4-19-4300/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-4300

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-4300 (233019003666) Kohtunik Heili Sepp (kirjalikus menetluses) Avalduse esitaja U.F isikukood XXX; elukoht xxx Avaldus Aresti ositi kandmiseks RESOLUTSIOON Rahuldada U.F-i avaldus aresti ositi kandmiseks. Määrata Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.09.2019 kohtuotsusega nr 4-19-4300 U.F-ile olme) kuu jooksul alates antud mõistetud aresti 22 päeva kandmine ositi 3 (k kohtumääruse jõustumisest Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris. Korraga ärakantava aresti kestuseks määrata 2 (kaks) päeva. U.F on õigus kanda karistust nädalavahetustel.

U.F on kohustatud ilmuma karistuse esimese osa kandmiseks Narva politseijaoskonna arestimajja (asukohaga Vahtra 3, Narva) hiljemalt 01.11.2019 . õhtul Kui U.F selleks ajaks arestimajja ei ilmu , teeb või ei kanna aresti tähtaegselt ära kohus tema sundtoomise kohta arestimajja. määruse

Määrus saata U.F-ile ning litsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva Po Politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale. ASJAOLUD

JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.09.2019 kohtuotsusega nr 4-19-4300 tunnistati U.F süüdi 12.08.2019 liiklusseaduse § 201 lg ja § ettenähtud väärte -s 2 -s 203 gude

toimepanemises. KarS § 63 lg 1 alusel karistati U.F toimepandud väärtegude eest arestiga 23 päeva. KarS § 68 l

g 2 alusel arvestati U.F-i kinnipidamine alates 12.08.2019 kell 11.15 kuni 13.08.2019 kell 14.15 tema karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks määrati 22 päeva aresti. Vastavalt VTMS § 205 lg 2 kohustati U.F ilmuma aresti kandmiseks Politseija Piirivalveameti elukohajärgse politseijaoskonna arestikambrisse 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 03.09.2019 esitas U.F

apellatsiooniteate, millest johtuvalt koostas kohus motiveeritud kohtuotsuse 07.10.2019.

2. 02.10.2019 registreeris Viru Maakohus U.F-i avalduse aresti ositi kandmiseks.

Nimelt palub ta oma avalduses võimalust kanda aresti nädalavahetustel, kuna õpib xxx.

4-18-2676

Avaldusele on lisatud ka xxx d, mis on allkirjastatud xxx S poolt. Asjaolude tõen õppesekretäri N

selgitamiseks võttis kohus U.F-iga telefoni teel ühendust ning ta täpsustas, et soovib talle mõistetud aresti kanda ositi, s.o nädalavahetustel, kuna tal on koer, keda pole nii pikaks ajaks kusagile jätta, nädalavahetusel aga oleks. Samal põhjusel ei sobiks talle aresti kandmine ka koolivaheajal. Sellist võimalus töötukassa pakkus talle võimalust õppida t palub ta, kuna xxx. Muuhulgas lisas, et tal on 4 klassi haridust ja keegi pole teda töötukassa kaudu tööle võtnud ja lõpuks sai ta läbi töötukassa vaba koha olemasolul õpinguid alustada. xxx

3. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse ja asja materjalid, leiab, et U.F-i avalduse saab rahuldada.

4.

arest kandmisele ositi. Reeglina tuleks eeldada, et KarS § 66 sätestab võimaluse mõista

menetlusalune isik esitab sellise taotluse juba kohtuistungil ja kohus otsustab karistuse ositi määramise kohtuotsuses. U.F kohtuistungil ositi aresti ei taotlenud, soovides, et tema karistus asendataks üldkasuliku tööga, mida kohus ei teinud. puhul tuleb võtta U.F-i aga arvesse, et ta

osales menetluses kaitsjata ning tal on vaid 4 klassi haridust. Seetõttu ei ole üllatav, et ta ei teadvustanud, et oleks pidanud taotluse varem esitama. 5.

VTMS § 209 lg 1 võimaldab lahendit täitmisele pööravat maakohtul süüdlase avalduse alusel määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti. Käesoleval juhul ei ole süüdlane aresti täitmist palunud edasi lükata, aga on soovinud selle kandmist osade kaupa. Osade kaupa karistuse kandmisele määramise materiaalõiguslik alus on KarS § 66 lg 1, mis näeb ette, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Kuigi VTMS-st ei tulene

lle otsustuse selgesõnalist menetlusõiguslikku alust se tegemiseks pärast karistusotsuse enda tegemist, leiab siinne kohus, et sellise aluse annab VTMS § 212 lg 1, mis näeb ette, et VTMS 17. peatükis reguleerimata küsimused seoses lahendi täitmisele pööramisega lahendab lahendi teinud või kohtulahendit täitmisele pööranud maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. See, et karistust võib määrata osade kaupa täitmisele ka lahendi täitmise käigus, on seaduse loogikaga kooskõlas, sest osade kaupa kandmise mõju ja eeldused on sisuliselt sarnased karistuse täitmise edasilükkamisega. Pole ratsionaalset põhjust võimaldada üht ja välistada teine.

6. Kohtu hinnangul on karistuse ositi kandmise materiaalsed eeldused olemas. Tuleb nõustuda süüdlasega, et 34 aastasel mehel võiks tõepoolest olla haridust enam kui 4 klassi, see aitaks -

kaasa tema võimekusele nii tööturul kui ka ühiskonnas laiemalt. Nähtuvalt asja materjalidest

U.F töötu ja tal on sissetuleku teenimisega aastaid probleeme olnud. Karistuse kandmine nädalavahetustel on täiesti seaduslik viis arvestada süüdlase tööalase seisundi . Kohtul pole ga põhjust kahjustada U.F-i võimalusi saada haridust, mis võimaldaks tal teha professionaalseid edusamme. Kuna U.F soovi imalus anda, b kanda aresti nädalavahetustel, tuleb talle selline võ määrates karistuse kandmisele kahepäevaste osade kaupa kolme kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Määrus jõustub 15 päeva pärast selle tegemist. Kolme kuu pikkuse ajavahemiku jooksul on piisavalt avahetusi, et

nädal U.F õnnestuks selle aja jooksul karistus ära kanda.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus U.F-i taotluse . määrata arest ositi kandmisele

/ / allkirjastatud digitaalselt Heili Sepp Kohtunik