3-19-190/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-190

Haldusasi

OÜ Adepte kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 31.12.2018

otsuse

nr

1812902/00241

tühistamiseks

ja

projekteerimistingimuste taotluse 1811002/12314 uueks

lahendamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Adepte, volitatud esindajad v.adv Piret

Blankin ja v.adv abi Angela Kase

Vastustaja – Saaremaa vald, volitatud esindaja Kaire

Müür

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. aprilli 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Adepte apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Adepte apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.

aprilli 2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-190 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.11.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-19-190

2(8)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Adepte esitas 30.11.2018 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste

andmiseks Metsa-Simmu kinnistule (katastriüksus 48301:006:0435) elektrituuliku ja seda

teenindava taristu rajamiseks.

2. Saaremaa

Vallavalitsus

keeldus

31.12.2018

otsusega

nr

1812902/00241

ehitusseadustiku (EhS) § 32 p 2 alusel projekteerimistingimuste andmisest. Mustjala

Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud valla külade üldplaneeringu (ÜP)

kohaselt asub Metsa-Simmu kinnistu maatulundusalal. ÜP näeb ette, et elektrituuliku

püstitamiseks on vajalik määrata alale tootmismaa maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaa

asemele. Sellise juhtotstarbe määramine ja tootmisalale ehitamine on ÜP kohaselt võimalik

vaid detailplaneeringu alusel. Lisaks asub maaüksus riigihalduse ministri 27.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (MP) kohaselt rohelise

võrgustiku koridoris. MP lisana kehtima jäetud teemaplaneeringu „Tuuleenergeetika“

seletuskirja kohaselt toimub üksiku elektrituuliku rajamine detailplaneeringu alusel. Metsa-

Simmu kinnistu asub rohevõrgustiku koridori piiril või osaliselt rohevõrgustiku koridoris ja

tugialal. Seetõttu on edasise tegevuse kavandamisel rohevõrgustiku temaatikat vajalik

arvestada ja detailplaneeringu protsessi jooksul põhjalikumalt kaalutleda.

3. OÜ Adepte esitas 30.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 25.03.2019),

mille lõplikeks nõueteks jäid Saaremaa Vallavalitsuse 31.12.2018 otsuse nr 1812902/00241

tühistamise ja projekteerimistingimuste taotluse 1811002/12314 uueks lahendamiseks

kohustamise nõue.

Detailplaneeringu koostamise kohustus ei saa tuleneda MP-st. Detailplaneeringu kohustust ei

tulene ka ÜP-st. Metsa-Simmu maaüksus ei asu ÜP-s täpsustatud rohevõrgustiku alal. Lisaks

on ÜP alusel detailplaneeringukohustuse aluseks erinevate hoonete püstitamine, kuid

elektrituulik ei ole hoone, vaid rajatis (EhS § 3 lg 2).

Kaebaja ei soovi Metsa-Simmu maaüksuse juhtotstarvet muuta, vaid täpsustada maaüksuse

sihtotstarvet. ÜP-s ette nähtud maakasutuse juhtotstarve ei välista Metsa-Simmu

katastriüksusele 10–20% osas teistsuguse kõrvalsihtotstarbe määramist. Tuulikuga seotud

müra

ja

visuaalne

mõju

ei

takista

maa-ala

kasutamist

põllumajanduseks

või

metsamajandamiseks ja maaüksuse juhtotstarbe muutmine pole vajalik.

Üks tuulegeneraator ei ole käsitatav olulise avaliku huviga rajatisena, sest visuaalse nähtavuse

ning liikluskorralduslike ja loodusmõjude poolest ei erine see näiteks mistahes piirdeaiast,

samuti pole vaidlustatud otsuses tõendatud, et kavandatav tuulik põhjustaks olulist kahju

naaberkinnistutele või oleks vastuolus keskkonnanõuetega. Metsa-Simmu kinnistu paikneb

tootmisala juhtotstarbega ala piiril ega jää ÜP-s määratud rohevõrgustiku koridori ega selle

tugialale.

3-19-190

3(8)

Vastustaja

ei

kaasanud

kaebajat

nõuetekohaselt

menetlusse

ega

andnud

enne

projekteerimistingimuste andmisest keeldumist kaebajale võimalust oma seisukoha ja

vastuväidete esitamiseks.

4. Saaremaa vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kehtivast ÜP-st tuleneb, et elektrituuliku püstitamine on võimalik tootmisalale ja

detailplaneeringu alusel. Sõltuvalt ÜP-st võib maakasutuse juhtotstarbe puhul olla loetletud

maaüksuse sihtotstarbed, mis on sellel juhtotstarbel lubatud, või kui sellist loetelu ei ole ÜP-s

esitatud, siis peab tegevus vastama juhtotstarbele ning tegevuse sobivuse ja kooskõla

hindamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Olukorras, kus kogu endine Mustjala valla

territoorium on maatulundusala ulatuses, kus ei ole juhtotstarbeid reserveeritud, tähendaks

kaebaja tõlgendus, et igale poole saaks piiramatult rajada ehitisi, mis ei vasta

maatulunduslikele eesmärkidele, kuna muudatus protsentuaalselt maatulundusalal tervikuna

jääb alla 51%. Isegi kui tootmismaa sihtotstarbe ja ÜP juhtotstarbe määramine ei ole ÜP

muutmise aluseks, tuleneb ÜP-st kohustus detailplaneeringu koostamiseks, kuna ÜP p 2.1.3

kohaselt tohib tootmisaladele ehitada (sh rajatisi) kehtestatud detailplaneeringu alusel.

5. Tallinna Halduskohus jättis 16.04.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine EhS § 32 p 2 alusel ei eelda, et ÜP välistaks

sõnaselgelt soovitud ehitise püstitamise. Kohalik omavalitsus võib sel alusel keelduda

projekteerimistingimuste andmisest ka juhul, kui ÜP-s valitud vastava ala ruumilise

planeerimise eesmärgid ei soosi sellise ehitise püstitamist ning puuduvad kaalukad põhjused,

miks peaks konkreetne ehitis asuma konkreetses kohas ÜP-s valitud maakasutuse üldistest

põhimõtetest hoolimata.

Kohalikul omavalitsusel on avar hindamisruum otsustamaks, kas või mil määral lubada

konkreetsel juhul ÜP-ga määratud juhtotstarbest hälbimist. Kui ÜP ei välista sõnaselgelt

konkreetsele alale teatud ehitise püstitamist, peab kohalik omavalitsus ehitamise vastavust

ÜP-le hindama ÜP-d tervikuna silmas pidades ja selle eesmärkidest lähtudes. Vastustajal on

õigus selles, et ÜP-s on põhimõtteliselt ette nähtud, et tuulikute püstitamine eeldab

detailplaneeringu kehtestamist. ÜP seletuskirja lk-l 15 asuvast tabelist, kus on toodud alade

kasutamise nimestik, tuleneb, et tootmisala juhtotstarbega aladeks on mh „tuulegeneraatorite

[...] ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud ala ning nendes tulenevad

mõjualad“. ÜP seletuskirja lk-l 20, kus käsitletakse tootmisalasid, on märgitud:

„Tootmisaladele ehitiste ehitamisel tuleb arvesse võtta üldplaneeringus toodud piiranguid.

Tootmisaladele tohib ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel“. Neist kahest lausest

nähtub selgelt, et vastavalt ÜP-le peaksid tuulegeneraatorid paiknema alal, millele on ÜP-s

määratud tööstusala juhtotstarve ning ehitamine neile aladele eeldab detailplaneeringu

koostamist. On ilmne, et eelviidatud tabelis esitatud tootmisala kirjelduses on silmas peetud

just seda laadi suuri ja olulise ruumilise mõjuga tuulegeneraatoreid nagu see, mida kaebaja

soovib püstitada (toomisvõimsus kuni 2MW ja tipukõrgus kuni 100 m). Olukorras, kus teatud

liiki spetsiifiliste ehitiste (tuulegeneraatorid) rajamine on ÜP-s selgelt ette nähtud teatud

aladele (tootmisala juhtotstarbega alad), tuleb lugeda, et muudele aladele selliste ehitiste

püstitamist ette nähtud ei ole ehk mujale nende püstitamine ei vasta vähemalt üldjuhul ÜP-le.

Sellisel juhul peaksid esinema mingisugused kaalukad argumendid väljapoole tootmisala

juhtotstarbega ala tuuliku püstitamise lubamiseks. Kuna tootmisaladele ehitamine saab ÜP

(seletuskirja lk 20 kolmas lõik) kohaselt toimuda vaid detailplaneeringu alusel, oleks ÜP

eesmärgiga otseses vastuolus see, kui väljapoole ÜP-s määratletud tootmisalasid oleks

võimlik ilma detailplaneeringu kehtestamiseta püstitada selliseid ehitisi, mille jaoks on ÜP-s

3-19-190

4(8)

ette nähtud just tootmisala juhtotstarbega alad. Sellises olukorras võis kohalik omavalitsus

asuda seisukohale, et kaebaja soovitud tuuliku rajamine Metsa-Simmu kinnistule ei vasta ÜP-

le.

Järeldust, et tuuliku püstitamine maatulundusalale ilma detailplaneeringut koostamata ei vasta

ÜP-le, toetab ka ÜP seletuskirja p-s 2.2 märgitu, mille kohaselt on detailplaneeringu kohustus

kehtestatud tööstus- ja tootmishoonetele. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses ega kohtule

esitatud seisukohas kavandatavat ehitist hoonena määratlenud. ÜP sisu ja eesmärke silmas

pidades tuleb ÜP p-s 2.2 kasutatud mõistet „tööstus- ja tootmishooned“ tõlgendada nõnda, et

see hõlmab lisaks EhS-s sätestatud hoone mõistele vastavatele ehitistele ka muid olulise

ruumilise mõjuga tööstusotstarbeks rajatavaid ehitisi, nagu seda on kaebaja kavandatav tuulik.

Teistsugune tõlgendus oleks ilmses vastuolus ÜP-st nähtuvate planeerimise põhimõtetega,

eeskätt sellega, et tuulegeneraatorite jaoks on ÜP-s ette nähtud tootmisala juhtotstarbega alad,

kus mistahes ehitamine saab toimuda vaid detailplaneeringu alusel. ÜP-s seletuskirja p-s 2.2

tööstus- ja tootmishoonetele seatud detailplaneeringu kohustuse eesmärk ei saa olla tingimuste

seadmine tulenevalt ehitise iseloomust (hoone), vaid eesmärk on tingimuste seadmine

tulenevalt ehitise kasutusotstarbest (tööstus või tootmine). Seetõttu tuleb vähemalt ruumise

mõju, sh suuruse poolest hoonetega samaväärsed või neist mõjukamad muud tootmisrajatised

samastada ÜP mõttes tööstus- ja tootmishoonetega. Isegi kui asuda seisukohale, et ÜP

seletuskirja p-s 2.2. ei tulene tuuliku püstitamiseks detailplaneeringu kohustust vahetult,

õigustab seal sätestatu igal juhul seisukohta, et ÜP-s konkreetselt tootmisalale ette nähtud

ehitiste (sh tuulik) püstitamine muudele aladele, sh maatulundusalale, ei vasta ÜP-le. ÜP

seletuskirja lk-l 15 asuva tabeli (juhtotstarvete kirjeldused), p 2.1.3 (tootmisala) ning p 2.2.

(detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud) koosmõjust tuleneb üheselt, et sellise

tootmisrajatise nagu tuulik püstitamine eeldab ÜP-ga hõlmatud alal detailplaneeringu

kehtestamist.

Otsustades ÜP-ga määratud juhtotstarbest erineva otstarbega ehitise püstitamise lubamise üle,

ei saa kohalik omavalitsus lähtuda pelgalt kavandatava ehitise pind- ja mõjuala ning kogu

kinnistu pindala või veelgi enam kogu vastava juhtotstarbega ala suuruse vahekorrast.

