4-19-4372/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4372

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoobril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4372 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Kaebuse sisu

I.O ’i kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi 08.08.2019. a otsusele väärteoasjas nr 2317,19,006459 LS § 224 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

I.O

(isikukood: XXX) xxxx aadress: xxxx e-post: xxxx tel: xxxx karistatus: karistusregistri kohaselt 1 kehtiv kriminaalkaristus, kehtivaid väärteokaristusi 4 Kaitsja jurist Kaupo Süvaoja Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo OÜ aadress: Tanuma 16, Tallinn e-post: kaupo@oigusburoo.com tel: 58 031 124 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 16.09.2019 ja 30.09.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: I.O kaitsja: Kaupo Süvaoja kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor, Raul Annuka RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi 08.08.2019 otsus väärteoasjas nr 2317,19,006459 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas.

4-19-4372

2

2. alusel Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada I.O’i LS § 224 lg 1

juhtimisõiguse äravõtmisega üheks) kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise 1 ( menetleja otsus muutmata.

3. , Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4. Rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja kaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi 08.08.2019 otsusega karistati

I.O’i liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 224 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks selle eest, et ta juhtis 14.07.2019 kell 05:50 Tallinnas Valdeku tn 168 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,12 lise tegevusega rikkus ta LS § 69

mg/l. Sel lg

3 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Samuti rikkus I.O LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt on juhil keelatud juhtida sõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. 2. 16.08.2019 esitas I.O’i kaitsja Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse

tühistamiseks täies ulatuses või alternatiivselt jätta isikule alles juhtimisõigus, kuna juhtimisõigust vajab ta oma tööülesannete täitmiseks.

Kaebuse leitakse, et s täidetud ei ole süüteokoosseis, sest teistkordsel puhumisel näitas

mõõteriist nulli. Kohtuistungil d kaebaja ja tema esindaja kaebuse juurde ning asusid jäi seisukohale vastuoluline. I , et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamata ja sikule öeldi, et tal polnud nii kõrge joove ja ta oleks võinud sõita, kuid otsus tema karistamiseks on ikkagi

tehtud. Samuti on kohtuvälise menetleja otsus vastuolus kohtuistungil tunnistusi andnud

politseiametnike ütlustega. mõõtmine Kuna hilisem indikaatorvahendiga tehti isikule vastu

tulles ja sealt , siis oleks pidanud selle ka nähti, et ta oleks võinud sõidukit juhtida tõendusmaterjali . Politseiametnikud käskisid isikul joobe alanemist oodata, kuid na fikseerima ise seda sinna kontrollima ei jäänud omalt poolt kõik selleks, . Samas aga peab politsei tegema et kontrollida, kas isik on kaine. Otsuse vastuolulisuse tule

tõttu b see tühistada. Menetlusalune isik lisas täiendavalt kohtuvaidluste korras, et veendus enne sõitma asumist oma kainuses, s.t puhus alkomeetrisse. Sellepärast ki, et alkomeeter joovet ei näidanud ta rooli istus . Talle jääb arusaamatuks, kuidas võtab politsei ta maha ja ütleb, et on purjus, kuid 15 minutit hiljem lubatakse tal muidu ilma oma , mis koju sõita. Juhtimisõigust on tal vaja, sest jääb tööst asub 100 km eemal ning tal on ka kaks ülalpeetavat last: ühele maksab elatist ja teine on kodus, keda ei saa aga ilma juhilubadeta lasteaeda viia.

3. Kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on teadlikult ja tahtlikult toime pandud rikkumisega, sest isik tarvitas õhtul 5-6 klaasi õlut, kuigi tal oli olemas teadmine, et peab hiljem asuma sõidukit juhtima. Indikaatorvahendiga tuvastatud näit oli esialgsel mõõtmisel 0,22 mg/l kohta ja see on piisavalt suur selleks, et isik ise tajuks, et ta pole juhtimiseks sobilikus seisundis.

4-19-4372

3 Indikaatorvahend on esmane näit, mis annab tunnistust sellest, et isik on tarvitanud alkoholi, aga see kui palju isik alkoholi tarvitanud on, tuvastatakse tõendusliku alkomeetriga, mille näit on võrdsustatud vereproovi andmisega. Kedagi ei karista ta indikaatorvahendi näidu järgi. Seega tuleb aluseks võtta tõendusliku alkomeetri näit, mille tulemus saadakse kahe mõõtmise põhjal.

Esimese ja p menetlustoiminguid tehtud vahe on praktiliselt tund mõõtmise ärast mõõtmise aega, keskmisel organismil langeb alkoholisisaldus 0,08 milligrammi , et tunnis. Mis tähendab see näit võiski pärast menetlustoiminguid olla selline, et indikaatorvahend küll näitas midagi,

aga see näit jäi alla sellise piirmäära, mis oleks juhile sõitmiseks keelatud. Keegi ei pea

järelevalvet teostama üle autojuhi siis, kui patrull soovitab tal natuke aega joobe alanemist oodata, sest kui juhi alkoholi lubatud

l jääb näit alla piirmäära, siis teda karistada ei saa. Karistuse osas leiab kohtuväline menetleja, et õigesti leitu otsuses on d, et isikut tuleb karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuivõrd varasemad rahatrahvid on menetlusalusel isikul valdavalt tasumata ja seega talle . Samuti ei ole m mingit mõju ei oma enetluse käigus ilmnenud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mistõttu on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine

sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja palub kaebuse jätta rahuldamata ja otsuse muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Väärteoprotokolli nr AB1570642 kohaselt juhtis I.O 14.07.2019 kella 05:50 ajal

Harjumaal Tallinnas suunaga Viljandi mnt juhile Valdeku tänav 168 juures mootorsõidukit keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,12 mg/l (tl 1). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et esmalt tuvastati I.O ’il 14.07.2019 kella 05:50 ajal 0,22 mg/l suurune alkoholijoove (tl 3) ning koheselt pärast seda, s.o kell 05:50 kõrvaldati ta ka sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni aluste äralangemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 9). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki kohaselt (tl 5, 6) on 14.07.2019 kell 06:02 toimunud kahel mõõtmisel olnud I.O’i alkoholijoobeks vastavalt 0,18 mg/l ja 0,17 mg/l ning arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, oli lõplikuks mõõtetulemuseks seega 0,12 mg/l. Sealjuures nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist ka see, et Dräger alkomeetri

Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0066 järgmine hooldus on määratud novembris 2019, see tähendab et tõenduslik alkomeeter oli töökorras, mistõttu ei ole alust kahelda ka antud mõõteseadme näidu õigsuses. Menetlusalune isik selgitas

16.09.2019 toimunud kohtuistungil, et käis sünnipäeval, kus tarbis umbes 5-6 klaasi 1 joomise. Istus ja ajas juttu kuni kell sai õlut ning kella 12 või vahel lõpetas pool viis ja seejärel puhus õemehele kingitud alkomeetrisse, mis näitas väikest joovet. Istus veel natuke ning kui uuesti puhus, siis oli alkomeetri näit nullis ja nad otsustasid elukaaslasega koju

sõita. Kella poole kuue paiku pidas Viljandi mnt ja Valdeku ristis politsei kinni ja pani ta puhuma ning selgus, et on jääknähud. Tehti roolist kõrvaldamine ja kutsuti politseiautosse, kus and is enda poolt ütlused. Pärast lasti uuesti puhuda, näitas nulli ning öeldi, et võib koju sõita.

Jääb arusaamatuks, et kuidas kõrvaldatakse roolist alkoholijoobes ja pärast öeldakse, et sõida koju. Enesetunnet enne rooli minemist hindas normaalseks. Tunnistaja N O andis 16.09.2019 kohtuistungil ütlusi, et käisid sünnipäeval ning algselt pidid ööseks õe juurde jääma, aga siis otsustasid ära oodata kuna Aarel promillid

nullis ja saavad autoga koju sõita. Aare lõpetas joomise 12 või 1 paiku, jõi õlut, muidu ei joo peaaegu üldse. Kui Aare esimest korda kella 4 paiku alkomeetrisse puhus, siis näitas promille, aga järgmine kord kuskil kella 5 ajal näitas, et võib rooli istuda. Poole kuue ajal hakkasid sõitma, aga Viljandi mnt ja Valdeku ristmikul politsei kinni ja pani puhuma. Aare kutsuti politseiautosse ja võttis politseinik parkis nende auto eemale. Mingi aeg tuli Aare tagasi ja siis ta võis juba koju sõita, politsei oli öelnud, juhtimisõigust pole, autokool on et on nullis. Tunnistajal hetkel pooleli.

4-19-4372

4

30.09.2019 toimunud kohtuistungil selgitas tunnistaja politseiametnik C-U U, et peatas mootorsõiduki ja kontrollis indikaatorvahendiga joovet, mis näitas positiivset alkoholi suhtes. Politseiautos tegid tõendusliku alkomeetriga joobekontrolli, mis oli ka positiivne. Tõendusliku

alkomeetri tõi teine patrull, se Dokumentide täitmisega läks pisut st neil seda autos polnud.

kauem aega, sest on . Hiljem menetlusalune isik soovis, et tal uuesti joovet ta uus töötaja kontrolliksime, mida tegi indikaatorvahendiga. Ütlesi et ta võib tunni päras ära sõita, d isikule, t ei ha . kanud teda jaoskonda viima, sest joove oli väike 30.09.2019 selgitas ka tunnistaja politseiametnik A T, et teostasid ohu ennetamise eesmärgil liiklusjärelevalvet Valdeku ja Viljandi mnt ristmikul, kui paariline peatas sõiduki ja kontrollis indikaatorvahendiga, mis näitas alkoholi. Indikaatorvahendil on passiivne ja aktiivne süsteem – esimene näitab kas on alkohol ning teine näitab täpset mg/l, mis antud juhul näitas üle lubatud piirmäära. Palusime isiku politseiautosse, samal ajal tõi paariline tema sõiduki ära, et see liiklust

ei segaks. Tegid isikule tõendusliku alkomeetri testi, mille tõi teine patrull ning mis näitas samuti alkoholi üle lubatud piirmäära. Paariline koostas väärteoprotokolli ja kuna ta on alles

uus dokumentide vormistamisega kauem aega. Peale dokumentide töötaja, siis läks tal vormistamist isik küsis kas ta võib uuesti puhuda. Kuna tõendusliku alkomeetriga mõõdetud joove oli suhteliselt väike ja menetlustoimingutega läks ka aega, siis võis arvata, et joobe määr

on piisavalt langenud. Tulles inimesele vastu, lubasid nad tal uuesti seetõttu indikaatorvahendisse puhuda, aga tulemust ei protokollitud. See jäi küll lubatud piirmäära, mis

on kuni 0,09 aga nad palusid, et isik veel

natuke aega ootaks ja siis jätkaks oma teekonda.

Üldiselt ongi nii, et k jääb piirmäära, siis ui joove alla paluvad isikul natuke oodata, et see täielikult väljahingatavast õhust ära läheks. Kumbki politseiametnikust tunnistaja ei mäletanud, kas enne lahkus sündmuskohalt menetlusalune isik oma autoga või nemad. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendamist leidnud, et I.O juhtis 14.07.2019 kella 05:50 ajal Harjumaal Tallinnas Valdeku tn 168 juures suunaga Viljandi mnt mootorsõidukit

juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,12 mg. äärteoasja materjalidest tuleneb üheselt ja selgelt, et sellel hetkel kui V I.O ohu ennetamise eesmärgil liiklusjärelevalvet teostavate politseiametnike poolt

peatati, oli tema väljahingatavas õhus alkoholi üle lubatud piirmäära. Seega realiseeris isik sellel hetkel talle etteheidetava väärteokoosseisu. siku joove piisavalt väike selleks, Nimelt oli i et tema sõiduk jätta teisaldamata ja ta ise jaoskonda toimetamata, kuid piisavalt suur selleks, et see o Arvestades, et keskmisel organismil langeb alkoholisisaldus leks üle lubatud piirmäära.

0,08 milligrammi tunnis ning asjaolu, et I.O ’i õigusrikkumise tõendamiseks vajalike dokumentide täitmiseks läks politseiametnikul keskmisest kauem aega, siis on eluliselt

usutav, et menet

lustoimingute lõpetamisel võis I.O ’i alkoholisisaldus väljahingatavas õhus olla selline, mis jääb seadusega lubatud piiridesse, s.o mis on kuni 0,09 mg/l ning politseiametnike poolt antud luba oli otstarbekusest isikul endal koju sõita lähtuv otsustus. Seega ei nõustu kohus menetlusaluse isiku kaitsjaga selles, et arusaamatuks jääb miks

I.O ’i üldse karistati, kui tal lubati hiljem ise ära sõita. Selge on see, et I.O

tohtis sõita alles peale menetlustoiminguid, alkoholi piirmäär tema kui väljahingatavas õhus oli piisavalt langenud, kuid enne üldse sõidukit seda ei oleks tohtinud ta

juhtima asuda teostatud . Kohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et pärast menetlustoiminguid puhumine indikaatorvahendisse peaks olema fikseeritud, sest tegemist on haldustoiminguga,

mis s s enam

, see teostati

käesoleva väärteoasja tõendusmaterjalina tähendust ei oma üksnes

kinnitamaks kas l varasemalt tuvastatud joove alanenud I.O ’i on sõiduki juhtimiseks

lubatud piirmäärani või mitte.

5. 69 lg 3 LS § sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla

alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetriga on tuvastatud, et I.O

’i ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,12 mg/l. Seega on I.O ’i käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi.

4-19-4372

5

Kohus leiab , et kuigi I.O on alkoholi vastupidiselt kohtuvälisele menetlejale

tarbinud teadlikult ja tahtlikult, ei ole ta mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud tahtlikult. Tahtlik alkoholi tarvitamine ning kavatsetud mootorsõiduki juhtimine ei välista võimalust, et

mootorsõidukit juhiti alkoholjoobe seisundis ettevaatamatusest. Menetlusalune isik ise ning tunnistaja N O on kohtuistungil kinnitanud, et ta tarbis sünnipäeval 5 6 klaasi õlut, kuid mõned -

tunnid enne sõiduki rooli istumist kontrollis endal esinevat võimalikku joovet korduvalt

alkomeetriga ning asus seda lubas. Kohtul ei ole sõidukit juhtima alles siis, kui alkomeeter põhjust kahelda I.O ja tunnistaja sõnades ning ta peab usutavaks, et isik tõepoolest eelnevalt alkomeetriga ennast kontrollis. Seega sel hetkel v

võttis isik kasutusele talle õimaliku meetme

, et õigusrikkumist ära hoida. Järelikult on I.O talle etteheidetava väärteo pannud toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. I.O’i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

6.

LS § 224 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja I.O’i karistanud LS § 22 järgi kvalifitseeritud väärteo 4 lg 1 t kuuks. oimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS 224 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku

poolt, kelle ühes grammis veres on alkoh 0,49 mg või kelle ühes liitris olisisaldus 0,20-

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 I.O ’i ühes liitris -0,24 mg. väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,12 mg. Seega võib I.O’i süüd pidada

temal tuvastatud alkoholijoobe määra arvestades pigem väikseks. Tegu on toime pandud

14.07.2019 kell 05:50, s.o pühapäeva varahommikul kui liiklus on oluliselt hõredam või

peaaegu olematu. I.O’i süü suurust mõjutab ka väärteo toimepanemise subjektiivne

külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning I.O

ettevaatamatusest, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab pani antud väärteo toime tema . Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. väiksemale süüle

Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb

kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on

võimalik I.O ’i mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Karistusregistri väljatrüki kohaselt (tl 16) on I.O’il 1 kehtiv kriminaalkaristus ning 4 ga ning mille eest on kehtivat väärteokaristust, millest kõik on seotud liiklusalaste süütegude talle määratud nii üldkasulikku tööd (karistus täidetud) kui ka erinevates summades rahatrahve.

Kõik rahatrahvid on I.O ’il karistusregistri andmete kohaselt käesoleva hetkeni tasumata. Kohtu hinnangul näitab see ilmekalt, et isik ei ole varasematest kergemaliigilistest karistustest endale järeldusi teinud ning ta pole pidanud vajalikuks neid isegi õigeaegselt täita.

Seega puudub kohtul veendumus, et järjekordne rahatrahv I.O ’ile mingisugust mõju avaldaks, seda eelkõige tänaseni tasumata veel olukorras, kus varasemad trahvid on tal . Vaatamata sellele tuleb kohtul arvestada ka ei saa üldpreventiivseid kaalutlusi, s.t et isikule

mõista liiga ranget karistust, sest vastasel juhul võib see olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, st isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta usalduse õiguskorra vastu.

4-19-4372

6

Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse

äravõtmine, kuid mitte sellises määras nagu seda on teinud kohtuväline menetleja. Kuigi

menetlusalusele isikule mõistetav mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena kaitseb esmalt teisi liiklejaid menetlusaluse isiku liiklusreegleid eirava käitumise eest ning on hoiatavaks eeskujuks, on kohtuväline menetleja talle siiski määranud karistuse, mis ei vasta

kohtu hinnangul tema süü suurusele. Nimelt leiab kohus, et kuigi alkoholijoobes sõiduki

juhtimine on äärmiselt ohtlik süütegu, mida ühiskonnas kindlasti tolereerida ei saa, siis arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ning isiku süü suurust, on käes võimalik olevalt I.O’i mõjutada ka juhtimisõiguse äravõtmisega s määras selle minimaalse . I.O on oma kaebuses ning kohtuistungil öelnud, et kasutab autot tööle sõitmiseks, sest tema elukoht ja töökoht asuvad teineteisest kaugel ja sinna on raske sõita ühistranspordiga. Ilma juhilubadeta on tal oht kaotada ning ka lapsed ei saa lasteaeda. töö Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kui isik peab karistusest tulenevalt talle määratud mingil ajavahemikul tööle jõudmiseks kasutama muid transpordivahendeid, siis jääb ta oma tööst ilma. Usutav ei ole ka see, et ilma juhilubadeta pole kuidagi võimalik lastel lasteaeda jõuda. Kohus selgitab, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused,

mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Karistuse kandmine peabki olema

isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises edaspidiseks.

Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebajale määratud karistust saab mõnevõrra vähendada ning muudab kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja määrab I.O

’ile seks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Muus osas jätab kohus karistu

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Martin Tuulik kohtunik