4-19-1837/33 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generatedJätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220195024596. Kui nõude
Legislator headnote
AI generated4-19-1837/33 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Kui nõude
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-19-1837
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. oktoober 2019, Pärnu
Väärteoasja number
4-19-1837
Kohtunik
Indrek Nummert
Kohtuistungi sekretär
Tõlk
Evi Goldschmidt
Eve Einland
Väärteoasi
P.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse
menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina
Hallimäe poolt 13.03.2019 tehtud üldmenetluse otsusele
väärteoasjas nr 2670,18,000180 KarS § 218 lg 1 järgi
Istungil osalenud isikud:
kaebuse esitajana
kaebuse esitaja lepinguline
kaitsja
kohtuvälise menetleja
ametnikuna
P.B (ik XXX; elukoht XXX, XXX-i; töökoht XXX OÜ,
töötaja; vene keel; XXX)
advokaat Anu Toomemägi kokkuleppel
Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu
politseijaoskonna
ennetus-
ja
menetlustalituse
menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina
Hallimäe
RESOLUTSIOON
Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, §
133-135, kohus otsustas:
1. Jätta P.B kaebus rahuldamata.
2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna
ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe
poolt 13.03.2019 tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,18,000180.
Rahatrahv 120 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB
Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220195024596. Kui nõude
tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas
loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse
jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine
täiendavate kuludega.
3. P.B menetluskulud jätta P.B kanda.
4. Asitõend – Häirekeskuse kõne säilitada digitoimikus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
5. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale - tõlgituna vene keelde hiljemalt 11.10.2019.a,
tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.
6. Kohtuotsuse koopia edastada ka menetlusvälisele isikule Asko M.E-le (väärteoga kahju
kannatanud isik), kes avaldas soovi otsuse saamiseks (alus VTMS § 119 lg 2).
1 (4)
4-19-1837
Edasikaebamise kord
Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on
menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
14.04.2018 on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll
selle kohta, et P.B 16.01.2018 07:09 ajal XXX 93, Pärnu kortermaja ees rikkus sõidutee äärde
pargitud M.E-le kuuluvat hõbedast värvi sõiduauto Ford Focus riikliku reg nr-ga XXX
parempoolne esiukse, millega tekitati M.E-le varaline kahju 200 eurot. Sellega rikkus
menetlusalune isik KarS § 203 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo KarS § 218 lg 1 järgi.
13.03.2019 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,18,000180 on määratud P.B-le KarS §
218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 120 eurot.
Kaebuse sisu
26.03.2019 esitas P.B kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteootsuse tühistamiseks ning
menetluse lõpetamiseks. Ta leiab, et ei ole tõendatud väärteo toimepanemine P.B poolt.
Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele
11.04.2019 oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub ta jätta väärteoasjas vastu võetud
otsuse muutmata. Väärteo toimepanemine P.B poolt on tõendamist leidnud.
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde.
Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on
menetlusõigust ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on seisukohal, et esitatud
süüdistus P.B vastu on täielikult tõendamist leidnud.
P.B süüdistatakse XXX korteriühistu esimehe M.E sõiduauto kahjustamises. Antud asjas
puudub vaidlus, et P.B elab XXX, trepikojas nr 3 Strandi poolt vaadatuna. Fototabelite ja
värvitööde kokkuvõttega on tõendatud, et M.E Ford Focusel on peal kraapimisjälg ja talle on
põhjustatud kahju. Vaidlus puudub ka teo toimepanemise kohas ja selles, et P.B elab Strandi
poolt kolmandas ning kannatanu M.E viiendas trepikojas. Need asjaolud nähtuvad ka uuritud
Maa-ameti kaardi väljavõttest.
Poolte vahel on vaidlus selles, kes oli väärteo toime pannud isik. Kohus leiab, et esitatud
süüdistus on tõendamist leidnud eeskätt tunnistaja M.E ja Q.M-i , sh Häirekeskusele tehtud
kõnega, ütlustega kogumis.
Kohtuistungil M.E selgitas, et avastas 16.01.2019 autol kriimustuse. M.E ütluste kohaselt on
tal P.B-ga suhted üldiselt halvad, kuna P.B on olnud läbi aegade võlgnevusi ühistu ees.
Üldkoosolekul on arutatud isegi tema korteri sundvõõrandamist. Esimene võlgnevus oli 6-7
aastat tagasi ja ta pakkus talle graafikut, kuid P.B ei olnud sellest huvitatud ning ütles talle, et
„vaata et su endaga midagi ei juhtu“ ja viitas ka „kolaka“ saamisele. M.E ütluste kohaselt ta
politsei poole ei pöördunud, sest oli tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Siis, kui ta kohtusse
ühe P.B võlanõude ühistu poolt andis, olid tal pea autol kummid puruks torgatud.
2017.a aasta lõpus andis ta P.B võlanõude kohtutäiturile ja 16.01.2018 oli tal auto kraapimine.
2 (4)
4-19-1837
M.E ei ole näinud, et P.B on tema vara kahjustanud, kuid kirjeldas kohtus konteksti, mis viitab
P.B vihale tema vastu. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud puutuvad vaidlusesse, sest see kinnitab
konteksti ja võimalikku motiivi.
Ka P.B kirjeldas, et suhted on halvad M.E-ga ning viimane on hoopis teda ähvardanud. Kohus
leiab, et käesolevas asjas omab tähtsust eeskätt asjaolu, et isikute vahelised suhted olid pikemat
aega halvad, mis võis anda motiivi M.E vara kahjustamiseks.
Kaitsja pool tõi välja, et ühistus on probleeme ka korteriga nr 30 ja seegi omanik suitsetab. M.E
seda ülekuulamisel ka kinnitas, et korteriga nr 30 on ühistul probleeme seoses loomade
pidamisega ja ta tegeleb nendega, samuti selle korteri omanik suitsetab akna peal.
Kokkuvõtvalt kinnitavad järgmised tõendid, et süüdistuses kirjeldatud vara kahjustaks oli siiski
P.B ja ei saanud olla keegi teine:
1) M.E ütlused, et krt 30 on 2. trepikojas ja selle omanik on vanem ja pikem P.B-st.
2) Häirekeskuse kõnes Q.M märgib, et XXX tn kõndides just nägi, et üks mees tõmbas autole
võtmega ühe kriibu ja läks Strandi poolt 3. trepikotta. Kohus leiab, et selliselt kirjeldatud tegu
on võimalik toime panna üksnes kavatsetusega.
3) Ka M.E ütluste kohaselt P.B trepikojas ei ela P.B ealisi isikuid, sest ülejäänud on nooremad
või pensionärid;
4) Q.M-i viite järgi elas autot kahjustav isik samuti 3. trepikojas, samuti suitsetav isik, tal on
BMW ning Q.M tundis ka kohtuistungil ära P.B kui antud väärteo toimepannud isiku.
5) M.E ütluste kohaselt ei saa 2.trepikojas elav isik oma võtmega sisse 3. trepikotta.
Kui motiiv korteriühistu esimehe autot kahjustada võis olla nii krt 38 (3.trepikoda) elanikul ja ka
krt 30 (2.trepikoda) elanikul, siis rõhuvalt ülekaalukas tõendite kogum viitab üheselt, et selleks
isikuks sai antud juhul olla üksnes krt 38 elav P.B .
Q.M kirjeldas, et miks talle on antud P.B mällu jäänud, sest ta nägi teda antud sündmusega
seoses vahetult ja veel samal õhtul ka teisel korral, kui ta töölt tuli. Kohus leiab, et tunnistaja on
usaldusväärne ja ta ütlused haakuvad küllaldaselt teiste tõenditega:
1) P.B-l puuduvadki erilised tundemärgid, et teda oleks võimalik kuidagi teisiti ja eriliselt ära
tunda.
2) Samas nii M.E kui Q.M-i kirjeldused P.B riietuse osas - tume riietus - samuti üldjoontes
ühtivad. On igati võimalik, et inimese talvisel riietusel ei olegi erilisi tundemärke ja inimest on
võimalik kirjeldada ning tuvastada hoopis tema tegevuse kaudu nagu antud juhul Q.M tegi.
3) Tunnistaja Q.M-i kirjelduste järgi oli rikkujaga seotud järgmised märksõnad – 3. trepikoda,
BMW, õues suitsetav isik, varahommik. Kõik eeltoodu viitab üksnes P.B-le ka M.E, G. ja P.B
ütluse alusel. P.B lõpeb varahommikul vahetus kui koju tuleb. V.Y ütluste kohaselt suitsetab ta
abikaasa õues mitte toas. M.E ütluste kohaselt on probleeme krt 30ga 2. trepikojast, kes
suitsetab akna peal.
Lisaks tunnistaja Q.M on usaldusväärne ka seetõttu, et on täiesti erapooletu tunnistaja, tal
puudusid enne nimetatud sündmust igasugused kokkupuuted P.B-ga ja igasugune motiiv anda
valeütlusi.
Süüdistuses toodud väärteo toimepanemise aeg on 16.01.2017 kell 06:45. Tunnistaja P.B
abikaasa V.Y ütluste kohaselt oli abikaasa öövahetuses, kui sündmus toimus. Samas tema
ütluste kohaselt tuleb ta öövahetusest koju 06:30 ja see on alati nii. Seejärel tunnistaja jälle ütleb,
et sel päeval oli P.B kodus 06:30. Seega ühelt poolt oli öövahetuses ja teisalt oli kodus. Seega
tunnistaja V.Y ütlused, P.B asukoha kohta süüdistuses toodud aja paiku, on ebausaldusväärsed ja
samuti asjaolu, et tal oli talvel hele riietus (võrdles kohtu tooliga). Samas V.Y ütlused muus osas,
et neil on BMW ja P.B suitsetab alati õues mitte toas, on usaldusväärsed, sest haakuvad M.E ja
3 (4)
4-19-1837
V.Y ütlustega.
Kohus leiab, et arvestades ülekaalukat tõendite kogumit, ei ole P.B ütlused usaldusväärsed ja
puuduvad ka neid kinnitavad tõendid. P.B viide, et ta tuli süüdistuses toodud päeval koju hoopis
teist teed pidi või varem, on paljasõnaline ning ümber lükatud otseselt Q.M-i ütlustega. Kaitsja
viide, et tunnistajate ütlustes on vastuolu, millist auto külge kraabiti. Seda siiski ei esine. M.E
ütluste kohaselt oli kahjustatud auto parempoolne esiuks ja see ka haakub fotoga tl 9 ning
värvitööde kokkuvõttega tl 28. Asjaolu, kas Q.M-il ei tulnud istungil meelde kumb külg, on
arvestades ülekaalukat süüstavate tõendite kogumit juba ebaoluline. Lisaks arusaadavalt on aega
palju möödunud ja tunnistaja jättis kõige olulisema meelde – kraabiti võtmega halli pikapautot,
mis haakub tl 9-ga. Pealegi asjas ei ole esitatud tõendeid, et kraabiti mingit teist autot.
Kaitsja leiab, et õige ei ole otsuses toodud teo toimepanemise aeg. Kohus tuvastab, et süüdistuses
toodud aeg 16.01.2018 kell 06:45 on siiski õige, sest andmebaasi väljatrüki ja Häirekeskuse kõne
kohaselt tegi Q.M kõne politseile kell 07:09 (tl 35). Eeltoodu alusel võis olla antud aeg 06:45,
sest Häirekeskuse kõne on tehtud ajal, mil Q.M jõudis juba tööle.
Kohus leiab, et eeltoodu alusel on tõendatud kõik inkrimineeritud koosseisu tunnused P.B teos
ja asjaolude alusel on tegu sooritatud kavatsetusega. Seega rikkus ta KarS § 203 lg 1 nõudeid,
pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi. Õigusvastasust ja
süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Karistus
KarS § 218 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 47 lg 1
kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni
kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
Arvestades, et KarS § 218 lg 1 järgi on rahatrahvi määramise korral maksimaalseks määraks 300
trahviühikut, on rahatrahvi keskmiseks määraks 150 trahviühikut.
Kohtuväline menetleja määras P.B-le KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku
ulatuses, so 120 eurot, mis on lausa sanktsiooni miinimummäära lähedane karistus.
P.B on varem karistamata isik. Samas süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et P.B pani selle
toime raskeima tahtluse liigiga - kavatsetusega. Kohus arvestab tekitatud kahju ulatust. Kohus ei
ole tuvastanud, et P.B puhul esineks KarS §-des 57-58 sätestatud karistust raskendavaid või
kergendavaid asjaolusid. P.B süü on seega keskmise suurusega ning tingiks isegi raskemat
karistust, kuid kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust raskendada ei saa. Seega
kohaldatud miinimummäära lähedase karistuse muutmiseks alust ei ole ja ka selles osas tuleb
jätta otsus muutmata.
Menetluskulud ja asitõendid
Kuivõrd kaebus jäi rahuldamata, jäävad menetluskuludena tema kaitsjakulud KrMS § 180 lg 1
alusel kaebuse esitaja kanda.
Asitõend – Häirekeskuse kõne säilitada digitoimikus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Nummert
Kohtunik
4 (4)