1-09-9552/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generated1(3) 1-09-9552 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-9552 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 2. veebruar 2010.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi O.P süÃ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1(3) 1-09-9552
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2010.a Tallinn
Kriminaalasja number 1-09-9552
Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär Kea Lemming
Tõlk Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 2. veebruar 2010.a Tallinnas, avalik kohtuistung
Kriminaalasi O.P süüdistuses KarS § 121 ja § 424 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 23. novembri 2009.a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja Süüdistatav O.P Prokurör
Kaito Puusepp
Süüdistatav O.P
ik XXX elukoht xxxxxxx xxxx x-xxx, OÜ N. XXXXXX, varem 3 korda kohtu poolt karistatud, neist viimati 25.01.2008.a Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,3 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, vahi all alates 08.11.2009.a
Kaitsja
Vandeadvokaat Sergei Narusberg
2(3) RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 23. novembri 2009.a kohtuotsus O.P suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 8. veebruaril 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule
kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik
tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
lühimenetluses Harju Maakohtu 23. novembri 2009.a otsusega mõisteti O.P süüdi ja karistati KarS § 121 järgi nelja kuu vangistusega ja KarS § 424 järgi kuue kuu
vangistusega. KarS § 63 lg 2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti kuus kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti neli kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 8. november 2009.a.
2. mõisteti KarS § 121 järgi süüdi selles, et ta 15. märtsil 2009.a Tallinnas O.P XXXXX XXXXX XX elamu koridoris lõi N. J. kolm korda rusikaga näkku ning
seejärel lõi ta kannatanule näkku plastmassist toruga, mille otsas oli metallist muhv, kahjustades sellega N. J. tervist ja põhjustades talle füüsilist valu.
KarS § 424 järgi mõisteti O.P süüdi selles, et ta juhtis 3. oktoobril 2009.a
Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maanteel sõiduautot alkoholijoobes (joove 0,83 mg/l).
Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides vaidlustab O.P maakohtu otsust 3.
mõistetud karistuse osas, kuna kohus ei arvestanud kergendavate asjaoludega. O.P tunnistas oma süüd ja uurimisest kõrvale ei hoidunud, tal on töö- ja elukoht, ta on pere ainus toitja. 4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid
selle rahuldamist. Nad taotlesid O.P-le mõistetud karistusest tingimisi vabastamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
Kohtukolleegium on seisukohal, et O.P-le karistust mõistes on maakohus
lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks O.P-le karistuse mõistmisel
ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid
ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta
3(3) selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. Kohus on põhjendanud, miks tuleb O.P karistada reaalse vangistusega ja just sellises
määras ning miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke teiste vahenditega.
Esimese astme kohus on O.P puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna juba arvese võtnud, mistõttu selle teistkordne arvestamine ei oleks kooskõlas seadusega. Samuti on kohus karistuse mõistmisel arvestanud seda, et tal oli alaline töö- ja elukoht.
Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et O.P on juba varem talle mõistetud karistusest KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud, kuid ta ei õigustanud kohtu
usaldust ja jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist, mistõttu teda karistati siis
juba KarS § 65 lg 2 kohaselt reaalse vangistusega. Teda on karistatud ka rahalise
karistusega, kuid ka see ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. Seetõttu nõustub
kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et O.P saab karistada vaid reaalse vangistusega.
6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 23. novembri 2009.a otsus O.P suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
Meelika Aava Julia Katškovskaja Urmas Reinola