Olukorras, kus maaomanikud saaksid põhimõtteliselt kasutada teatud juhtotstarbega alale

jäävat kinnistut ükskõik millisel muul otstarbel, kui see muu kasutus ei hõlma üle 50% kogu

kinnistust, muutuks ÜP-s alade juhtotstarbe määramise mõttetuks. ÜP-s on seejuures märgitud

(seletuskirja p 2.1 kolmas lõik), et teatud juhtotstarbega alal on kogu tegevus allutatud

maakasutuse juhtotstarbest tulenevale eesmärgile. Maatulundusala on ÜP-s (seletuskirja lk 15

asuv tabel) määratletud kui põllumajanduse ja metsamajanduse ning sellega seonduvate

ehitiste püstitamiseks ette nähtud ala. ÜP-le vastavaks saaks maatulundusala juhtotstarbega

maale ehitamist lugeda siis, kui vastava ehitise näol on tegemist objektiga, mis kas otsesest

majanduslikust eesmärgist tingituna või ka teatud ajaloolistel vms põhjustel on seostatav

põllu- ja metsamajandusega või kui sellise ehitise püstitamise õigustus tuleneb ÜP-st endast.

ÜP-st ei tulene aga kuidagi, et sellele vastaks elektri tootmiseks kasutatava tuuliku

püstitamine väljapoole tootmisala ja detailplaneeringut kehtestamata.

Rajatist tuleb käsitada olulise avaliku huviga rajatisena, kui sellel on selline ruumiline mõju,

mis oluliselt väljub konkreetse kinnistu piiridest. Muu hulgas tuleb olulise avaliku huviga

rajatistena käsitada rajatisi, mis oma suuruse tõttu ümbritsevast keskkonnast visuaalselt esile

tulevad ja kaugele kätte paistavad. Kaebaja poolt kavandatav, seni metsaga kaetud alale

rajatav 100-meetrise tipukõrgusega tuulik on igal juhul selline rajatis.

Põhjendatud

ei

ole

kaebaja

etteheide

ärakuulamisõiguse

rikkumise

kohta.

Projekteerimistingimuste andmise otsustamiseks vajalikud andmed nähtusid taotlusest ja

avalikult kättesaadavatest andmetest (kaardimaterjal). Isiku taotluse alusel toimuvas

3-19-190

5(8)

haldusmenetluses ei pea haldusorgan andma igal juhul taotlejale täiendavalt võimalust esitada

taotluse rahuldamata jätmise otsuse projekti kohta oma arvamus (vt haldusmenetluse seaduse,

HMS, § 40 lg 3 p 2), iseäranis ei pea haldusorgan küsima arvamust õigusnormide või

kehtivate planeeringute tõlgendamise kohta. Ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud

selgituste pinnalt ei ole usutav, et isegi juhul, kui kaebajal oleks olnud enne vaidlusaluse

otsuse tegemist antud võimalus otsuse projekti kohta arvamust avaldada, oleks ta toonud välja

mingisuguseid selliseid asjaolusid või põhjendusi, mis oleksid võinud mõjutada vastustajat

teisti otsustama. Vaidlustatud otsusega ei ole vastustaja võtnud seisukohta, et kaebaja soovitud

tuuliku rajamine on täiesti välistatud, küll aga leidnud, et see pole võimalik ÜP alusel antavate

projekteerimistingimustega ning kõigi erinevate huvide igakülgne kaalumine saab toimuda

detailplaneeringu menetluses.

Kaebajal on iseenesest õigus selles, et projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseks

ei saa olla MP-s sätestatu ning keeldumisel MP-s sätestatule viitamine ei ole kohane.

Praegusel juhul on aga ilmne, et vaidlustatud otsuses sisalduval argumentatsioonil, mis

puudutab rohevõrgustiku koridori, ei olnud otsuse tegemisel erilist kaalu. Rohevõrgustiku

koridori temaatikale on vaidlustatud otsuses viidatud vaid täiendavalt ega ole ka leitud, et

Metsa-Simmu kinnistu paiknemine selle koridori piiril oleks kavandatud ehitamist välistav

asjaolu. Järeldus, et rohevõrgustiku alaga seonduvaid huve on võimalik paremini arvesse võtta

detailplaneeringu menetluses, ei ole väär. On aga ilmne, et ainuüksi eelpool käsitletud

põhjendus, mille kohaselt ei vasta tuuliku ehitamine maatulundusala juhtotstarbega alale ÜP-

le, oli piisav projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Adepte palub 16.05.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

rahuldada uue otsusega kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda ja mõista kaebaja

menetluskulud vastustajalt välja.

Projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus ÜP-ga. Maatulundusmaa juhtotstarve ei

välista kinnistu kasutamist muul otstarbel kui maatulundusmaa. Tuuleenergia tootmine ei ole

vastuolus ega takista mistahes muul viisil maatulunduslikku tegevust ehk kinnistul metsa

kasvamist ja kasvatamist. Seega ei saa ühe tuuliku püstitamist lugeda maatüki juhtotstarbega

vastuolus olevaks tegevuseks.

Kohus on ekslikult ja kohati läbisegi kasutanud termineid „olulise ruumilise mõjuga rajatis

(ehitis)“ ja „olulise avaliku huviga rajatis“. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102

„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (määrus nr 102) p 4 järgi ei ole üks elektrituulik

olulise ruumilise mõjuga rajatis. Olukorras, kus taotletav elektrituulik paigutatakse metsaga

ümbritsetud alale ja lähimad üksikud elamud jäävad ligi 0,5 km kaugusele, ei saa pidada

usutavaks, et üks elektrituulik avaldaks olulist mõju ja seda suurele territooriumile.

Tegemist ei ole ka olulise avaliku huviga rajatisega. Kohus on olulise avaliku huvi sisustanud

vääralt läbi olulise ruumilise mõju definitsiooni. Seejuures pole olulise avaliku huviga rajatise

käsitust õiguslikult põhjendatud. Oluline avalik huvi on sisustamata õigusmõiste, ent ainuüksi

PlanS seletuskiri selgitab seda täiesti erinevalt olulisest ruumilisest mõjust. Kohus ei ole

põhjendanud, kuidas ühe elektrituuliku rajamisega kaasneb oluline avalik huvi.

Kaebaja ei nõustu kohtu ja vastustaja käsitusega, et ÜP-s on ette nähtud tuulikute

püstitamiseks detailplaneeringu nõue. Kohtu viidatud ÜP sätetest pole võimalik sellist

kohustust leida. Hinnates ÜP p-s 2.2 toodut nii grammatiliselt kui teleoloogiliselt, ei saa

sellest järeldada, et sõna „hoone“ hõlmab endas mistahes ehitisi. Seadusandja on sätestanud

selgelt nõuded hoonetele ja rajatistele vaid juhul, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga

3-19-190

6(8)

rajatisega või olulise avaliku huviga. Sedavõrd lai tööstus- ja tootmishoonete mõiste

sisustamine ÜP tasandil on vastuolus õiguskindluse- ja õigusselguse põhimõtetega.

Kohtu järeldus, et tuuliku püstitamine eeldab alati detailplaneeringut, on ebaõige. ÜP ühestki

sättest ei tulene keeldu püstitada üht elektrituulikut detailplaneeringuta. Järelikult ei ole taotlus

vastuolus ÜP-ga ega nõua detailplaneeringu koostamist, mistõttu puudus vallal õiguslik alus

keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest.

Ärakuulamisõiguse rikkumine on toonud kaasa vale otsuse. Ei ole mingit põhjust väita, et

olukorras, kus kaebajal oleks olnud võimalus vastustajale selgitada juba ainuüksi

eelkirjeldatud mõistete tegelikku sisu ja kasutust, oleks kindlasti välistatud, et vald oleks

terminoloogilise selguse valguses teistsuguse otsuse teinud. Lisaks on kohtu seisukoht

ärakuulamisõiguse olemust ebamõistlikult kitsendav. Sellest, kui kohtumenetluses jääb kaebus

rahuldamata või kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu, ei saa järeldada, et need poleks

võinud muuta asja lahendamist haldusmenetluses.

7. Saaremaa vald palus 20.06.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Arvestades asjaolu, et kogu endine Mustjala valla territoorium on maatulundusmaa ulatuses,

kus ei ole juhtotstarbeid reserveeritud, tähendaks kaebaja tõlgendus, et igale poole saaks

piiramatult rajada ehitisi, mis ei vasta maatulunduslikele eesmärkidele, kuna muudatus

protsentuaalselt maatulundusalal tervikuna jääb alla 51% (sellist põhimõtet on võimalik

kasutada tiheasustusaladel). Isegi kui lähtuda ÜP puhul grammatilisest tõlgendusest, nagu

oleks detailplaneeringu koostamise kohustus ainult tootmis- ja tööstushoonete rajamiseks ning

elektrituulik kui rajatis selle hulka ei kuuluks, on võimalik nõuda detailplaneeringu koostamist

lähtuvalt ala maakasutuse juhtotstarbest. Seega on tuulegeneraatori kavandamiseks vajalik

muuta Mustjala külade ÜP-d, määrates vastavalt sellele tootmisala, kuna tuulegeneraatorid on

lubatud ÜP kohasel tootmisalal, mitte maatulundusalal.

Halduskohus ei ole käsitlenud olulise ruumilise mõjuga rajatist mitte määrusest nr 102

tulenevalt, vaid asjaolust, et tuulegeneraator oma iseloomult on rajatis, mis omab ruumilist

mõju. See tähendab, et olemuslikult või ehituslikult on tegemist ruumilist mõju omava

objektiga. Ka EhS seletuskiri räägib rajatistest, mis omavad ruumilist mõju.

Tuulegeneraator on käsitatav olulise avaliku huviga rajatisena. Vaidlust ei saa olla selles, et

tuulegeneraatori püstitamisega kaasneb erinevaid mõjusid, mis võivad ulatuda kinnisasja

piiridest kaugemale. Kuigi EhS-s ei ole defineeritud olulise avaliku huviga rajatist, on EhS

seletuskirjas selgitatud, et tegu on rajatisega, mis omab ruumilist mõju ning vastavate

rajatistena võib käsitada ka tuulikuid.

Projekteerimistingimuste taotlus on vastuolus ÜP-ga ning nõuab detailplaneeringu koostamist,

mistõttu oli vastustajal õiguslik alus keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest.

Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Vastustajal puudus vajadus täiendavaid seisukohti või

arvamusi küsida, kuna tegemist oli olukorraga, kus oli üheselt arusaadav, mida sooviti rajada.

Ilmselgelt ei oleks ärakuulamine ajendanud vastustajat tegema teistsugust otsust.

8. OÜ Adepte esitas 20.09.2019 vastuse Saaremaa valla vastusele, leides, et kaebaja

taotluse lahendamine läbi projekteerimistingimuste väljastamise on seaduslik ja vastustaja ÜP

tõlgendus ekslik. Isegi kui oluline avalik huvi kaasneb, ei tähenda see automaatselt, et sellise

rajatise püstitamiseks on vajalik koostada detailplaneering. Vald ei ole enne kaebaja taotluse

rahuldamata jätmist otsust kaalunud ega suure avaliku huvi olemasolu tuvastanud. Olulise

avaliku huvi puudumist ühe elektrituuliku püstitamiseks kinnitab EhS seletuskiri, mis viitab

3-19-190

7(8)

olulise avaliku huviga rajatise defineerimisel tuulikutele mitmuses. Taotleja tuleb ära kuulata

ka siis, kui on üheselt selge, mida soovitakse, ja taotlus jäetakse rahuldamata.

9. Saaremaa vald esitas 27.09.2019 seisukoha OÜ Adepte vastusele. ÜP-s on selgelt välja

toodud, et tuulegeneraatorid on lubatud tootmisalal. Kuna tootmisalale võib ehitada vaid

detailplaneeringu alusel, siis on tuulegeneraatori püstitamiseks vajalik detailplaneeringu

koostamine. Vastustaja on otsuses põhjendanud, miks on tuulegeneraatorit käsitatud olulise

avaliku huviga rajatisena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid

HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. Halduskohus on asunud õigele seisukohale, et projekteerimistingimuste andmine oleks

vastuolus ÜP-ga, sest elektrituuliku püstitamiseks on vajalik detailplaneeringu kehtestamine.

Ehkki sellist lauset pole otsesõnu ÜP-s kirjas, tuleneb see siiski üheselt ÜP seletuskirja tabeli

„Alade kasutamise nimestik“ (tabel 1, lk 15), ÜP seletuskirja p 2.1.3 (tootmisala) ning p 2.2

(detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud) koosmõjust. ÜP seletuskirja viidatud tabelist 1

nähtuvalt on tuulegeneraatorite ja neid teenindava taristu ehitamine ette nähtud tootmisala

juhtotstarbega maale. Puudub vaidlus selles, et Metsa-Simmu kinnistu asub maatulundusalal,

mitte tootmisalal. ÜP p 2.1.3 kohaselt tuleb tootmisaladele ehitiste ehitamisel arvesse võtta

ÜP-s toodud piiranguid ning tootmisaladele tohib ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel.

Vastavalt ÜP p-le 2.2 on Mustjala vallas detailplaneeringu kohustus tööstus- ja

tootmishoonetele ning nende teenindamiseks vajalikele ehitistele. Väär on kaebaja arusaam,

nagu välistaks detailplaneeringu koostamise kohustuse praegusel juhul ÜP p 2.2, sest selles

räägitakse hoonetest, mitte rajatistest. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ÜP p 2.1.3 ei

erista tootmisalale hoonete või rajatiste ehitamist, vaid räägib üheselt tootmisala ehitiste

ehitamisest. Ka asjaolu, et ÜP seletuskirja (lk 15 ülalt teine lõik) kohaselt ei või juhtotstarbega

alal kõrvalkasutus ületada 45% kaardil piiritletud kasutusala mahust, ei välista

detailplaneeringu koostamise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see praeguse

vaidluse kontekstis vaid, et maatulundusalale võib teoreetiliselt ehitada ka tootmisobjekti

(tootmisalade ehitis või tootmisobjekt, ÜP seletuskirja lk 20), kuid kuna tootmisala ehitise

ehitamise eelduseks on detailplaneeringu kehtestamine (ÜP p 2.1.3), tuleb detailplaneering

kehtestada ka juhul, kui tootmisala ehitist planeeritakse maatulundusmaale. ÜP eesmärgiks ei

saa olla detailplaneeringu koostamise kohustusest n-ö möödahiilimise võimaldamine juhuks,

kui ehitada tootmisala ehitis selleks mitte ette nähtud juhtotstarbega maale. Asjakohatu on

kaebaja apellatsioonkaebuses ja selle täienduses esitatud näide viljakuivati juurde elektri

alajaama rajamisest – elektri alajaama ei ole märgitud ÜP seletuskirja lk-l 15 asuvas tabelis

tootmisala kategoorias ning arusaadavalt ei ole ka sisuliselt võimalik väikest alajaama

võrrelda elektrituulikuga. Eelnevast tulenevalt on õige vastustaja ja halduskohtu järeldus, et

kaebajale ei olnud võimalik projekteerimistingimusi väljastada, kuna see oleks olnud

vastuolus ÜP-ga (EhS § 32 p 2). Saaremaa vald ei ole kaebaja taotlust „uksest välja

menetlenud“, nagu on ekslikult leidnud kaebaja, vaid lahendanud kaebaja taotluse

õiguspäraselt, lähtudes EhS ja ÜP sätetest ning ÜP eesmärgist ja asjakohastest kaalutlustest.

12. Kuna vastustajal oli õiguslik alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks EhS

§ 32 p 2 (projekteerimistingimused ei vasta ÜP-le), ei ole asja lahendamisel vajalik anda

hinnangut sellele, kas vastustajal oleks olnud õigus nõuda detailplaneeringu koostamist ka

3-19-190

8(8)

PlanS § 125 lg 1 p 3 (olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks), p 4 (olulise ruumilise

mõjuga ehitise ehitamiseks) või lg 3 (olulise avaliku huvi olemasolu korral) alusel. Praegusel

juhul oli vastustajal õigus nõuda detailplaneeringu koostamist PlanS § 125 lg 2 alusel ‒

detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal või juhul. Seepärast pole vaidluse lahendamisel vajalik sisustada

ka määratlemata õigusmõisteid „olulise avaliku huviga rajatis“, „olulise ruumilise mõjuga

ehitis“ ega „oluline avalik huvi“.

13. Ärakuulamisõigusega seonduvas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 20

toodud põhjendustega neid üle kordamata. Kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei

saanud määrata ega mõjutada menetlustulemust.

14. Eelnevat kokku võttes tuleb OÜ Adepte apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). OÜ Adepte apellatsiooniastme

menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja võimalikud

menetluskulud vastustaja enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)