2-19-4836/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.10.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-4836

Tsiviilasi

AS Citadele banka hagi W M OÜ ja I H vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

426 755,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu

(registrikood 11971924), volitatud esindaja Eveli

Kaunispaik

Kostja 1 W M OÜ (registrikood xxxx)

Kostja 2 I H (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.09.2019

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista W M OÜ-lt ja I H solidaarselt AS Citadele banka Eesti filiaali

kasuks põhivõlgnevus 147 336,18 eurot ja seisuga 25.02.2019 sissenõutavaks

muutunud viivis 199 861,45 eurot, kokku 347 197,63 eurot.

3. Välja mõista W M OÜ-lt ja I H solidaarselt AS Citadele banka kasuks viivis

54% aastas põhivõla 147 336,18 eurot tasumata osalt alates 26.02.2019 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-ides 2 ja 3 I H välja mõistetud summad

kokku ei tohi olla rohkem kui 270 000 eurot.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud solidaarselt W M OÜ ja I H kanda.

6. Välja mõista W M OÜ-lt ja I H solidaarselt AS Citadele banka kasuks

menetluskulud summas 3 400 eurot.

7. Kohustada kostjaid W M OÜ-d ja I H solidaarselt tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (3 400 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni

kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 21.10.2015 arvelduskrediidi lepingu nr

xxxx (edaspidi arvelduskrediidileping) arvelduskrediidi limiidiga 150 000 eurot. Hageja ja

kostja 1 sõlmisid arvelduskrediidi lepingu lisa 1, millega suurendati arvelduskrediidi limiiti

200 000 euroni ning tagatisena lepiti kokku ühishüpoteegi seadmises korteriomanditele xxxx

ja xxxx summas 70 200 eurot, kommertspandiseadmises vallasvarale summas 50 000 eurot

ning kostja 2 isiklikus käenduses. 22.06.2016 sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi

lepingu lisa 2, millega suurendati arvelduskrediidi limiiti 270 000 euroni ning pikendati

arvelduskrediidi tagastamise tähtaega 12.06.2017. Lisaks lepiti kokku ühishüpoteegi

seadmises korteriomandile Xxxx (sh eluruum koos mitteeluruumidega) ja korteriomanditele

Xxxx ja Xxxx summas 130 000 eurot, kommertspandi seadmises vallasvarale summas 70 000

eurot ning kostja 2 isiklikus käenduses arvelduskrediidi limiidi ulatuses. 08.06.2017 sõlmisid

hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu lisa 3, millega pikendati arvelduskrediidi

tagastamise tähtaega 12.07.2017. Leping lõppes 12.07.2017. 22.06.2016 on hageja ja kostja 2

sõlminud arvelduskrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu

nr xxxx, mille punkti 2.1 kohaselt kohustub kostja 2, mistahes lepingu rikkumise korral

põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja

tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades kokku kuni 270 000 eurot.

2. Hageja edastas 10.10.2017 kostjale 1 nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste

täitmiseks tähtajaga 24.10.2017. Seisuga 10.10.2017 oli nõue 302 702,14 eurot, millest 265

822,16 eurot põhinõue, 659,37 eurot tasumata intress, 36 220,61 eurot viivis. 10.10.2017

edastas hageja kostjale 2 kui käendajale nõude käendatava kohustuse täitmiseks tähtajaga

24.10.2017. Nõuet ei täidetud, mistõttu hageja algatas 30.10.2017 täitemenetluse hüpoteekide

realiseerimiseks. Lepingu lõpetamisel oli põhivõla jääk 265 822,16 eurot. Täitemenetluse

algatamise järgselt laekus 118 491,10 eurot. Põhivõla jäägiks jäi 147 331,06 eurot, millele oli

lisandunud tasumata konto hooldustasu 4,48 kuud (7x0,64), mille tasumise sätestab hinnakiri.

Seega tasumata põhiosaks kokku jäi 147 336,18 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis

25.02.2019 seisuga on 199 861,45 eurot ning alates 26.02.2019 lisandub tulevikus

sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt 147 336 eurot viivisemääraga 54 % aastas so 221

eurot päevas. Nõude tasumata jäägi osas summas 347 860,84 eurot (147 336 eurot põhinõue

ja 199 861,45 eurot viivis seisuga 25.02.2019) esitas hageja 27.02.2019 kostjale 1 nõude

lepingust tulenevate kõigi varasliste kohustuste täitmiseks ja kostjale 2 kui käendajale nõude

käendatava kohustuse täitmiseks tähtajaga 13.03.2019.

3. Hageja palub kohtul välja mõista solidaarselt kostjatelt, kuid kostjalt 2 mitte rohkem kui

270 000 eurot, hageja kasuks põhivõlg 147 336,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

25.02.2019 seisuga 199 861,45 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates

26.02.2019 54% aastas põhivõlalt 147 336,18 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt hageja kasuks hageja

poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 3400 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostjad hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei ilmunud kostjad 25.09.2019

määratud kohtuistungile.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

7. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu hageja ja kostja 1 vahel 21.10.2015 sõlmitud

arvelduskrediidilepingust ja selle lisadest 1 ja 2 ning hageja ja kostja 2 vahel 22.06.2016

sõlmitud käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Krediidilepinguga kohustub üks

isik andma teise isiku käsutusse rahasumma ning teine isik kohustub krediidi kasutamise eest

maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Hageja nõue

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise

esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud

täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 1

kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

8. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja andis kostjale 1 käsutamiseks arvelduskrediiti.

Kostja 1 pidi kokkulepitud tähtajaks, so 12.07.2017 raha tagastama ja raha kasutamise ajal

tasuma intressi. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 21.10.2015 arvelduskrediidi lepingu nr XXXX

arvelduskrediidi limiidiga 150 000 eurot (tl 6-9). Lepingu põhitingimuste punkti 10 kohaselt

oli arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev 21.10.2016. Hageja ja kostja 1 sõlmisid

arvelduskrediidi lepingu lisa 1, millega suurendati arvelduskrediidi limiiti 200 000 euroni

ning lepiti tagatisena kokku ühishüpoteegi seadmises korteriomanditele Xxxx ja Xxxx

summas 70 200 eurot, kommertspandiseadmises vallasvarale summas 50 000 eurot ning

kostja 2 isiklikus käenduses arvelduskrediidi limiiidi ulatuses (tl 10 ja 10 pöördel).

22.06.2016 sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu lisa 2, millega suurendati

arvelduskrediidi limiiti 270 000 euroni ning pikendati arvelduskrediidi tagastamise tähtaega

12.06.2017 (tl 11 ja 11 pöördel). Nimetatud lisaga 2 lepiti kokku ka ühishüpoteegi seadmises

korteriomandile Xxxx (sh eluruum koos mitteeluruumidega) ja korteriomanditele Xxxx ja

Xxxx summas 130 000 eurot, kommertspandi seadmises vallasvarale summas 70 000 eurot

ning kostja 2 isiklikus käenduses arvelduskrediidi limiidi ulatuses. 08.06.2017 sõlmisid

hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu lisa 3, millega pikendati arvelduskrediidi

tagastamise tähtaega 12.07.2017 (tl 12). Leping lõppes 12.07.2017. Hageja ja kostja 2

sõlmisid 22.06.2016 käenduslepingu nr XXXX, mille p 2.1 kohaselt vastutab kostja 2

solidaarselt võlgnikuga ja kohustub tasuma võlausaldajale võlgnevuse kokku kuni 270 000

eurot (tl 24). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

9. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg

2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning

kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid

kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

10. Tõendamist on leidnud, et hageja edastas 10.10.2017 kostjale 1 nõude lepingust tulenevate

kõigi varaliste kohustuste täitmiseks tähtajaga 24.10.2017 kogusummas 302 702,14 eurot,

millest 265 822,16 eurot on põhinõue, 659,37 eurot tasumata intress, 36 220,61 eurot viivis (tl

14). 10.10.2017 edastas hageja kostjale 2 kui käendajale nõude käendatava kohustuse

täitmiseks tähtajaga 24.10.2017 (tl 14 pöördel). Kostjad hageja nõuet määratud tähtajaks ei

täitnud, mistõttu hageja algatas 30.10.2017 täitemenetluse hüpoteekide realiseerimiseks.

Nõude rahuldamiseks läbiviidud täitemenetluses laekus vara müügist 118 491,10 eurot, mis ei

katnud hageja nõuet kostjate vastu. Põhivõla jääk on 147 331,06 eurot, millele lisandub

hinnakirja alusel konto hooldustasu 4,48 eurot (tl 18-23 pöördel). Hageja edastas 27.02.2109

kostjatele nõude lepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks (tl 15 ja 15 pöördel).

Hageja nõue kostja 1 vastu seisuga 26.02.2109 on 347 860,84 eurot, millest 147 336,18 eurot

on tagastamata krediit ja 199 861,45 eurot viivis. Kostjad hageja nõuet määratud tähtajaks ei

täitnud.

11. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja 1 vahel oli leping, kostja 1

on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kohustus on sissenõutavaks muutunud ning hagejal

on lepingust, selle lisadest ja käenduslepingust tulenevalt õigus nõuda kostjatelt kohustuse

täitmist. Kohus rahuldab põhinõude kogu ulatuses, s.o 147 336,18 eurot.

12. Hageja on esitanud kostjate vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodil

1.07.2017 kuni 25.02.2019 viivituses oldud 598 päeva eest summas 199 861,45 eurot

viivisemääraga 54% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis 54% aastas tasumata

põhivõlgnevuselt 147 336 eurot alates 26.02.2019 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist

ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostjad viivise perioodi ja summat

ei vaidlusta. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

13. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 147 336,18 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seisuga

25.02.2019 199 861,45 eurot, kokku 347 197,63 eurot ja viivise 54% aastas põhivõla 147

336,18 eurot tasumata osalt alates 26.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt 2 välja

mõistetud summad kokku ei tohi olla rohkem kui 270 000 eurot.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt

kostjate kanda.

15. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud

riigilõivust 3 400 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 3 400 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja

põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv

summas 3 400 eurot.

16. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

17. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik