2-19-13125/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13125 Tsiviilasi AS-i PlusPlus Capital hagi V S vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 168,87 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: menetlus@plusplus.ee) Kostja V S (isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista V S välja AS-i PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 67 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 18,72 eurot ning viivis põhinõudelt (67 eurot) alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata viivise 41,03 euro nõudes.

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Mõista V S välja AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskulu kokku 168,87 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (168,87 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

2-19-13125

2(3) juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või LHV Pank nr EE777700771003813400 või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

AS PlusPlus Capital nõudis 28.08.2019 esitatud hagis V S vastu põhivõlgnevuse 67 euro, 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 59,75 euro, sissenõudekulu 25 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu kliendinumbriga nr 8379432 alusel esitatud arvest nr 2014569545. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viivise osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,07% päevas tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%) üle 3 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks.

2-19-13125

3(3) Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118- 16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Samuti on põhjendatud arvestada viivist mitte alates arve tasumise tähtajast, vaid alates esimesest sellele järgnevast päevast. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 16.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise summas 18,72 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes 41,03 eurot.

Riigikohus on 6. mai 2015. a määruses nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. /---/ Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

Hagihind praeguses asjas oli 168,87 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 495 eurot. Tegemist ei olnud ei keerulise ega mahuka vaidlusega. Kohus loeb eeltoodud lahendile tuginedes, et põhjendatud menetluskulu on kokku 168,87eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik