1-19-6848/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-6848 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Gleb Pahharev süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. septembri 2019 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Gleb Pahharev (isikukood 39001132210), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 04.09.2019 kohtuotsusega karistati Gleb Pahharevi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (13.03.2017 – 03.10.2018 episoodid) 7 kuu vangistusega, millele KarS § 65 lg 1 alusel liideti Viru Maakohtu 03.12.2018 otsusega mõistetud karistus 9 kuud vangistust ja mõisteti G. Pahharevile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 3 kuud 12 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 18 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati G. Pahharevi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (21.01.2019 – 21.05.2019 episoodid) 4 kuu vangistusega, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti Viru Maakohtu 03.12.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 18 päeva vangistust, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 18 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 10.07.2019. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti G. Pahharevilt välja tsiviilhagide katteks: Antista AS kasuks 229,96 eurot; AS OG Elektra kasuks 42,88 eurot 88; AS OG Elektra kasuks 99,16 eurot; Järva Tarbijate Ühistu kasuks 56 eurot; Kohtla-Järve Linnavalitsuse kasuks 39,70 eurot; Konger&Konger OÜ kasuks 129 eurot; OÜ Realiseerimiskeskus kasuks 71,10 eurot ja Pharma Holding OÜ kasuks 66,03 eurot. Sama kohtuotsusega mõisteti G. Pahharevilt välja ka menetluskuludena sundraha 810 eurot ja kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 240 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2

2. Viru Maakohtu 04.09.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub pikendada menetluskulude tasumise summat ühelt aastalt kahele aastale, kuna ta on vanglas ja tal puuduvad rahalised vahendid, et menetluskulusid tasuda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3. Ringkonnakohus leiab, et G. Pahharevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 4. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise aeg, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.) 5. Viru Maakohtu 04.09.2019 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus – sh otsustus menetluskulude tasumise kohta 1 aasta jooksul – vastab 29.08.2019 kokkuleppele, mille G. Pahharev koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi (Ko To lk 102-105, 111). Süüdistatav on maakohtu istungil öelnud, et kokkulepe oli talle arusaadav kõikides osades, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta soovib kokkuleppe kinnitamist. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole G. Pahharevil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada. 6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole G. Pahharevil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik