2-19-14484/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2019, Rapla

Tsiviilasja number 2-19-14484

Tsiviilasi S S hagi T S vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 2430 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja S S, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxx xxxx; hageja seaduslik esindaja E P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxxx, xxxxxx xxxx, e-post:; kostja T S, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, e-post:

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista T S elatis miinimummääras kuus S S ülalpidamiseks alates xx.xx.xxxx kuni S S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Jätta menetluskulud T S kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse S vanem, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2019.a 270 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks.

Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)