2-19-102291/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-102291

Tsiviilasi

Svea Finance AS hagi K. K. vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943, asukoht

Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn), lepinguline esindaja

A. M. (e-post: xxx)

Kostja: K. K. (isikukood xxx, viibimiskoht kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K. K. hageja Svea Finance AS

kasuks põhivõlgnevus summas 597,89 eurot, intress

summas 101,20 eurot, viivis summas 59,76 eurot ja võla

sissenõudmiskulud summas 40 eurot.

3. Välja mõista kostjalt K. K. hageja Svea Finance AS

kasuks viivis tasumata põhinõudelt (597,89 eurot) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.04.2019

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles 16.04.2019 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis ületab 59,76 eurot ja alates

17.04.2019 edasiulatuv viivis ületab VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määra.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Välja mõista kostjalt K. K. hageja Svea Finance AS

kasuks põhjendatud menetluskulud summas 300 eurot

(riigilõiv 200 + põhjendatud õigusabikulud 100).

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal

K.

K. tasuda

hageja

Svea

Finance

AS

kasuks

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-s, arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

SEB

Pank

AS-s

või

arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-s. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt

ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja

pikendamise

eesmärgil.

See

ei

välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval

juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada

järgmist.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summas 597,89 eurot, intressi summas 101,20 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise summas 172,36 eurot ja alates 17.04.2019 edasiulatuva viivise

väljamõistmist määraga 23% aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele

osaliselt.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjaga sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingus nr

33133041686 lepiti kokku intressimääras 25% aastas, kuid hageja kohaldas kostja suhtes

viivisemäärana 23% aastas. Hageja on lähtunud viivise arvutamisel VÕS § 113 lg 1 järgi

lepingujärgsest intressimäärast.

Kohus leiab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav

oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---]

muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).

Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises

suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning

täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus

tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13).

Hageja viivisemäär 25% aastas ületab praegusel juhul seadusjärgset viivisemäära (8% aastas)

enam, kui kolm korda. Hageja on küll hagiavalduses vähendanud viivisemäära 23%-ni aastas,

kuid sellise määra kohaldamiseks puudub pooltel kokkulepe. Kohus leiab, et tegu on

ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning

VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Tühise tüüptingimuse korral saab

võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel, käesoleval juhul VÕS § 113

lg 1 teises lauses toodud seadusjärgses määras (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

597,89 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 16.01.2018 –

16.04.2019 59,76 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

summas 59,76 eurot. Kohus jätab 16.04.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude

112,6 euro osas rahuldamata (172,36 – 59,76). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise

protsendina põhinõudelt (597,89 eurot) alates 17.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot ja hageja õigusabikulud on 319,68 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu

summas 319,68 eurot põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning

arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud

kohtu määratud tähtajaks hagile, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla

suuremad kui 100 eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka osaliselt õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud

kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 300 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik