2-13-34261/125 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-34261

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2019, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-34261

Tsiviilasi

Jerzy Igor Biechonski avaldus OÜ TERVIKLIK

ELU juhatuse asendusliikmete määramiseks

Katrin

Eimla

avaldus

OÜ

TERVIKLIK

ELU

juhatuse asendusliikmete määramiseks

Menetlustoiming

juhatuse asendusliikmete tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja:

Katrin

Eimla

(ik

XXX),

lepinguline

esindaja:

advokaat

Andrus

Lillo

(e-post

andrus@advokaadid.ee)

avaldaja: Jerzy Igor Biechonski (ik XXX ),

lepinguline esindaja: advokaat Keijo Lindeberg

(e-post keijo.lindeberg@lindeberg.ee)

puudutatud isik: OÜ TERVIKLIK ELU (endine ärinimi

OÜ TERVIKLIK MINA; rk 11376599; aadress Jaska,

Pikkjärve küla, Valga vald, Valgamaa), lepinguline

esindaja:

advokaat

Keijo

Lindeberg

(e-post

keijo.lindeberg@lindeberg.ee)

puudutatud

isik:

Ene

Ahas

(endine

juhatuse

asendusliige; ik XXX ; e-post XXX )

puudutatud isik: Karol Koger (endine juhatuse

asendusliige; ik XXX ; e-post XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ene Ahase ja Karol Kogre tasutaotlused osaliselt.

2. Määrata Ene Ahase tasu suuruseks OÜ TERVIKLIK ELU juhatuse asendusliikme

ülesannete täitmise eest XXX eurot (bruto).

3. Ene Ahase (konto nr XXX) tasust XXX eurot (bruto) ja sellelt makstav sotsiaalmaks

XXX eurot tasuda Katrin Eimla poolt 26.05.2016 makstud 2000 euro suurusest

ettemaksust.

4. Välja mõista OÜ-lt TERVIKLIK ELU Ene Ahase kasuks järgmine:

4.1. resolutsiooni p-s 2 märgitud tasust XXX eurot (bruto);

4.2. viivis p-s 4.1 märgitud maksmata tasult VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras alates määruse jõustumisest kuni tasu maksmiseni.

5. Määrata Karol Kogre tasu suuruseks OÜ TERVIKLIK ELU juhatuse asendusliikme

ülesannete täitmise eest XXX eurot (bruto).

6. Välja välja OÜ-lt TERVIKLIK ELU Karol Kogre kasuks järgmine:

6.1. resolutsiooni p-s 5 märgitud tasu XXX eurot (bruto);

6.2. viivis maksmata tasult VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

määruse jõustumisest kuni tasu maksmiseni.

7. Jätta rahuldamata Katrin Eimla taotlus ettemaksu 2000 eurot tagastamiseks.

8. Jätta menetluskulud OÜ TERVIKLIK ELU kanda.

9. Määrata Katrin Eimla menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 198 eurot ning

ettemaksu arvel kantud juhatuse asendusliikme kulu 2000 eurot, kokku 2198 eurot.

10. Välja mõista OÜ-lt TERVIKLIK ELU menetluskulu 2198 eurot Katrin Eimla kasuks.

Väljamõistetud rahast 198 eurot kanda OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kontole

nr XXX ja 2000 eurot Katrin Eimla kontole nr XXX.

11. Mitte hüvitada Jerzy Igor Biechonski menetluskulusid.

12. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata p 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

13. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Jerzy Igor Biechonski ja Katrin Eimla esitasid Tartu Maakohtule avaldused

OÜ TERVIKLIK

ELU

(puudutatud

isik)

juhatuse

asendusliikmete

määramiseks.

12.01.2016 määrusega (III kd lk 131-140) määras maakohus juhatuse asendusliikmed.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 09.06.2016 määrusega (III kd lk 182-187) maakohtu

määruse ja tegi uue määruse, millega määras juhatuse asendusliikmeteks Ene Ahase ja

Karol Kogre (asendusliikmed). Riigikohus jättis 29.08.2016 määrusega (III kd lk 197) Jerzy

Igor Biechonski määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata.

2. Ringkonnakohtu 18.05.2016 määruse alusel on Katrin Eimla tasunud juhatuse

asendusliikme tasu katteks 26.05.2016 ettemaksu 2000 eurot (III kd lk 177, 180).

3. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (IV kd lk 52-53) nähtuvalt olid Ene Ahas ja

Karol Koger kantud puudutatud isiku registrikaardile juhatuse liikmetena 20.06.2016–

17.02.2017. Praegu on äriregistri andmetel juhatuse liikmed Jerzy Igor Biechonski (alates

17.02.2017) ja Kadri Aru (alates 18.02.2019). Osanike kohta nähtub äriregistrist järgmine:

kuni 14.02.2017 olid osanikud Jerzy Igor Biechonski ja Katrin Eimla, 14.02.2017–

13.02.2019 oli ainuosanik Jerzy Igor Biechonski, alates 13.02.2019 on osanikud Jerzy

Igor Biechonski ja Kadri Aru.

4.

08.08.2017 esitasid asendusliikmed Tartu Maakohtule järgmised taotlused:

kinnitada Ene Ahase tasuks XXX eurot (bruto) ja Karol Kogre tasuks XXX eurot (bruto);

välja maksta deposiitkontolt 2000 eurot Ene Ahase kontole; välja mõista puudutatud isikult

Ene Ahase tasu XXX eurot ja Karol Kogre tasu XXX eurot; välja mõista puudutatud

isikult viivis tasult võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

määruse jõustumisest kuni täitmiseni asendusliikmete kasuks (IV kd lk 25-26).

Asendusliikmete tegevuse tulemusel saavutati kompromiss, mille kohaselt Jerzy Igor

Biechonski omandas Katrin Eimla osa. Kulude osas jäi kokkulepe, et töö tasustatakse

Katrin Eimla makstud tagatise arvelt ning seda ületavas osas puudutatud isiku poolt.

Puudutatud isiku kohustuse täitmist käendas Jerzy Igor Biechonski 2000 euro ulatuses.

Jerzy Igor Biechonskil ja Katrin Eimlal puudus tasu suuruse osas üksmeel.

Ene Ahase puhul on analoogselt pankrotihalduri tasuga võetud aluseks tunnitasu määr

XX eurot, ajakulu oli XXX min. Karol Kogre ajakulu oli XXX min ja tunnitasu XXX eurot.

Kulud (transpordi- ja sidekulu, kontoritarbed) kuuluvad hüvitamisele tasu koosseisus,

eraldi hüvitamist ei pea asendusliikmed menetlusökonoomilistel põhjustel vajalikuks.

5. Tartu Maakohtu esimehe XX.XX.XXXX käskkirja nr XXX (IV kd lk 20) alusel määrati

tsiviilasja menetlejaks kohtunik Donald Kiidjärv.

6. Katrin Eimla 21.05.2019 avalduse (IV kd lk 56-57) järgi ei ole tal vastuväiteid

tasutaotlusele ja tasu puudutatud isikult väljamõistmisele. Tasu väljamõistmise ja

laekumise järgselt palub ta tagastada oma kontole ettemaksu 2000 eurot.

7.

21.06.2019 vastuses (IV kd lk 63-64) selgitasid asendusliikmed, et peavad brutotasu

all

silmas

töötasu,

millelt

on

kinni

pidamata

töötaja

maksud

(tulumaks,

töötuskindlustusmakse töötaja osa, kogumispensioni makse). Ühtlasi viitasid nad

tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg-le 1 ja § 13 lg-le 2, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2

lg 1 p-le 4 ja maksukorralduseseaduse §-le 6, mille kohaselt tuleb ka juhatuse

asendusliikmele tasu määramisel arvesse võtta arvestamisele ja tasumisele kuuluvaid

riiklikke makse. Tasu väljamakse on kohustatud deklareerima juriidiline isik, kelle juhatuse

asendusliikmetele tasu makstakse. Seetõttu on asjakohane ja vajalik analoogselt

pankrotihalduriga tuua välja brutotasu. Tööandja kulu kokku on brutotasu pluss nn

tööandja maksud (sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse).

8. Puudutatud isik ja Jerzy Igor Biechonski palusid 01.07.2019 seisukohas (IV kd lk

66-73) järgmist: määrata Ene Ahase brutotasuks XXX eurot ja Karol Kogre brutotasuks

XXX eurot; määrata, et tasu maksavad võrdsetes osades puudutatud isik ja Katrin Eimla;

jätta Katrin Eimla taotlus rahuldamata; jätta kõik menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 I lause alusel asendusliikmete kanda.

Asendusliikmete tasu on põhjendatud maksimaalselt XXX eurot kuus. Arvestades

keskmiselt 176 töötunniga kuus ning tööaja arvestust, kujuneb tasu järgmiselt: Ene Ahas

XXX, Karol Koger XXX.

Ene Ahase 22. ja 30.09.2015 e-kirjadele ja 02.10.2015 seisukohas avaldatule ning

Katrin Eimla esindaja 17.09.2015 istungil kinnitatule vaatamata on Ene Ahase

tunnihinnaks XXX eurot, st tegemist on sisuliselt advokaadibüroos klientidele pakutava või

sellega olulisel määral sarnase hinnaga. Taotletav tunnitasu ei vasta seadusest tuleneva

mõistliku tasu eeldusele. Mõistliku tasu sisustamisel tuleb lähtuda eelkõige juhitavast

ettevõttest, tema suurusest, tegevusmahust ning võimekusest, mitte asendusliikme isikust

ja kogemusest. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei peaks ka juhatuse asendusliikmetele

kohalduma põhimõte, et juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus

vastavuses nende ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (äriseadustiku (ÄS)

§ 1801 lg 2). Tunnitasu 96 eurot korral oleks juhatuse liikme igakuine tasu XXX eurot

(XXX) ja 48 eurot korral XXX eurot (XXX), mida teenivad väheste Eesti äriühingute

juhatuse liikmed. Selline tasu oleks mõeldav väga suure ja eduka tegutseva ettevõtte

puhul, mille juhtimisega kaasneksid ka sisulise tegevuse ja suure käibega seotud

vastutusrikkad ülesanded. Puudutatud isiku käive oli 2016. a eelnevate aastatega

võrreldes äärmiselt väike (32 519 eurot; 2015. a 110 193 eurot), reaalne ja tulutoov

tegevus puudus. Sellises olukorras ei ole puudutatud isik suuteline tasuma kahele

juhatuse liikmele igakuiselt XXX eurot (XXX). Majandustulemuste ülevaatest nähtub, et

puudutatud isik teenis 2017. a tulu kokku XXX eurot, 2018. a XXX eurot, 2019. a viie

kuuga XXX eurot. Seega puudub tal igasugune suutlikkus tasuda asendusliikmete küsitud

tasu. Asendusliikmed on täitnud vaid formaalseid ja tavapäraseid ülesandeid ega ole

tegelenud sisulise tegevuse ja arenguga.

Arusaamatuks jääb Karol Kogre tunnitasu kujunemine ja asendusliikmete tunnitasude

vahe. Sisuliselt on mõlemad teinud võrdväärset tööd ja täitnud sarnaseid ülesandeid.

Puudutatud isiku rasket majanduslikku seisu arvestades peaks vähemalt 50% tasust

maksma Katrin Eimla deposiitkontole tasutud rahast. Samuti tuleb arvestada, et Ene Ahas

ja Karol Koger määrati asendusliikmeks üksnes Katrin Eimla nõudmisel, Jerzy Igor

Biechonski palus määrata asendusliikmeteks isikud, kes ei oleks tasu küsinud.

9. Ene Ahase 09.07.2019 e-kirja (IV kd lk 97) järgi toimus menetlus Katrin Eimla ja

Jerzy Igor Biechonski huvides, asendusliikmed täitsid oma funktsiooni ja tänu nendele

said osanikud ühise ettevõtlustegevuse lõpetatud. Arusaamatuks jäävad pretensioonid

aktiivse majandustegevuse puudumise ja nigela tulemi kohta. Ka kohtu määratud juhatuse

liikmed on seotud osanike otsustega ettevõtte tegevuse läbiviimisel. 17.01.2017

üldkoosolekul andis Jerzy Igor Biechonski korralduse mitte tegutseda aktiivselt, vaid leidis,

et tegevus võikski seisneda olemasoleva vara säilitamises, raamatupidamise kohustuse

täitmises. Majandusnäitajate järgi teenis ettevõte asendusliikmete tööperioodil piisavalt

tulu töötasu katmiseks. Pärast seda kukkus tulu drastiliselt. Seadus ei võimalda jätta

asendusliikmete ülesannete täitmisega seonduvaid kulusid (mh tasu küsimuse

lahendamisega kaasnevaid menetluskulusid) asendusliikmete kanda.

10. Puudutatud isiku ja Jerzy Igor Biechonski 10.07.2019 seisukoha (IV kd lk 100-104)

järgi nähtub asendusliikmete tegevuste loetelust, et nad ei ole teinud ühtegi toimingut, mis

oleks toonud puudutatud isikule tulu. Samuti ei ole osa toiminguid seotud puudutatud isiku

huvide kaitsmisega, vaid teostatud üksnes asendusliikmete huvides (käenduslepingute ja

tasu kindlaksmääramise avalduse koostamine, kokku XXX min). Kogu käive on teenitud

puudutatud isiku töötajate, eelkõige Jerzy Igor Biechonski tegevuse tulemusena.

11. Katrin Eimla 22.07.2019 arvamuse (IV kd lk 106-107) järgi ei ole kohane rakendada

puudutatud isiku ja Jerzy Igor Biechonski arvutuspõhimõtteid. Selline, sisuliselt kuupalgale

ja kuu keskmisele töötundide arvule tuginev arvutus on sobilik töölepingu alusel töötava

isiku puhul. Juhatuse liikme puhul on tegemist käsundilaadse õigusliku suhte ja

positsiooni, ülesannete iseloomu ja mahu ja vastutuse ulatusega ning vastavalt on ka tasu

arvestuse põhimõtted erinevad. Käsundi alusel tegutseva isiku tasu sisaldab kõiki käsundi

täitmisega seotud kulusid (bürookulud, maksud jms). Samuti oleks eluvõõras lähtuda

eeldusest, et käsundisaaja tegutseb käsundit täites 8 t päevas ja 176 t kuus. VÕS § 627

lg-st 2 tuleneb, et kui käsundisaaja tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta

vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Arvestades ülesannete kaalukust (ettevõtte

esindamine, juhtimine ja toimimise tagamine), sellega kaasneva vastutuse suurust ning

ametis oldud perioodi, ei ole tasu ebamõistlikult suur. Katrin Eimla, Jerzy Igor Biechonski

ja puudutatud isik on saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt võtsid just Jerzy Igor

Biechonski ja puudutatud isik endale kohustuse tasuda asendusliikmete tasu.

Asendusliikmete määramine Katrin Eimla taotluse alusel ei anna alust kohustada teda

neile tasu maksma. 29.08.2019 avalduse (IV kd lk 119-121) järgi on Katrin Eimla

menetluskuluks õigusabikulu 396 eurot.

12.

30.08.2019 täiendavas seisukohas (IV kd lk 123-127) ei nõustunud puudutatud isik

ja Jerzy Igor Biechonski Katrin Eimla 22.07.2019 arvamusega. Menetluskuludena palusid

nad kohustada asendusliikmeid hüvitama Jerzy Igor Biechonskile õigusabikulu 940 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

13. TsMS § 605 lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku juhatusse määratud asendusliige võib

nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui

isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad

kulutused avalduse alusel määrusega. ÄS § 184 lg 6 II lause sätestab, et kohtu määratud

juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule

tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega.

Asendusliikmete tasutaotlusest, puudutatud isiku, Jerzy Igor Biechonski ja Katrin Eimla

kohtule esitatud vastustest ja 17.01.2017 osanike koosoleku protokollist (IV kd lk 41-45)

nähtuvalt ei ole asendusliikmed ja juriidiline isik jõudnud tasu osas kokkuleppele. Seega

tuleb tasu määrata asendusliikmete avalduse alusel kohtul.

13.1. Ene Ahas palub määrata oma brutotasuks XXX eurot (XXX) ja Karol Koger XXX

eurot (XXX). Puudutatud isik peab põhjendatuks tasusid vastavalt XXX eurot ja XXX

eurot.

13.2. Õiguskirjanduses on leitud, et kohus saab kulutuste hüvitamise põhimõtete ning

tasu määramisel arvestada määratud isiku ülesannete iseloomu, keerukust ning

töömahtu, aga ka äriühingu majanduslikku olukorda ning kohtu määratud isiku panust

sellesse. Kohus võib lähtuda kohtu määratud isiku tasustamisel tunnitasust või kuutasust,

kuna selliselt on tasu lihtsam arvestada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III.

Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tallinn

2018, lk 825).

13.3. Karol Kogre tööajaarvestuse (IV kd lk 28-29) järgi oli tema ajakulu perioodil

13.06.2016–26.04.2017 kokku 10,25 t. Ene Ahase tööajaarvestuse (IV kd lk 31-39) järgi

oli tema ajakulu perioodil 13.06.2016–08.05.2017 kokku 23,75 t. Asendusliikmed

kooskõlastasid ja arutasid oma tegevust, tegelesid raamatupidamise, andmebaaside,

deklaratsioonide, osanike koosoleku, osanike kokkuleppe vahendamise ja tsiviilasjaga

nr 2-14-11455 (Jerzy Igor Biechonski hagi puudutatud isiku vastu võla nõudes). Kohus

leiab, et asendusliikmete ajakulu on põhjendatud, v.a Ene Ahase ajakulust 1,75 t. Kohus

ei pea põhjendatuks hüvitada Ene Ahase 17.04.2017 ajakulu 0,75 t seoses

asendusliikmete tasu osas käenduslepingu koostamisega. 08.05.2017 tasutaotluse

koostamisele ja juhatuse liikmele raamatupidamisdokumentide üleandmisele kulus

Ene Ahasel 1,5 t. Samas oli asendusliige Karol Koger 26.04.2017 juba andnud juhatusele

1,5 tundi raamatupidamise dokumente üle, mistõttu puudub alus arvata, et see oli teise

asendusliikme jaoks ajamahukas. Tasutaotluse koostamisega seotud ajakulu hüvitamist ei

pea kohus põhjendatuks. Ene Ahase 08.05.2017 ajakulust tuleb jätta hüvitamata 1 t.

13.4. Tasutaotluse kohaselt on Ene Ahase puhul analoogselt pankrotihalduri tasuga

võetud aluseks tunnitasu XXX eurot ja Karol Kogre puhul lähtutud tunnitasust XXX eurot.

21.06.2019 vastusest nähtuvalt peavad asendusliikmed silmas brutotöötasu, millelt on

kinni

pidamata

nn

töötaja

maksud

(tulumaks,

töötaja

töötuskindlustusmakse,

kogumispensioni makse), ning lisaks tuleks väljamakse tegijal maksta veel sotsiaalmaks

ja tööandja töötuskindlustusmakse.

02.10.2015 seisukohas (III kd lk 21-22) leidis Ene Ahas, et tunnitasu osas on võimalik

võtta aluseks pankrotimenetluses kasutatav määr. Võttes aluseks tasustamise põhimõtted

pankrotimenetluses, on erinevad toimingud erineva tunnitasuga. Arusaamatuste

vältimiseks avaldas Ene Ahas, et tasustamine ei toimu analoogselt advokaadi

õigusteenuse tasustamise põhimõttega. Sama oli ta 22. ja 30.09.2015 e-kirjades (III kd lk

23-24) kinnitanud ka puudutatud isiku ja Jerzy Igor Biechonski esindajale. 16.05.2016

e-kirjas ringkonnakohtule (III kd lk 176) hindas Ene Ahas oma tasu suuruseks vähemalt

2000 eurot, mille arvelt kantakse asjaolude väljaselgitamise, operatiivsete juhatuse

pädevuses olevate küsimuste lahendamise ja muude seadusest tulenevate juhatuse

kohustustega kaasnev tööajakulu.

Alates 01.07.2014 näeb pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 3 ette, et ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 alates 01.07.2014 kehtiva

redaktsiooni I lause kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja

arvatud käibemaks. Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu II lugemise muudatusettepanekute seletuskirjast nähtuvalt lisandub

muudatuse vastuvõtmise tulemusel halduri tasule käibemaks. Kõik muud seaduses

ettenähtud maksud sisalduvad halduri tasus. [---] Alates 01.01.2015 sisalduvad kõik

maksud, v.a käibemaks, tasus ning kaudselt toob see maksustamise muudatus kaasa

pankrotihaldurite tegevuse ümberkujundamise selliselt, et pankrotihaldur tegutsebki läbi

büroo või FIE-na, kuid mitte enam füüsilise isikuna. Muudatusega saavutatakse selgus ja

läbipaistvus pankrotihalduri ja ajutise halduri tasu maksustamises, mis peaks kaudselt

suurendama ka õiguskindlust – võlausaldajatele peaks menetluse algusest saadik olema

selge, kuidas pankrotihalduri tasu maksustatakse ning millised kulud võivad menetlusega

kaasneda (vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d7073724-da3d-45f7-877b-

31c882d378d5/Kohtute%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20sead

uste%20muutmise%20seadus, 570 SE II seletuskiri.docx, lk 9).

Ene Ahas on lähtunud analoogiast halduri tasuga nii enne enda määramist avaldatus kui

tasutaotluses. Pankrotiseadusest nähtuvalt sisalduvad ajutise halduri tunnitasu määras

vajadusel ka nn tööandja maksud, sh sotsiaalmaks. Juhatuse asendusliikme määramise

puhul on samuti oluline menetlusega kaasnevate kulude selgus ja läbipaistvus. Seda

arvestades peab kohus mõislikuks ja põhjendatuks Ene Ahase tunnitasu XXX eurot,

milles sisalduvad kõik seaduses sätestatud maksud, sh sotsiaalmaks. Ka Karol Kogre

tunnitasu XXX eurot peab kohus põhjendatuks nii, et selles sisalduvad kõik maksud. Seda

arvestades lähtub kohus Ene Ahase brutotasust XXX eurot ja Karol Kogre brutotasust

XXX eurot. Juhatuse liikme tasudelt tuleb maksta vaid SMS § 2 lg 2 p 4, § 7 lg 1 alusel

sotsiaalmaks 33%, seega on kummagi asendusliikme tunnitasuga seonduv kulu kokku

vastavalt XXX eurot (XXX) ja XXX eurot (XXX eurost)). Töötuskindlustusmakset juhatuse

liikme tasult maksta ei tule. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 40 lg 1 alusel

makstakse töötuskindlustusmakset: 1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt

tasudelt

kindlustatule

ja

tööandjale

kehtestatud

töötuskindlustusmakse

määras; 2) TKindlS 3 lg 2 p-s 5 nimetatud isikutele makstud töötasult, palgalt ja muudelt

tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. TKindlS § 3 lg 2 p 3 järgi

ei ole TKindlS mõttes kindlustatud isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani

liige TuMS § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus.

13.5. Kohus leiab, et sellised tunnitasud on ka mõistlikud, arvestades kogumina

asendusliikmete ülesannete iseloomu ja keerukust, puudutatud isiku majanduslikku

olukorda ja asendusliikmete panust.

Asendusliikmed täitsid osaliselt nn tavapäraseid ja formaalseid juhatuse liikme kohustusi.

Vaidlust ei ole, et vajalikud ei olnud tehingud ja toimingud seoses ettevõtte spetsiifilise

sisulise tegevuse ja arenguga. Kohus märgib, et see ei ole etteheide asendusliikmetele,

vaid asjaolu, mida kohus tasu suuruse juures arvesse võtab. Samas, kuigi asendusliikmed

otseselt majandustegevusse ei panustanud, tagasid nad siiski selle, et puudutatud isik

saaks üldse toimida. Asendusliikmed tegutsesid osaliselt 2016. ja 2017. a, puudutatud

isiku esitatud andmetest nähtuvalt oli käive 2016. a XXX eurot ja 2017. a XXX eurot (IV kd

lk 102). Asendusliikmete ülesannet komplitseerisid osanikevahelised erimeelsused.

Asendusliikmete kaasabil saavutati kompromiss, mille tulemusel Jerzy Igor Biechonski

omandas Katrin Eimla osa ning osutus võimalikuks puudutatud isiku edasine tegevus

osaniku valitud juhatuse liikme esindamisel ja juhtimisel. Asendusliikmed ei taotle eraldi

kulutuste hüvitamist. Erinevalt puudutatud isikust on kohus seisukohal, et Ene Ahase

kõrgemat tasu õigustavad tema õigusalased teadmised ning kogemused pankrotihalduri

ja juhatuse asendusliikmena, mis kajastuvad tema tehtud ulatuslikemates ja sisulisemates

toimingutes. Mh on Ene Ahas teinud puudutatud isiku esindajana erinevalt Karol Kogrest

olulisi toiminguid tsiviilasjas nr 2-14-11455, samuti panustanud suuremas ulatuses

osanike koosoleku läbiviimisse ja osanikevahelise keerulise olukorra lahendamisse.

Puudutatud isiku väitel teenis ta 2017. majandusaastal tulu XXX eurot, 2018. a XXX eurot

ja 2019. a viie kuuga XXX eurot ning seega puudub tal igasugune suutlikkus tasuda

asendusliikmetele tasu (IV kd lk 69-70). 2018. a majandusaasta aruande bilansist nähtub,

et vähenenud käibele ja viimastel aastatel teenitud vähesele või olematule tulule

vaatamata oli puudutatud isikul 31.12.2018 seisuga vara kokku XXX eurot (sh raha ja

pangakontod XXX eurot, põhivara 67 877 eurot) ning kohustusi vaid XXX eurot (IV kd lk

130). Puudutatud isiku esitatud pearaamatu väljavõtte järgi on tema kassa lõppsaldo

12.06.2019 seisuga XXX eurot (IV kd lk 93-94). Kinnistusraamatu andmetel kuulub

puudutatud isikule kaks kinnistut (registriosa nr-d XXX ja XXX ), kumbki ei ole koormatud

hüpoteekidega ning ka käsutamise keelumärked on kustutatud (IV kd lk 131-134). Seega

ei ole alust väita, et selline tasu ei oleks mõistlik puudutatud isiku majanduslikku olukorda

arvestades.

13.6. Eeltoodust lähtudes tuleb Ene Ahase brutotasuks määrata XXX eurot ((XXX)

ja Karol Kogre brutotasuks XXX eurot (XXX).

14. TsMS § 605 lg 2 I lause alusel võib kohus nõuda avaldajalt või juriidiliselt isikult,

kelle huvides isik ametisse määratakse, selleks ettenähtud kontole kulude ja tasu katteks

vajaliku ettemaksu tasumist. Õiguskirjanduses on märgitud, et kui kohtul on kahtlusi, et

määratav isik ei jõua juriidilise isikuga tasu maksmises kokkuleppele või juriidilisel isikul

puuduvad vastavad vahendid, võib kohus nõuda ettemaksu menetluse rahastamise

eesmärgil (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III, lk 824).

Katrin Eimla on tasunud kohtu nõudmisel tasu ja kulude ettemaksu 2000 eurot.

Asendusliikmed ei ole jõudnud puudutatud isikuga tasu maksmises kokkuleppele.

Arvestades puudutatud isiku seisukohti antud menetluses, on alust arvata, et ta ei pruugi

vabatahtlikult maksta ka kohtu määratud tasu ning tasu sissenõudmine võib olla

raskendatud ja aeganõudev. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja otstarbekaks maksta

tasu välja eelkõige deposiidi arvelt ning vaid ülejäänud ulatuses mõista välja puudutatud

isikult asendusliikmete kasuks. Ettemaksu tasumisel pidi Katrin Eimla arvestama sellega,

et seda kasutaksegi tasu maksmiseks. Tasu maksmist ettemaksu arvel ei välista see, et

Jerzy Igor Biechonski on kinnitanud osa müügileping p-s 2.2.3, et on võtnud koos

puudutatud isikuga solidaarse kohustuse tasuda kohtu poolt ajutiste juhatuse liikmete

tasuna

väljamõistetava

summa

maksimaalmääras

2000

eurot,

ning

sõlminud

käenduslepingu (IV kd lk 111, 116-117).

Asendusliikmed on palunud ettemaksust maksta Ene Ahase tasu. Seetõttu tulebki just

Ene Ahase brutotasust XXX eurot maksta ettemaksu arvelt, kusjuures väljamakse tegijal

tuleb tasuda ka sotsiaalmaks XXX eurot. Seega kasutatakse kogu ettemaks 2000 eurot

seoses Ene Ahase tasuga (XXX eurot + XXX eurot) ning Katrin Eimla taotlus ettemaksu

tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Ene Ahase ülejäänud brutotasu XXX eurot ning Karol Kogre brutotasu XXX eurot tuleb

välja mõista puudutatud isikult.

15. Arvestades asendusliikmete taotlust, tuleb puudutatud isikult mõista nende kasuks

välja ka viivis puudutatud isikult väljamõistetud tasumata asendusliikmete tasult VÕS

§ 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

16. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning

juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja

likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus võib kulud

jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane. TsMS § 172 lg 6 I lause alusel tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Puudub alus jätta käesoleva menetluse kulusid mõne muu menetlusosalise kanda.

17. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

17.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on Katrin Eimla menetluskuluks õigusabikulu

XXX eurot (XXX + käibemaks). TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu

menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse

osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1

järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt

Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Katrin Eimlat esindas

TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – advokaat Andrus Lillo.

Menetluskulude nimekirja järgi oli esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kohus leiab, et tunnitasu on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindaja ajakulu on 3 t (nõupidamine

kliendiga, tõendite kogumine, kohtule vastuse koostamine ja esitamine). Toimiku

materjalidest (asendusliikmete määramise menetlus, 17.01.2017 osanike koosoleku

protokoll, 21.12.2016 e-kiri, osaühingu osa müügileping (IV kd lk 41-46, 50-51, 110))

nähtuvalt oli esindaja asjaolude ja tõenditega kursis juba enne tasu osas kohtusse

pöördumist. Arvestades seda ning vastuste sisu ja mahtu, samas ka puudutatud isiku

pikkade seisukohtadega tutvumise vajadust, peab kohus ajakulu põhjendatuks 1,5 t

ulatuses. Kohus märgib, et Katrin Eimla osalemine menetluses ja tema seisukohad olid

vajalikud, sest küsimus oli mh asendusliikmete tasustamises tema ettemaksu arvelt.

TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb hüvitada käibemaks. Katrin Eimla menetluskuluks tuleb

määrata lepingulise esindaja kulu XXX eurot (XXX eurot + käibemaks).

Asendusliikme ja tema tasu määramist reguleerivad TsMS-s samad sätted mis erikontrolli

ja tema tasu. Erikontrolli tasu on Riigikohus käsitanud menetluskuluna (vt nt Riigikohtu

22.03.2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-9-11; 20.06.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-55-

16, p 20). Kohus leiab, et ka asendusliikme tasule saab vähemalt osaliselt kohaldada

menetluskulude regulatsiooni. Kuna Katrin Eimla tasutud ettemaksu arvel makstakse

asendusliikme tasuga seonduv, on tasutud 2000 eurot tsiviilasja materjalidest nähtuv

Katrin Eimla menetluskulu.

Seega tuleb menetluskulude jaotust arvestades mõista puudutatud isikult Katrin Eimla

kasuks välja menetluskulu kokku XXX eurot. Menetluskulust tuleb tasuda XXX eurot

29.08.2019 avalduses märgitud kontole ja XXX eurot 21.05.2019 avalduses märgitud

kontole.

17.2. Jerzy Igor Biechonski menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu XXX eurot (XXX

+ käibemaks). Jerzy Igor Biechonskil ja puudutatud isikul oli ühine lepinguline esindaja.

Kuna puudutatud isikul vahendid puuduvad, maksis õigusteenuse eest üksnes Jerzy Igor

Biechonski.

Kohus leiab, et Jerzy Igor Biechonski märgitud menetluskulud ei ole põhjendatud ega

vajalikud ning talle ei tule neid hüvitada. 14.05.2019 kirjas (IV kd lk 55) andis kohus talle

asendusliikmete tasu kohta seisukoha esitamiseks 7 päeva kirja kättesaamisest,

täpsustamata, et seisukoht tuleks esitada puudutatud isiku seadusliku esindajana.

Jerzy Igor Biechonski sai kirja e-toimiku kaudu kätte 21.05.2019, kuid tähtaegselt ei

vastanud. Edasises menetluses on kohus pidanud vajalikuks konkreetselt puudutatud

isiku seisukohti, 10.06.2019 määruses (IV kd lk 61-62) andis kohus vastamiseks tähtaja

puudutatud isikule ning ka täiendavaid seisukohti ei ole kohus Jerzy Igor Biechonskil

esitada palunud. Asjaolu, et Jerzy Igor Biechonski on maksnud puudutatud isikule

osutatud õigusteenuse eest, ei anna alust pidada seda Jerzy Igor Biechonski

menetluskuluks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik