2-19-109557/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-109557

Tsiviilasi

OÜ Castovanni hagi A R vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Castovanni (registrikood 12838168, asukoht

Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja

Maarja Radziwill (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: A R (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A R hageja OÜ Castovanni kasuks

põhivõlgnevus summas 915,94 eurot, intress summas

196,22 eurot ja viivised summas 143,14 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A R hageja OÜ Castovanni kasuks

viivis tasumata põhinõudelt (915,94 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 11.07.2019 kuni

põhinõude tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles 10.07.2019 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis ületab 143,14 eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Välja mõista kostjalt A R hageja OÜ Castovanni kasuks

põhjendatud menetluskulud summas 375 eurot (riigilõiv

250 + põhjendatud õigusabikulud 125 eurot)

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal

A R tasuda hageja OÜ Castovanni kasuks menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-s, arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

SEB

Pank

AS-s

või

arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-s. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt

ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja

pikendamise

eesmärgil.

See

ei

välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval

juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada

järgmist.

Hageja nõuab kostjalt muuhulgas sissenõutavaks muutunud viivist summas 901,77 eurot. Viivise

arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 50,4% aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue

kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja on hagis välja toonud, et kuivõrd 16.06.2016 laenulepingu nr xxxx punktis 7.4 märgitud

viivise määr 273,75% aastas on tühine, kuulub kohaldamisele üldsätete punkt 11.12, mille alusel

kohaldub viivisemäärana lepingus kokkulepitud intressimäär, milleks on 50,4% aastas.

Kohus nõustub hagejaga, et viidatud laenulepingus kokkulepitud viivisemäära näol 273,75%

aastas on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 mõttes, mida saab pidada tühiseks.

Kohus ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul kohaldub viivisemäärana lepingus kokkulepitud

intressimäär 50,4%. Hageja poolt viidatud lepingu üldtingimuste punktist 11.2 ei tulene sellist

kokkulepet. VÕS § 41 kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki

lepingu kohta sätestatut, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise

seadusjärgset määra.

915,94 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 28.07.2017 –

10.07.2019 143,14 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

summas 143,14 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud

menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 250 eurot ning õigusabikulud

summas 600 eurot, kokku 850 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu

summas 600 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning

arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud

kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla

suuremad kui 125 eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka osaliselt õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud

kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 375 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik