2-19-2378/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2378 Tsiviilasi OÜ MRP Linna Liinid hagi Tallinna linna (Tallinna Transpordiameti kaudu) vastu rahalise kohustuse ja viivise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatama jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: OÜ MRP Linna Liinid (registrikood xxx, asukoht Kadaka tee 76 C, Tallinn, 12618, e-post: aivo@email.com); seaduslik esindaja juhatuse liige A. P. Hageja lepinguline esindaja: A. V., e-post: xxx; Kostja: Tallinna linn (Tallinna Transpordiameti kaudu, asukoht Vabaduse väljak 10, Tallinn, 10146, e-post: tta@tallinnlv.ee) Kostja volitatud esindajad U. J., T. K., e-post:xxx

17.09.2019

1. Jätta läbi vaatamata OÜ MRP Linna Liinid hagiavaldus Tallinna linna (Tallinna Transpordiameti kaudu) vastu rahalise kohustuse ja viivise nõudes.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. OÜ MRP Linna Liinid esitas Harju maakohtule hagi Tallinna linna (Tallinna Transpordiameti kaudu) vastu rahalise kohustuse ja viivise nõudes. Hagi kohaselt Tallinna linn ja OÜ MRP Linna Liinid sõlmisid 31.10.2014 riigihanke tulemusena sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu. 24.01.2019 esitas Tallinna linn OÜ-le MRP Linna Liinid avalduse, millega ütles lepingu üles alates 01.02.2019. Lepingu ülesütlemise tagajärjel palub hageja välja mõista Tallinna linnalt hageja poolt tasutud deposiidi 700 000 eurot, teenuse osutamise eest saamata jäänud raha 26 418,93 eurot ja viivised.

2. Tulenevalt TsMS § 75 lg 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

3. TsMS § 9 kohaselt lahendavad maakohtud tsiviilasju. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalikõiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (Riigikohtu haldusja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu 23. septembri 2003 määrus asjas nr 3-3-4-1-03).

4. Käesoleval juhul on tekkinud hagejal kahju kuna Tallinna linn ütles 31.10.2014 sõlmitud lepingu üles.

5. Pooled sõlmisid 31.10.2014 Sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu, mille punkti 1.2 kohaselt lepingu sõlmimise aluseks on sh nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning ühistranspordiseadus § 10 lg 1, mis sätestab ühistranspordi kavandamise ja korraldamise lähtealused (tlk 5). Ühistranspordiseadus § 1 lg 11 reguleerib, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kõnealuse lepingu sõlmimise eesmärgiks on ühistranspordi korraldamine Tallinna linnas. Riigikohus on asunud seisukohale 27.04.2004 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-04, et ühistranspordi korraldamine on avalikõiguslik ülesanne.

6. Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping juhul, kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.

7. 31.10.2014 lepingu puhul on tegemist õiguse andmisega avaliku liiniveo teostamisega. Samuti reguleerib pooltevaheline leping kolmandate isikute subjektiivset avalikku õigust kasutada avalikku teenust ehk tuhandete inimeste õigust kasutada avalikku bussiliinivedu. Kohus nõustub Tallinna linnaga, et kõnealuse lepingu puhul on tegemist halduslepinguga (vt istungi protokoll). Lepingu punkt 1.4 näeb ette, et vedajale makstav tasu st omavalitsusüksuse eelarvest makstav avaliku liiniveo toetus, on kohtu hinnangul piisav selleks, et pidada kõnealust lepingut halduslepinguks.

8. Ülaltoodut arvesse võttes ei kuulu Tallinna linna poolt lepingu ülesütlemise lahendamine mitte maakohtu, vaid halduskohtu pädevusse. Kuigi lepingus on pooled kokku leppinud, et erimeelsused lahendatakse Harju Maakohtus, siis kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga. Ühistranspordiseaduse alusel tekkinud vaidlused kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Kuna maakohus ei ole pädev asja menetlema, jätab kohus vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata.

9. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Üldreeglina TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. Käesoleval juhul jäetakse hagi läbi vaatamata seetõttu, et maakohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus ei saa asuda seisukohale, et hageja on esitanud põhjendamatu nõude, sest vaidlus kuulub lahendamisele halduskohus, mistõttu menetluskulude hageja kanda jätmine oleks praegusel juhul äärmiselt ebaõiglane. Kostja ei ole esitanud ka menetluskulude nimekirja, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

11. Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse tasutud riigilõiv menetlusosalise avalduse alusel (TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik