2-19-12971/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-12971

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12971

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Jüri Heimi vastu

291,11 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

332,14 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), esindaja Carlo

Kask, e-post carlo.kask@plusplus.ee;

kostja Jüri Heim (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Jüri Heimi vastu 291,11 euro ja

lisanduva viivise nõudes.

2. Välja mõista Jüri Heimilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 134,23 eurot, millest

90,57 eurot on põhinõue, 25 eurot sissenõudmiskulu ja 18,66 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis 16.08.2019 seisuga.

3. Välja mõista Jüri Heimilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt

90,57 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 46% ulatuses Jüri Heimi kanda ja 54% ulatuses Aktsiaselts PlusPlus

Capital kanda.

6. Jätta menetluskulude puudumise tõttu Jüri Heimi menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata.

7. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot,

millest 75 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud.

8. Välja mõista Jüri Heimilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 80,50 eurot.

9. Välja mõista Jüri Heimilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt

80,50 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

2(4)

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Asja materjalidest nähtuvalt on Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja Jüri Heim (kostja)

sõlminud XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX paketi MiNT Info teenuste tarbimiseks ja

osamaksetega vara müügilepingu nr XXX mobiiltelefoni Huawei MediaPad T1 10 16GB

ostmiseks, kusjuures telefoni maksumus 198 eurot tuli tasuda 24 kuu jooksul 8,25 euro suuruste

osamaksetena. Kostja on telefoni Elisa Eesti AS esinduses kätte saanud 24.07.2015. Kostja

kohustus teenuste ja mobiiltelefoni eest tasuma vastavalt esitatud arvetele, kuid ei täitnud oma

lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Elisa Eesti AS on 01.02.2018 loovutanud kostjaga sõlmitud

lepingutest tulenevad nõuded Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.

3. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

28.08.2019 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 160,57 eurot põhinõude,

25 eurot võla sissenõudmiskulude ja 105,54 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 0,07% päevas põhinõudelt alates

17.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni.

4. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping

ning osamaksetega vara müügileping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa Eesti AS teenuste

kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

3(4)

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 20.07.2015 kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni

kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral

maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arve nr XXX eest tasumata 160,57 eurot (võlgnevuse

sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 3,43 eurot). 01.01.2017 esitatud arve on aga koos

käsitlustasuga summas 70 eurot, mille sissenõudmise õigus tuleneb osamaksetega vara

müügilepingu tingimustest. Viidatud lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema

24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt

mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohtu hinnangul on käsitlustasu näol sisuliselt tegemist leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes,

mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu

lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse paketi lõpetamise või muutmise korral

väiksema miinimumarvega või kuutasuga paketi vastu kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud

toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja

tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine.

Leppetrahv, mis on ca 1/3 järelmaksuga müügilepingu esemeks olnud vara maksumusest

(mobiiltelefoni maksumus 198 eurot ja leppetrahv 70 eurot, kusjuures 24-st osamaksest jäid

tasumata viimased kaheksa osamakset summas 66 eurot), on ebamõistlikult suur. Kohus jätab

VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal

õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda, mistõttu kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel

põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 90,57 eurot (160,57 – 70 = 90,57). Nimetatud

summalt on hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

määras, kuna lepinguline (Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.10) viivisemäär

0,07% päevas ehk 25,55% (0,07 × 365) aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära

24% aastas (8 × 3) ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning

§ 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-25-16,

p 13). Viivise arvestus põhinõudelt 90,57 eurot alates 19.01.2017 kuni 16.08.2019 seisuga on

tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud

viivise suuruseks on 18,66 eurot.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.08.2019. Hageja nõude

õiguslik alus on TsMS § 367.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

4(4)

Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Kuna lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas on tühine, tuleb TsMS § 367 alusel mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

90,57 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

6. Hageja nõuab kostjalt 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot, 15.04.2018 võlateatise eest 5 eurot

ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku sissenõudekulu 25 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas

25 eurot.

7. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja põhinõude 90,57 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, 16.08.2019 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 18,66 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras

põhinõudelt 90,57 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~46% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 46% ulatuses

kostja kanda ja 54% ulatuses hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses isiklikult, ei ole tal rahaliselt kindlaks määratavaid

menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 75 eurot on

riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes (masshagi, lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja -mahukas).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 80,50 eurot (46% 175 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

80,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik