1-19-7151/7 · 1-19-7151/7 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7151 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Valev Hirvesoo süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 10. septembri 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Valev Hirvesoo (isikukood 36903196521), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Valev Hirvesoo apellatsioon Tartu Maakohtu 10. septembri 2019. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 10. septembri 2019. a otsusega tunnistati Valev Hirvesoo süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati kahe aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

2. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel määrati, et V. Hirvesoole mõistetavast karistusest kuulub koheselt ära kandmisele 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Ülejäänud vangistuse osa ei pöörata täitmisele, kui V. Hirvesoo ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.

3. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati V. Hirvesood peale vangistuse ärakandmist 10 tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

2

4. KarS § 75 lg 4 alusel kohustati V. Hirvesood peale vangistuse ärakandmist 10 päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Süüdistatavale pandi kohustus esitada uuringu vastus kriminaalhooldusametnikule.

APELLATSIOON

5. V. Hirvesoo esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks CDT vereanalüüse. Apellatsiooni kohaselt kasutatakse vastavat vereanalüüsi esmakordsel sõiduki joobes juhtimisel. Prokurör seda V. Hirvesoole ei selgitanud. Süüdistatav taotleb uut kohtumõistmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et V. Hirvesoo apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS § 3411. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.

8. Süüdistatav ei ole apellatsioonis osutanud ühegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele, vaid on taotlenud kriminaalasja uut arutamist ja viidanud käitumiskontrolli ajaks pandud kohustuse põhjendamatusele.

9. V. Hirvesoo ja prokurör sõlmisid 10. septembril 2019 kokkuleppe, millega V. Hirvesoo nõustus talle KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud karistusega ja talle katseajaks pandud kohustustega. Kohus arutas kokkulepet 10. septembril 2019 peetud kohtuistungil. Kohtuistungi protokollist nähtub, et prokurör andis istungil ülevaate sõlmitud kokkuleppest, misjärel küsis kohtunik V. Hirvesoolt, kas kokkuleppe sisu on talle arusaadav ja kas ta jääb kokkuleppe juurde. Süüdistatav kinnitas kohtule, et kokkulepe on talle arusaadav, ta on sellega nõus ning kokkuleppe sõlmimine on tema vaba tahe.

10. Lisaks kinnitas süüdistatav maakohtu kohtuistungil, et saab kokkuleppes kirjeldatud kontrollnõuete sisust ja täitmata jätmise tagajärgedest aru. V. Hirvesoo avaldas, et kokkuleppe sõlmimisel selgitati talle, milles vereanalüüsid seisnevad ja mida need näitavad. Ta lisas, et on teadlik, et vereanalüüside tegemine on tasuline. Ta nõustus vereanalüüse tegema ja nende kulu kandma. Seejärel kinnitas maakohus kokkuleppe süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega.

11. Eeltoodust nähtub, et maakohus ei ole otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme. Samuti ei ole alust väita, et kohus oleks materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud või kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud. Järelikult puudub alus maakohtu otsuse vaidlustamiseks.

3 12. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse apellandile, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole V. Hirvesool KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas