Legislator Case Law & Legislation
3-19-1867/3 AI generated

3-19-1867/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-19-1867/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav RV esitas 06.10.2019 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, see jõudis kohtusse 07.10.2019. Taotleja soovib pöörduda kohtu poole seoses sellega, et valvur tungis talle kallale ja ta ei ole rahul tingimustega kambris. Taotleja on 50 % töövõimetu ja tal on diagnoositud kerge alaareng. Tema psüühiline olukord on halb. Tal puudub vara advokaadi palkamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-19-1867/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. Taotluse lahendamine ei sõltu sellest, kas taotleja soovib riigi õigusabi kohtueelses menetluses või kohtusse pöördumiseks. Seetõttu kohus seda asjaolu ei täpsusta.

Keywords

AI generated
standing against building permit tibetan asylum request request for protection status worthy of protection interest hardship grounds standing to appeal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1867 Määruse kuupäev

8. oktoober 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi RV riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja RV RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

3. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud

1. Tartu Vangla kinnipeetav RV esitas 06.10.2019 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, see jõudis kohtusse 07.10.2019. Taotleja soovib pöörduda kohtu poole seoses sellega, et valvur tungis talle kallale ja ta ei ole rahul tingimustega kambris. Taotleja on 50 % töövõimetu ja tal on diagnoositud kerge alaareng. Tema psüühiline olukord on halb. Tal puudub vara advokaadi palkamiseks.

Kohtu seisukoht

2. Taotluse põhjal soovib taotleja esitada nõudeid Tartu Vangla vastu. Taotlusest ei ole arusaadav, kas taotleja on juba läbinud vangistusseaduse § 11 lg 5 ja lg 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse. Taotleja võib soovida riigi õigusabi vaide või kahju hüvitamise taotluse koostamiseks ja vanglale esitamiseks või kaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Taotletavaks riigi õigusabi liigiks on vastavalt isiku esindamine haldusmenetluses (RÕS § 4 lg

3 p 6) või isiku esindamine halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. Taotluse lahendamine ei sõltu sellest, kas taotleja soovib riigi õigusabi kohtueelses menetluses või kohtusse pöördumiseks. Seetõttu kohus seda asjaolu ei täpsusta.

3. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi vangla vastu ning läbinud kohustuslikud kohtueelsed menetlused. 2019. aastal on taotleja esitanud halduskohtule

13 kaebust Tartu Vangla vastu. Neist kuus võeti menetlusse ning lahendati või lahendatakse sisuliselt. Samuti on taotleja käesoleval aastal esitanud ringkonnakohtule kolm apellatsioonkaebust ja seitse määruskaebust. See näitab, et taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning et menetlustoimingute tegemist ei takista taotleja tervis.

Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

4. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.

5. Kohus selgitab taotlejale, et

- kui vangla (valvuri tegevus, kinnipidamistingimused) on põhjustanud taotlejale kahju, siis tuleb taotlejal esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus. Kui vangla tagastab taotluse õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, siis on taotlejal õigus esitada kaebus halduskohtule;

- kui taotleja hinnangul ei vasta tema kinnipidamistingimused nõuetele, siis tuleb taotlejal esitada vanglale vaie kinnipidamistingimuste parandamise nõudes. Kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, siis on taotlejal õigus esitada kaebus halduskohtule. Kinnipidamistingimuste parandamise nõue on lubatav seni, kuni taotleja viibib puudustega kambris. Kui taotleja on ümber paigutatud, siis on võimalik ainult kahju hüvitamise nõue;

- halduskohtumenetluse seadustiku § 116 lg 5 alusel ei pikenda riigi õigusabi taotluse esitamine kaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks Kohtunik