda ka varem olnud. Soovib alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid puudu võib jääda tahtejõust. Vangistuses on kinnipeetavaga toimunud vestlused alkoholi tarvitamise teemadel, kus isik aktiivselt sõna võttis ning probleemile lahendust leida

soovis, väljendas tahet alkoholi tarbimist lõpetada. Samuti toimunud tagasilangust ennetavad vestlused psühholoogiga, mille käigus töötas kaasa ja oli avatud suhtlemisega. Kuna isik on endale seadnud paika realistikud pikaajalised eesmärgid ning on valmis ka neile pühenduma, nähtub isiku reaalne motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on J.S-il üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 1 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 23 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg

1 aasta ja 4 kuu on pannud J.S-i

– üle mõistma, et toimepandud kurite järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad ole tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et J.S püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. J.S-il on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning ja töö toetav

sed Vanglas ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Tallinna Vangla ja ad läheda näol. prokurör küll ei etähtaegset vanglast vabanemist, kuid prokuröri toeta J.S-i tingimisi enn arvamus on motiveerimata, mistõttu ei ole kohtule teada, mis põhjusel prokuröri ei toeta J.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kohaselt valvatakse kriminaalhooldusseaduse § lg kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul J.S-i t stamine kohaldada tema võimaldab ingimisi ennetähtaegne vaba üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. K J.S , saades aru selle vajalikkusest ja riminaalhooldusega on nõustunud ka kasulikkusest. ik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele Kõ õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/