1-11-3615/284 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-11-3615 Määruse kuupäev

8. oktoob 2019 er Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kohtuasi Ander Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 4. i 2019.

märts a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ander Sagadi kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

11. septemb 2019, kirjalik menetlus er

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Viru Maakohtu 24. jaanuari 2019. a ja Tartu Ringkonnakohtu 4. i 2019. a

märts määrus õigusvastaseks

.

2. M rahuldada osaliselt.

ääruskaebus

3. M Valdma & Partnerid

äärata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ander Sagadile

Riigikohtu määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks kümmend Jätta see

30 (kolm ) eurot. menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 3. novembri 2011. otsusega tunnistati Ander a Sagadi süüdi karistusseadustiku (KarS) 184 § lg 21 p 1 ja 392

2 p 2 S 63 talle karistuseks § lg järgi ning Kar § lg alusel mõisteti

9 aastat vangistust. KarS 65 § lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11. septembri 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat,

4 kuud ja eva vangistust. KarS 68 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse

12 pä § lg kandmise aja alguseks loeti 28. september 2010.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 6. märtsi 2012. ots a usega maakohtu otsus tühistati ja A. Sagadi mõisteti KarS 184 2 § lg

1 p 1 ja 392 2 p 2

Sagadi

§ lg järgi õigeks. A. vabastati samal päeval vahi alt.

3. Riigikohtu 18. veebruar 2013. ringkonnakohtu otsus Sagadi i a otsusega tühistati A. õigeksmõistmises süüdistuses § KarS 184 lg

1 p 1 järgi ja kriminaalasi saadeti selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2013. novembri 2011. otsus a otsusega jäeti Harju Maakohtu 3. a

A. Sagadi KarS 184 süüditunnistamises ja karistamises § lg

1 p 1 arvestas järgi muutmata. Kohus

A. Sagadile

28. septembrist 2010 kuni 6. ini 2012, mõistetud karistusest kantuks ajavahemiku märts s.o 1 aasta, 5 kuud ja 8 , , 11 kuud ja päeva vangistust ning luges ärakandmata karistuseks 7 aastat Sagadi asus karistust kandma 6. il 2014. päeva vangistust. A. märts

5. Viru Vangla esitas 27. detsembril 2018 Viru Maakohtule materjalid Sagadi vangistusest A. tingimisi enne

on Sagadit tähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla materjalidest nähtuvalt A.

1-11-3615

2(4) võimalik tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise vangistusest valve kohaldamiseta vabastada alates 26. detsembri 2018. st

6. Viru Maakohtu 24. jaanuari 2019. a määrusega jäeti A. Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et KarS 76

2 p-s 2 eeldus § lg sätestatud , s.o nõutava karistusaja ärakandmine, ei olnud täidetud. A. Sagadi kannab karistust esimese astme kuriteo eest. KarS 76 § lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2013. otsusega a mõisteti Sagadile kantavaks karistuseks 7 aastat, Sagadi A. ära

11 kuud ja 4 päeva vangistust. A. karistuse kandmise alguseks loeti te 6. 2014. Seega sai ma vanglasse asumise päev, s.o märts

A. Sagadil kaks kolmandikku karistusest aastat, kantuks alles 18. juunil 2019. (5

3 kuud ja 12 päeva) 7. Sagadi A. esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotles määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta Viru Vangla esitatud materjalid menetlusse. Ühtlasi taotles süüdimõistetu enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

8. Tartu Ringkonnakohtu 4. märts määrusega jäeti Vir i 2019. a u Maakohtu 24. jaanuar 2019. i a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. § sätestatud tähta KarS 76

2 p-s 2 lg ja arvutamisel tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2013. otsusega, mitte esialgu, s.o Harju Maakohtu a

3. novembri 2011. otsusega,

Sagadile a mõistetud karistusest. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A. sisuliselt uus karistus, mis kujunes selliselt, et maakohtu otsusega mõistetud karistusest arvati maha selleks hetkeks ära kantud vangistus (1 aasta 5 kuud ja 8 päeva). Teisisõnu mõistet , i A. Sagadile uue otsusega karistuseks 7 aastat, S 76 lg-s 2

11 kuud ja 4 päeva vangistust, millest tuleb lähtuda Kar § toodud tähtaegade arvutamisel. Tähtaegu tuleb arvestada alates märts

6. ist 2014, mil A. Sagadi asus ringkonnakohtu otsusega mõistetud vangistust kandma. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. R esitas kaebuse Sagadi kaitsja, kes taotleb maaja ingkonnakohtu määruse peale A. ringkonnakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

Sagadi A. materjalide saatmist maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

9.1 Maakohus on eksinud KarS 76 itud Tallinna § lg kohaldamisel. Selline eksimus võib olla ting Ringkonnakohtu 8. mai 2013. otsuse resolutsioon a i väärast tõlgendamisest. Maakohus on määruses märkinud, et peab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel lähtuma ringkonnakohtu otsuse alusel kantavast karistusest (7 aastat, 11 lõplikult ära kuud ja 4 päeva vangistust). Tegelikult on ringkonnakohus kindlaks teinud kandmata karistuse kestuse ning ära määranud selle kandmise algusajaks süüdimõistetu vanglasse asumise päeva.

9.2 Harju Maakohtu 3. novembri 2011. a otsusega mõisteti A. Sagadile liitkaristuseks 9 aastat, 4 kuud ja 12 päeva vangistust, millest kaks kolmandikku on 6 aastat, 3 kuud ja 8 päeva. 28. septembrist 2010 kuni 6. ini 2012 on Sagadi , 5 kuud ja 8 märts A. karistusest ära kandnud 1 aasta päeva ning alates 6. ist 2014 kuni 24. jaanuarini 2019 veel 4 aastat, märts

10 kuud ja 26 päeva. Seega maakohtu määruse tegemise aja seisuga oli Sagadi , 4 kuud ja 4 A. karistusest ära kandnud 6 aastat päeva. Järelikult oli kaks kolmandikku mõistetud karistusajast selleks § ajaks kantud ja KarS 76 lg 2 p-s 2 toodud eeldus täidetud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. K S 76 lg- 1 ar § te ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa tegelik ärakandmine.

11. Tegelikult ärakantud karistusajaks on arvatud väljaandmis eelvangistuses, kaasa

- ja loovutamisvahistuses, viibitud aeg ja aeg, mil isik on viibinud kinnipidamisasutuses p karistuse ärast kandmisele asumist. Eelvangistuse alguseks loetakse sellisel juhul tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg (KarS 68 1). Kui ag § lg a süüdimõistetu viibib kohtuotsuse tegemise ajal vabaduses, loetakse kooskõlas § kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 414 lg-

2 vangistuse ga kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg p

. ärast karistuse täitmisele pööramist

1-11-3615

3(4)

12. Praegusel KarS 76

2 p 2 juhul on hinnatud isiku ennetähtaegse vabastamise võimalikkust § lg alusel. KarS 76 § lg 2 p 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

13. Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2013. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 3. novembri 2011. a otsus

A. Sagadi karistamises KarS 184 § lg

1 p 1 ja järgi muutmata määrati kindlaks tema ärakandmata karistuse kestus (7 aastat, 11 kuud ja 4 päeva) Tegemist ei olnud uue karistuse mõistmisega, . nagu on ekslikult leitud vaidlustatavas ringkonnakohtu määruses. karistuseks jäi endiselt 9 aastat

Sagadi A. , 4 kuud ja 12 päeva vangistust, millest osa oli tal vahi all viibides juba kantud. Kuna A. Sagadi viibis ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal vabaduses, määras kohus, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda süüdistatava vanglasse saabumise päev. Seega asus Sagadi veel kandmata osa talle A. maakohtu otsusega vangla mõistetud karistusest kandma pärast uuesti vanglasse saabumist, s.o 6. il 2014. KarS 76 lg 2 p 2 alusel märts Järelikult poleks kohtud tohtinud mõistetud karistusajast § kahe kolmandiku ko arvutamisel lähtuda ring nnakohtu otsusega määratud ärakandmata karistusajast, vaid maakohtu otsusega mõistetud karistuse kogupikkusest. Teinud kindlaks kahe kolmandiku karistusaja pikkuse, tulnuks sellest seejärel arvata süüdimõistetul maha vahi all viibides juba kantud karistusaeg ning ülejäänud osa kandmist arvestada tema uuesti vanglasse asumisest.

14. K karistusest kahe kolmandiku aitsja on määruskaebuses avaldanud samu seisukohti, ent eksinud arvutamisel ja selle täitumise päeva kindlakstegemisel maakohtu otsusega mõistetud 9 . Sagadile A. aasta, 4 kuu ja 12 päeva pikkusest vangistusest moodustab kaks kolmandikku 6 aastat, 2 kuud ja 28 päeva. Võttes arvesse, et ajavahemikul 28. märts Sagadi ära septembrist 2010 kuni 6. ini 2012 oli A. kandnud 1 aasta, 5 kuud ja 8 päeva, jäi tal kahest kolmandikust karistusest kanda veel 4 aastat, 9 kuud ja 20 päeva. Kuivõrd märtsil 2014, siis alles jäänud

Sagadi asus taas vangistust kandma 6. A. kaks kolmandikku karistusest (4 aastat, sai kantud 26. detsembril 2018. Nii on kantud

9 kuud ja 20 päeva) karistusaega arvestanud ka Viru Vangla.

15. Maakohus tegi määruse A. Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

24. jaanuaril 2019 4. 2019.

ja Tartu Ringkonnakohus jättis märtsi a määrusega maakohtu määruse muutmata ehk p KarS 76

2 p-s 2 kahe siis mõlemad lahendid olid tehtud ärast § lg sätestatud kolmandiku . Maakaristuse ärakandmist ja ringkonnakohtu eksimus materiaalõiguse kohaldamisel viis selleni, et A. Sagadi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulisi eeldusi ei hinnatud. Tavapäraselt tingiks selline rikkumine määruse tühistamise ja asja nii maakui ka ringkonnakohtu saatmise maavõi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Praegusel juhul on aga Viru Maakohus teinud

9. augus

Sagadi til 2019 uue määruse, millega jättis A. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2019. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Seega on kohtud praeguseks ajaks Sagadi A. ennetähtaegset vabastamist sisuliselt lahendanud ja puudub vajadus asja tagastamiseks. Riigikohus saab vaid sedastada, et maaja ringkonnakohtu määrus ei vastanud nende tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, s.t nad olid õigusvastased.

16. Lähtud § § ning § es eeltoodust ja juhindudes KrMS 390 lg- 1, st

361 lg 1 p- 7 st

362 p- 1 st , tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 24. jaanuar 2019. ja Tartu i a Ringkonnakohtu 4. i 2019.

huldada märts a määruse õigusvastaseks. Kaitsja määruskaebus tuleb ra osaliselt.

17. Kaitsja Sagadi euro A. esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 240 suuruses summas, sh käibemaks 40 taotluses märgitud toimingud eurot. Kolleegiumi hinnangul olid riigi õigusabi osutamiseks vajalikud eile kulunud aeg põhjendatud riigi õigusabi ja n . Juhindudes seaduse 23 lg- 1 § st ja § 21 lg- 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. st a määruse nr 16 „Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-test 6

7 lg- 1, rahuldab kolleegium kaitsja taotluse osaliselt ja 10 ning § st ja määrab riigi õigusabi

1-11-3615

4(4) tasu suuruseks 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. KrMS 187 § lg 1 alusel tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)