Legislator Case Law & Legislation
4-19-1837/33 AI generated

4-19-1837/33 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 4-19-1837/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220195024596. Kui nõude

Legislator headnote

AI generated

4-19-1837/33 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Kui nõude

Keywords

AI generated
fraud investigation motor vehicle expenses petty property offence fraudulent insurance claim counterfeit currency cash payment of insurance benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-19-1837

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2019, Pärnu

Väärteoasja number

4-19-1837

Kohtunik

Indrek Nummert

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Evi Goldschmidt

Eve Einland

Väärteoasi

P.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse

menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina

Hallimäe poolt 13.03.2019 tehtud üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2670,18,000180 KarS § 218 lg 1 järgi

Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja lepinguline

kaitsja

kohtuvälise menetleja

ametnikuna

P.B (ik XXX; elukoht XXX, XXX-i; töökoht XXX OÜ,

töötaja; vene keel; XXX)

advokaat Anu Toomemägi kokkuleppel

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna

ennetus-

ja

menetlustalituse

menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina

Hallimäe

RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, §

133-135, kohus otsustas:

1. Jätta P.B kaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe

poolt 13.03.2019 tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,18,000180.

Rahatrahv 120 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB

Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220195024596. Kui nõude

tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas

loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine

täiendavate kuludega.

3. P.B menetluskulud jätta P.B kanda.

4. Asitõend – Häirekeskuse kõne säilitada digitoimikus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

5. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale - tõlgituna vene keelde hiljemalt 11.10.2019.a,

tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

6. Kohtuotsuse koopia edastada ka menetlusvälisele isikule Asko M.E-le (väärteoga kahju

kannatanud isik), kes avaldas soovi otsuse saamiseks (alus VTMS § 119 lg 2).

1 (4)

4-19-1837

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

14.04.2018 on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll

selle kohta, et P.B 16.01.2018 07:09 ajal XXX 93, Pärnu kortermaja ees rikkus sõidutee äärde

pargitud M.E-le kuuluvat hõbedast värvi sõiduauto Ford Focus riikliku reg nr-ga XXX

parempoolne esiukse, millega tekitati M.E-le varaline kahju 200 eurot. Sellega rikkus

menetlusalune isik KarS § 203 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo KarS § 218 lg 1 järgi.

13.03.2019 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,18,000180 on määratud P.B-le KarS §

218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 120 eurot.

Kaebuse sisu

26.03.2019 esitas P.B kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteootsuse tühistamiseks ning

menetluse lõpetamiseks. Ta leiab, et ei ole tõendatud väärteo toimepanemine P.B poolt.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

11.04.2019 oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub ta jätta väärteoasjas vastu võetud

otsuse muutmata. Väärteo toimepanemine P.B poolt on tõendamist leidnud.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on

menetlusõigust ning palus jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud

süüdistus P.B vastu on täielikult tõendamist leidnud.

P.B süüdistatakse XXX korteriühistu esimehe M.E sõiduauto kahjustamises. Antud asjas

puudub vaidlus, et P.B elab XXX, trepikojas nr 3 Strandi poolt vaadatuna. Fototabelite ja

värvitööde kokkuvõttega on tõendatud, et M.E Ford Focusel on peal kraapimisjälg ja talle on

põhjustatud kahju. Vaidlus puudub ka teo toimepanemise kohas ja selles, et P.B elab Strandi

poolt kolmandas ning kannatanu M.E viiendas trepikojas. Need asjaolud nähtuvad ka uuritud

Maa-ameti kaardi väljavõttest.

Poolte vahel on vaidlus selles, kes oli väärteo toime pannud isik. Kohus leiab, et esitatud

süüdistus on tõendamist leidnud eeskätt tunnistaja M.E ja Q.M-i , sh Häirekeskusele tehtud

kõnega, ütlustega kogumis.

Kohtuistungil M.E selgitas, et avastas 16.01.2019 autol kriimustuse. M.E ütluste kohaselt on

tal P.B-ga suhted üldiselt halvad, kuna P.B on olnud läbi aegade võlgnevusi ühistu ees.

Üldkoosolekul on arutatud isegi tema korteri sundvõõrandamist. Esimene võlgnevus oli 6-7

aastat tagasi ja ta pakkus talle graafikut, kuid P.B ei olnud sellest huvitatud ning ütles talle, et

„vaata et su endaga midagi ei juhtu“ ja viitas ka „kolaka“ saamisele. M.E ütluste kohaselt ta

politsei poole ei pöördunud, sest oli tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Siis, kui ta kohtusse

ühe P.B võlanõude ühistu poolt andis, olid tal pea autol kummid puruks torgatud.

2017.a aasta lõpus andis ta P.B võlanõude kohtutäiturile ja 16.01.2018 oli tal auto kraapimine.

2 (4)

4-19-1837

M.E ei ole näinud, et P.B on tema vara kahjustanud, kuid kirjeldas kohtus konteksti, mis viitab

P.B vihale tema vastu. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud puutuvad vaidlusesse, sest see kinnitab

konteksti ja võimalikku motiivi.

Ka P.B kirjeldas, et suhted on halvad M.E-ga ning viimane on hoopis teda ähvardanud. Kohus

leiab, et käesolevas asjas omab tähtsust eeskätt asjaolu, et isikute vahelised suhted olid pikemat

aega halvad, mis võis anda motiivi M.E vara kahjustamiseks.

Kaitsja pool tõi välja, et ühistus on probleeme ka korteriga nr 30 ja seegi omanik suitsetab. M.E

seda ülekuulamisel ka kinnitas, et korteriga nr 30 on ühistul probleeme seoses loomade

pidamisega ja ta tegeleb nendega, samuti selle korteri omanik suitsetab akna peal.

Kokkuvõtvalt kinnitavad järgmised tõendid, et süüdistuses kirjeldatud vara kahjustaks oli siiski

P.B ja ei saanud olla keegi teine:

1) M.E ütlused, et krt 30 on 2. trepikojas ja selle omanik on vanem ja pikem P.B-st.

2) Häirekeskuse kõnes Q.M märgib, et XXX tn kõndides just nägi, et üks mees tõmbas autole

võtmega ühe kriibu ja läks Strandi poolt 3. trepikotta. Kohus leiab, et selliselt kirjeldatud tegu

on võimalik toime panna üksnes kavatsetusega.

3) Ka M.E ütluste kohaselt P.B trepikojas ei ela P.B ealisi isikuid, sest ülejäänud on nooremad

või pensionärid;

4) Q.M-i viite järgi elas autot kahjustav isik samuti 3. trepikojas, samuti suitsetav isik, tal on

BMW ning Q.M tundis ka kohtuistungil ära P.B kui antud väärteo toimepannud isiku.

5) M.E ütluste kohaselt ei saa 2.trepikojas elav isik oma võtmega sisse 3. trepikotta.

Kui motiiv korteriühistu esimehe autot kahjustada võis olla nii krt 38 (3.trepikoda) elanikul ja ka

krt 30 (2.trepikoda) elanikul, siis rõhuvalt ülekaalukas tõendite kogum viitab üheselt, et selleks

isikuks sai antud juhul olla üksnes krt 38 elav P.B .

Q.M kirjeldas, et miks talle on antud P.B mällu jäänud, sest ta nägi teda antud sündmusega

seoses vahetult ja veel samal õhtul ka teisel korral, kui ta töölt tuli. Kohus leiab, et tunnistaja on

usaldusväärne ja ta ütlused haakuvad küllaldaselt teiste tõenditega:

1) P.B-l puuduvadki erilised tundemärgid, et teda oleks võimalik kuidagi teisiti ja eriliselt ära

tunda.

2) Samas nii M.E kui Q.M-i kirjeldused P.B riietuse osas - tume riietus - samuti üldjoontes

ühtivad. On igati võimalik, et inimese talvisel riietusel ei olegi erilisi tundemärke ja inimest on

võimalik kirjeldada ning tuvastada hoopis tema tegevuse kaudu nagu antud juhul Q.M tegi.

3) Tunnistaja Q.M-i kirjelduste järgi oli rikkujaga seotud järgmised märksõnad – 3. trepikoda,

BMW, õues suitsetav isik, varahommik. Kõik eeltoodu viitab üksnes P.B-le ka M.E, G. ja P.B

ütluse alusel. P.B lõpeb varahommikul vahetus kui koju tuleb. V.Y ütluste kohaselt suitsetab ta

abikaasa õues mitte toas. M.E ütluste kohaselt on probleeme krt 30ga 2. trepikojast, kes

suitsetab akna peal.

Lisaks tunnistaja Q.M on usaldusväärne ka seetõttu, et on täiesti erapooletu tunnistaja, tal

puudusid enne nimetatud sündmust igasugused kokkupuuted P.B-ga ja igasugune motiiv anda

valeütlusi.

Süüdistuses toodud väärteo toimepanemise aeg on 16.01.2017 kell 06:45. Tunnistaja P.B

abikaasa V.Y ütluste kohaselt oli abikaasa öövahetuses, kui sündmus toimus. Samas tema

ütluste kohaselt tuleb ta öövahetusest koju 06:30 ja see on alati nii. Seejärel tunnistaja jälle ütleb,

et sel päeval oli P.B kodus 06:30. Seega ühelt poolt oli öövahetuses ja teisalt oli kodus. Seega

tunnistaja V.Y ütlused, P.B asukoha kohta süüdistuses toodud aja paiku, on ebausaldusväärsed ja

samuti asjaolu, et tal oli talvel hele riietus (võrdles kohtu tooliga). Samas V.Y ütlused muus osas,

et neil on BMW ja P.B suitsetab alati õues mitte toas, on usaldusväärsed, sest haakuvad M.E ja

3 (4)

4-19-1837

V.Y ütlustega.

Kohus leiab, et arvestades ülekaalukat tõendite kogumit, ei ole P.B ütlused usaldusväärsed ja

puuduvad ka neid kinnitavad tõendid. P.B viide, et ta tuli süüdistuses toodud päeval koju hoopis

teist teed pidi või varem, on paljasõnaline ning ümber lükatud otseselt Q.M-i ütlustega. Kaitsja

viide, et tunnistajate ütlustes on vastuolu, millist auto külge kraabiti. Seda siiski ei esine. M.E

ütluste kohaselt oli kahjustatud auto parempoolne esiuks ja see ka haakub fotoga tl 9 ning

värvitööde kokkuvõttega tl 28. Asjaolu, kas Q.M-il ei tulnud istungil meelde kumb külg, on

arvestades ülekaalukat süüstavate tõendite kogumit juba ebaoluline. Lisaks arusaadavalt on aega

palju möödunud ja tunnistaja jättis kõige olulisema meelde – kraabiti võtmega halli pikapautot,

mis haakub tl 9-ga. Pealegi asjas ei ole esitatud tõendeid, et kraabiti mingit teist autot.

Kaitsja leiab, et õige ei ole otsuses toodud teo toimepanemise aeg. Kohus tuvastab, et süüdistuses

toodud aeg 16.01.2018 kell 06:45 on siiski õige, sest andmebaasi väljatrüki ja Häirekeskuse kõne

kohaselt tegi Q.M kõne politseile kell 07:09 (tl 35). Eeltoodu alusel võis olla antud aeg 06:45,

sest Häirekeskuse kõne on tehtud ajal, mil Q.M jõudis juba tööle.

Kohus leiab, et eeltoodu alusel on tõendatud kõik inkrimineeritud koosseisu tunnused P.B teos

ja asjaolude alusel on tegu sooritatud kavatsetusega. Seega rikkus ta KarS § 203 lg 1 nõudeid,

pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi. Õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

KarS § 218 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1

kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni

kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Arvestades, et KarS § 218 lg 1 järgi on rahatrahvi määramise korral maksimaalseks määraks 300

trahviühikut, on rahatrahvi keskmiseks määraks 150 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja määras P.B-le KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku

ulatuses, so 120 eurot, mis on lausa sanktsiooni miinimummäära lähedane karistus.

P.B on varem karistamata isik. Samas süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et P.B pani selle

toime raskeima tahtluse liigiga - kavatsetusega. Kohus arvestab tekitatud kahju ulatust. Kohus ei

ole tuvastanud, et P.B puhul esineks KarS §-des 57-58 sätestatud karistust raskendavaid või

kergendavaid asjaolusid. P.B süü on seega keskmise suurusega ning tingiks isegi raskemat

karistust, kuid kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust raskendada ei saa. Seega

kohaldatud miinimummäära lähedase karistuse muutmiseks alust ei ole ja ka selles osas tuleb

jätta otsus muutmata.

Menetluskulud ja asitõendid

Kuivõrd kaebus jäi rahuldamata, jäävad menetluskuludena tema kaitsjakulud KrMS § 180 lg 1

alusel kaebuse esitaja kanda.

Asitõend – Häirekeskuse kõne säilitada digitoimikus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert

Kohtunik

4 (4)