1-16-9105/108 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-16-9105 Otsuse kuupäev

4. oktoob 2019 er Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Ivo Pilving, Paavo Randma, Peeter Roosma Kohtuasi Kriminaalasi M.F i süüdistuses Kar § - S 402

3 1, lg §

– §

344 lg 1 22 lg- 2 te ja

345 lg 1 22 lg- 3, §

– § te 2 3, ja §

1 ja §

1 järgi

344 lg

345 lg

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2018. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav M.F i kaitsjad vandeadvokaadid Valeriy - Gimaev ja Olev Kuklase ning prokuratuur (Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask), kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

4. septemb 2019, kirjalik menetlus er

RESOLUTSIOON

1. T istada Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2018. a otsus osas, millega M.F üh tunnistati süüdi KarS §

1 järgi.

294 lg

2. T Maakohtu 24. jaanuari 2018. a otsus, millega M.F ühistatud osas jõustada Viru tunnistati süüdi KarS § 4023

lg 1 järgi.

3. M

uus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. P

rokuröri kassatsioon rahuldada.

5. Kaitsja

te kassatsioon rahuldada osaliselt.

6. M eurot)

õista Eesti Vabariigilt M.F i kasuks välja 1 eurot (sh käibemaks 248 - kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus

1. M.F anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 402

3 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg te te 1, 344 lg 1 22 lg- §

– § 2, 3 ja 345 lg 1 22 lg- §

– § 2,

3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise esitati ka A. S- ja A. J- , kuid nende osas kassatsioonimenetlust ei s. Süüdistus ile ile toimu.

2. KarS 402 §

3 lg 1 järgi esitatud s kohaselt oli M.F üüdistuse OÜ projektijuht, kes tegi selle X1 äriühingu ja Na meti vahel sõlmitud rva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise A käsunduslepingu alusel ehitusjärelevalvet OÜ avatel ehitustöödel Narva X2 teht Paju Kooli ja õpilaskodusse evakuatsiooni rääkis 2015.

- ja avariivalgustuse paigaldamisel. M.F a veebruaris OÜ esindajale A. S- X2 ile, et ehitaja töö objektil on veninud üle tähtaja, mille tõttu kannatavad tema ärihuvid, sest tema ehitusjärelevalve töö eest tasu ei saa. M.F tegijana lisa ja A. leppisid S. kokku, et OÜ altkäemaksun

maksab M.F-ile X2 a 1% hanke maksumusest, s.o 600 eurot koos

1-16-9105

2(11) käibemaksuga. M.F lubas, et altkäemaksu tasumisel tööde vastuvõtmisel ei teki A. S- il omaniku

-ga probleeme. järelevalve tegija OÜ X1

3. M.F

võttis OÜ kasuks 400 eurot altkäemaksu OÜ kaudu. Varjamaks altkäemaksu X1 X3 võtmist, lasi A. Ü

kokkuleppel M.F-iga O S.

raamatupidamisel kanda 27. veebruaril 2015 X2 saadud OÜ võltsitud arve nr 29 alusel selle äriühingu pangakontole 6. märtsil

X3

2015. a 300 eurot ja 10. 2015. a 100 eurot. märtsil

4. S

- laekunud raha edasi kanda

-le, koostas M.F elleks, et OÜ saaks OÜ OÜ X3 lt X2 X1

10. veebruaril 2015 -saatelehe nr 144 summas 600 eurot selle kohta, et võltsitud arve OÜ osutas X1 OÜ- konsultatsiooniteenust. Osutatud arve edastas t le X3 a A. J-ile, kuid OÜ selle alus X3 el ülekannet ei teinud, kuna OÜ märtsil võltsitud - polnud raha veel laekunud. 10. lt X2 2015 koostas M.F arve-saatelehe nr 149 summas 600 eurot, m

-

ärkides sellele, et OÜ osutas OÜ X1 le X3 konsultatsiooniteenust, ehkki seda ei tehtud. Selle arve edastas M.F A. J- tegi arveile X3 . OÜ saatelehe alusel

-le 25.

eurot ja 14. aprillil ekande X1 OÜ märtsil 2015 ülekande summas 200 2015 ül summas 100 eurot. Lisaks maksis A. J.

100 eurot sularahas. Tegelikult

ei M.F-ile X1 OÜ osutanud teenust OÜ- . 23. aprillil le X3 2015 võttis M.F t altkäemaksu viimase maksena

A. S-il

200 eurot sularahas oma elukohas.

5. Seega

A. S- devuse kuritarvitamise eest, kuna rikkus võttis t raha vastutasuna oma pä M.F il kohustust tegutseda oma . M.F-i nikujärelevalve tegijana sõltumatult ja objektiivselt süüdistuses viidati 30. juunini 2015 kehtinud 2002. aasta ehitusseaduse (EhS (2002)) 30 lg p-dele 1 3 ja lg 5 § – p-dele 2, 6 ja 7, lg-tele 6 8 ning majandusja kommunikatsiooniministri 25. jaanuari 2011. – a määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (edaspidi: omanikujärelevalve tegemise kord) § 3 lg- 1 ja le § 5 lg 2 p-dele 7, 8, 13 14. ja

6. Lisaks esitati M.F-ile süüdistus KarS § 344 lg

345 lg

344 lg 1 1, § 1, §

– § 22 lg- 2 te ja 3 ning §

– §

345 lg 1 22 lg- 2 te ja 3 s järgi arvete võltsimise ja võltsitud arvete kasutamises. Maakohtu otsus

7. Viru Maakohtu 24. jaanuari 2018. a otsusega tunnistati M.F süüdi ja teda karistati KarS 402 §

3 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära summas 1570 eurot; KarS 344 lg §

1 järgi rahalise karistusega 50 eurot; KarS 345 lg päevamäära summas 785 §

1 järgi rahalise karistusega

50 p

785 eurot; KarS 344 lg 1 22 lg- 2 rahalise karistusega äevamäära summas §

– §

3 järg te ja i

40 p eurot ning KarS 345 lg 1 22 lg- 2 äevamäära summas 628 §

– §

3 järgi rahalise karistusega te ja eurot. KarS 64 lg us M.F-ile liitkaristuseks päevamäära summas 628 §

1 alusel mõistis koh rahalise karistuse 100 päevamäära summas 1570 eurot, mida vähendati KarS §

68 lg 1 alusel rahalise karistuseni 94 eurot 80 senti. päevamäära summas 1475

8. Maakohtu otsusega konfiskeeriti KarS 83 §

1 alusel neli 50-euro lg st kupüüri ja KarS §

lg 2 p 1 alusel 400 eurot, mis asuvad

X1 OÜ pangakontol. Maakohtu seisukohad

9. Maakohus tuvastas, et 12. septembril Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija 2014 sõlmisid Linnaplaneerimise A

, mille esemeks oli Narva Paju Kooli ja met ning OÜ töövõtulepingu X2 õpilaskodu evakuatsiooni ja avariivalgustuse paigaldamine tähtajaga 5. - detsember 2014. -l

X2 OÜ tekkisid töövõtulepingu täitmisel raskused, mh omanikujärelevalve pretensioonide tõttu. Omanikujärelevalve tegija OÜ, keda es , jättis OÜ töö vastu võtmata. X1 indas M.F -

lt X2

10. A. S. ja M.F leppisid kokku 600

kaudu -

euro altkäemaksu maksmises OÜ OÜ X3 lt X2 X1 -le. M.F-i palvel koostas tema tuttav A. J.

X3 OÜ , kes oli OÜ juhatuse liige, arve OÜ- le X2. OÜ OÜ

pidi omakorda kandma raha

X3 X1 -

le. Tõendid kinnitavad raha liikumist OÜ ja OÜ X2 X3 ning OÜ OÜ pangakontode vahel. ltkäemaksukokkuleppe kohaselt olid A.

ja

X3 X1 A

kui S. altkäemaksu andja ja M.F kui altkäemaksu saaja ühel meelel, et jalt üleantu andja saab saa (600 euro) eest vastuteenena talle kasuliku teo

– OÜ kui omanikujärelevalve nõusoleku X1 tegija Narva Paju Kooli ja õpilaskodu objektil tööde vastuvõtmiseks. Siis pidi ehitustööd

M.F aktsepteerima ja allkirjastama dokumentatsiooni ning üleandmisakti.

1-16-9105

3(11)

11. M.F

olid kõik volitused OÜ esindamiseks ja selle äriühingu nimel tegutsemiseks. X1 Erinevates dokumentides o

Seega oli n ta märgitud kui OÜ projektijuht või vastutav isik. X1 M.F-i majandustegevuses tegutseva isikuga puhul tegemist eraõigusliku isiku huvides KarS 402 §

lg 1 mõttes.

12. Kuigi

-

ja X1 OÜ l ei olnud luba elektritööde alal omanikujärelevalve tegemiseks omanikujärelevalve tegemise pädevus oli antud alltöövõtulepinguga OÜ- , kelle esindajana te le X4 gi omanikujärelevalvet omanikujärelevalve te pädevus S. , ei olnud L. gemise X1 -lt ja M.F-ilt OÜ OÜ-

. M.F oli S. L-i

le X4 täielikult üle läinud kõrval omanikujärelevalve tegemise pädevus. Ka pärast alltöövõtulepingu sõlmimist OÜ säilisid -

ga X4 X1 -l ja teda esindanud M.F OÜ linnaga sõlmitud käsunduslepingust tulenevad omanikujärelevalve tegemise õigused ja kohustused. Tellija nõue oli, et omanikujärelevalve te vastu võtma objekti pidi gijana

X1 . Linna ja

X1 OÜ OÜ vahel sõlmitud käsunduslep

8.2 kohaselt esindas käsundisaajat tehnilistes ja lepingu ingu punkti täitmisega seo küsimustes M.F osaühing tud . Kuigi M.F ja u juhatuse liige Tatjana M.F-i nimetasid s

ehitust allkirjata eda formaalsuseks, ei saanud OÜ öid ilma M.F i X2 - tellijale üle anda. Samuti nähtub tõenditest ehituskoosolekutel käinud M.F-i aktiivne roll Narva Paju Kooli ja õpilaskodu objektil omanikujärelevalve tegemisel. kirjutas A. S- M.F ile, milliseid toiminguid tuleb veel teha. Tellija jaoks oli töö vastuvõtmiseks vajalik , mitte S. M.F-i L-i allkiri. EhS (2002)

41 lg §

1 kohaselt oli ettevõtjal lubatud tegutseda omanikujärelevalve tegevusalal, kui tal oli vastavasisuline õigussuhe vastutava spetsialistiga. Kuna

X1 -l oli OÜ alltöövõtulepingu alusel õigussuhe ga, võis OÜ omanikujärelevalve teenust osutada ka

S. L-i X1 elektritööde alal.

13. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid kaitsja taotles id M.F-i ja prokurör. Kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ja M.F-i õigeksmõistmist. Prokurör palus raskendada M.F-ile mõistetud karistust ja kohaldada lisakaristusena KarS 49 alusel tegutsemiskeeldu. Ringkonnakohtu otsus

14. Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2018. jaanuari 2018. a a otsusega tühistati Viru Maakohtu 24. otsus osas, millega tunnistati M.F süüdi ja teda karistati KarS §

3 lg 1 järgi ja § KarS 344 lg te te

1 22 lg-

– § 2,

345 lg 1 22 lg-

3 ning §

– §

3 järgi. Samuti tühistati maakohtu otsus 2, M.F-ile KarS 64 § lg 1 alusel liitkaristuseks rahalise karistuse mõistmises ja KarS § 83

1 lg 2 p 1 alusel

euro konfiskeerimises. X1 OÜ pangakontol oleva 400

15. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistas M.F i süüdi KarS § - lg s teda rahalise karistusega 250 eurot. KarS 64 lg

1 järgi ja karista päevamäära summas 3925 § alusel mõisteti talle liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära summas 3925 eurot, millest loeti KarS 68 lg 1 alusel kantuks 6 eurot 20 senti. KarS 49 alusel keelati § päevamäära summas 94 § M.F teha 1 aasta ja 6 t majanduskuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumises või kutsetegevuse raames majandustegevusteates märgitud tegevusaladel järelevalvet ehitise omaniku ehitusseadustiku

§ 20 mõttes. Ringkonnakohtu seisukohad

16. R maakohtuga selles, et oli Narva Paju K ingkonnakohus nõustus ooli ja õpilaskodu M.F ehitustöödel omanikujärelevalve tegemisel õiguspädevus, mis võimaldas tal sisuliselt mõjutada omanikujärelevalve te OÜ juhatuse liige gemist. Seda vaatamata asjaolule, et M.F ei olnud

X1 ega kõnealusel objektil tehtava omanikujärelevalve vastutav spetsialist EhS (2002) § 47 mõttes.

Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti ning ige X1 OÜ (esindaja juhatuse li

T. M.F-i) vahel 22. septembril

2014 sõlmitud käsunduslepingu kohaselt oli OÜ kui X1 käsundisaaja esindaja tehnilistes ja lepingu täitmisega seo küsimustes M.F tud . Selle volitusega antud esindusõigus hõlmas pädevust anda OÜ kui omanikujärelevalve tegija nimel heakskiit X1 ehitustöö vastuvõtmiseks või keelduda selle andmisest.

17. Nii EhS (2002) 47 lg 1 p- 2

30 lg 8 alusel kehtestatud § nähtuvalt kui ka § omanikujärelevalve st tegemise korra 3 lg §

2 kohaselt juhtis omanikujärelevalvet ja võttis omanikujärelevalve nimel seisukohti EhS (2002) §-s 47 nimetatud vastutav spetsialist. Sellele vaatamata oli Narva linna (ehitise

1-16-9105

4(11) omaniku) ees omanikujärelevalve tegemise kohustus üksnes l, kes oli linnaga sõlmitud X1 - OÜ käsunduslepingu pool. Narva Paju Kooli ja õpilaskodu ehitustöödel oli omanikujärelevalvet tegev isik EhS (2002) 30 lg 1 §

ega vastutav spetsialist

L. Samas oli

- mõttes OÜ, mitte OÜ OÜ X1 X4 S. X1 l õigus vastutav spetsialist valida ja soovi korral ka välja vahetada. Sellega kaasnes eelduslikult ka võimalus vastutava spetsialisti seisukohti vähemalt kaudselt mõjutada. Samuti ei oleks vastutava spetsialisti seisukoht, et ehitustööd vastavad nõuetele ja need võib vastu võtta, OÜ X1 -d kui omanikujärelevalve tegijat kohustanud selle seisukohaga nõustuma ja tööde vastuvõtmiseks omanikujärelevalve tegija heakskiitu andma.

18. Ringkonnakohus asus aga seisukohale, et m ohus on ekslikult kvalifitseerinud M.F-i aak tegevuse KarS 402 §

3 lg isiku ja tema

1 järgi. Viidatud kuriteokoosseisuga kaitstakse eraõigusliku huvides tegutsemiseks pädeva isiku vahelist lojaalsussuhet ja aususe kohustust. Seeläbi kaitstakse ka korruptsioonivaba majandustegevust, majandusarengut ja vaba konkurentsi. KarS 402 §

lg 1 sätte sõnastusest saab järeldada, et pädevus, mil vara või muud le kuritarvitamise eest toimepanija

soodustust küsib, aktsepteerib või vastu võtab, peab talle olema antud tegutsemiseks just pädevuse andnud eraõigusliku isiku huvides. Järelikult eeldab see alati mõne sellise õigusliku kohustuse rikkumist, mis tal on sellesama eraõigusliku isiku ees, kelle huvides majandustegevuses tegutsemiseks tal on pädevus. Seega saab KarS § 4023 lg-s 1 sätestatud kuritegu igal üksikjuhul olla suunatud üksnes pädevale isikule pädevuse andnud eraõigusliku isiku vastu, mitte aga kolmandate isikute või avalike huvide vastu. stust Küsides või võttes raha pädevuse andja tarbeks, ei riku pädev isik lojaalsuskohu pädevuse andja suhtes. M.F ei küsinud A. anikujärelevalve tegija heakskiidu eest raha S- t om il mitte iseendale, vaid

- X1 OÜ le ehk sellelesamale eraõiguslikule isikule, kelle huvides tegutsemiseks oli tal pädevus, ja seda osaühingu juhatuse teadmisel ja heakskiidul. Seega ei olnud M.F X1 OÜ suhtes e

balojaalne, vaid tegutses just selle äriühingu varalistes huvides.

19. M.F-i tegu on kvalifitseeritav KarS 294 lg §

1 järgi ametiisiku poolt altkäemaksu võtmisena vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. Ehitamise omanikujärelevalve tegemine on käsitatav avaliku ülesande täitmisena KarS §

1 mõttes. § –30 sätestatust tuleneb

288 lg EhS (2002) -des 29 ühemõtteliselt, et omanikujärelevalve korraldamine ei olnud mitte ehitise omaniku õigus, vaid seadusest tulenev kohustus. Seadusega kehtestati omanikujärelevalve tegemise kohustus eeskätt just avalikes huvides. Ehitusprojekti eirav või ebakvaliteetne ehitustöö ei sea ohtu mitte ehitise omaniku huve, vaid võib tekitada äärmiselt suure kahju määramata ringile isikutele, kellel on valmiva ehitisega mingi kokkupuude. Seejuures võivad ebakvaliteetse ehitamisega kolmandatele isikutele põhjustatavad negatiivsed tagajärjed olla äärmiselt rasked.

20. M.F-i Narva Paju K

õigus ja kohustus osaleda ooli ja õpilaskodu ehitustööde vastuvõtmisel omanikujärelevalve tegija heakskiidu andmises on käsitatav toimingu tegemisena korruptsioonivastase seaduse ( ) 2 lg 2 p

KVS §

2 tähenduses, sest see tingib osutatud sättes nimetatud „vältimatu faktilise tagajärje“. Ehitise omanikul on üldjuhul kaalukas põhjus keelduda omanikujärelevalve poolt heaks kiitmata töö vastuvõtmisest, mis tähendab, et töö vastuvõtmise tõenäosus vähen luliselt. Seetõttu tuleb M.F i äsitada ametiisikuna KarS § - eb o k

288 lg 1 tähenduses.

21. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi väitega, et M.F i elukohas toimunud läbiotsimine - oli ebaseaduslik. Kaitsja viidatu kohaselt andis A.

S. M.F-ile eurot sularaha üle M.F ikinnisasja väravate taga alal, mis jääb tänavale. Olukorras võttis A. , kus M.F S- t arvatava il altkäemaksusumma läbiotsimise määruses märgitud kinnisasjaga vahetult piirneval alal (tänaval), viibides vahetult enne A. S-iga kinnisasjal paiknevas elamus ja naastes sinna kohe pärast raha saamist, oli elamu käsitatav arvatava kuriteo toimepanemise kohana menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 91 lg 2 §

1 p 2 mõttes. Tegemist oli altkäemaksu võtmisega vahetult ja funktsionaalselt seotud paigaga, mida ei saa altkäemaksu üleandmise kohast eristada.

22. Tõendid kummutavad M.F i kaitseversiooni, et süüdistuses märgitud maksed tehti lisatööde - eest lasteaedade objektil, ja kinnitavad, et tegemist oli tasuga

Narva Paju X1 OÜ nõusoleku eest K

oolis ja õpilaskodus tehtud tööde vastuvõtmiseks.

1-16-9105

5(11)

23. KarS -des 344 ja §

345 sätestatud kuriteokoosseisude objektide ring ei ole piiratud üksnes ametlike dokumentidega, vaid hõlmab ka eradokumente. Seega § 344 järgi karistatav kõigi on KarS dokumentide (sh nn eradokumentide) intellektuaalne võltsimine. Äriühingu poolt teisele isikule esitatav arve on dokument KarS -de 344 ja te tehingute §

345 tähenduses. Nendel arvetel näilis kajastamine on käsitatav dokumentide võltsimisena KarS §

1 mõttes ja selliste arvete

344 lg kasutamine tähendab võltsitud dokumendi kasutamist KarS §

1 tähenduses.

345 lg

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

24. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid M.F-i kaitsjad vandeadvokaadid Valeriy Gimaev ja Olev Kuklase ning Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask. Kaitsjate kassatsioon

25. K istamist osas, millega M.F aitsjad taotlevad ringkonnakohtu otsuse tüh mõisteti süüdi KarS 294 kohaldati tema suhtes KarS 49 alusel tegutsemiskeeldu. Samuti paluvad § järgi ja § lg kaitsjad tühistada maa süüditunnistamises KarS §

- ja ringkonnakohtu otsus M.F-i

344 lg 1 ja §

1 järgi

345 lg ja temalt 200 euro konfiskeerimises. Kaitsjad taotlevad süüdistatava õigeksmõistmist ja temale . Kaitsjate argumendid süüteomenetlusega tekitatud kahju ning menetluskulude hüvitamist on lühidalt järgmised.

26. Omanikujärelevalve tegemine Narva Paju Kooli ja õpilaskodu objekti ehitustöödel ei ole käsitatav a

288 lg selle valiku ülesande täitmisena KarS §

1 mõttes. Avaliku ülesande täitmise käigus on täitjal pädevus teha otsustus, millega tekitatakse õigusi ja kohustusi üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimisel haldusmenetluse ning selline otsustus on täitmiseks kohustuslik igaühele ( seaduse 60 lg § 2). Omanikujärelevalve te ei ole omanikujärelevalve otsustus või toiming gemisel tellijale ega ka töövõtjale täitmiseks kohustuslik, vaid soovitusliku iseloomuga. Te ija võis tööd vastu ll

võtta ka ilma omanikujärelevalve heakskiiduta. §

88 sätestatud ametiisiku mõistet ei saa

KarS -s 2 samastada KVS 2 lg-s 1

§ sätestatud ametiisikuga.

27. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-1-1-98-15, et KVS 2 lg-s 1 nne peab § nimetatud avalik ülesa olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Ei ole õigusnormi, millest lähtuvalt saaks väita, et omanikujärelevalve tegemise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik või mõni muu av õiguslik jur alikiidiline isik. EhS- (2002) tuleneb, et st omanikujärelevalve tegemise ja selle eesmärkide saavutamise eest vastutab ehitise omanik. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2017. a otsuses asjas nr 1-16-10888 kvalifitseeriti omanikujärelevalve tegemisel altkäemaksu võtnud süüdistatava tegevus mitte KarS §

1 järgi,

294 lg vaid KarS 402 § lg 1 järgi, millega Riigikohus a otsuses nõustus.

18. juuni 2018.

28. I eda vastutava spetsialistina segi kui omanikujärelevalve tegemine on avalik ülesanne, täitis s S.

ei ole elektriala spetsialist ja ta ei saanud olla vastutavaks isikuks elektrialal

L. M.F omanikujärelevalve tegemisel.

29. Ringkonnakohtu otsus on nõustumisväärne selles, et M.F nud oma pädevust ei kuritarvita KarS 402 §

Kohustus tagada, et Narva Paju K lg 1 tähenduses. ooli ja õpilaskodu objektil oleks olemas elektriala spetsialist, oli

a kinnitab Riigikohtu 18. juuni 2018. X1 a OÜ juhatuse liikmel. Sed otsus kriminaalasjas nr 1-16-10888. M.F vastavat kohustust ei olnud. M.F-ile omanikujärelevalvega seotud vastutuse omistamine ei ole kooskõlas § KarS 14 lg-

ga . X1 -le OÜ süüdistust ei esitatud, mistõttu ei ole M.F Ü isikuks, kelle tegevust saaks O X1 -le omistada. Tõend OÜ poolt pidi objekti üleandmise vastuvõtmise aktile alla itest ei tulene, et

X1 - kirjutama M.F. Ta

ei saanud omanikujärelevalve tegemist sisuliselt mõjutada ega suunata.

30. A Kaitsja on kohtumenetluses ltkäemaksu andmise ja võtmise vahel puudub ekvivalentsussuhe. esitanud dokumentaalsed tõendid, mis näitavad, et OÜ- lt X2

kaudu

X3 X1 -le liikunud OÜ OÜ rahasumma on seotud lasteaedade objektil tehtud lisatööga.

31. Ebaõigete andmete sisaldumine dokumendis ei tähenda selle võltsitust. Arvete puhul on tegemist eradokumentidega,

mida ei saa intellektuaalselt võltsida.

32. Kriminaalasjas on rikutud menetlusõigust. M.F i elukohas toimunud läbiotsimine ei olnud - seaduslik. Ringkonnakohus on M.F-i ütluste ebausaldusväärsust põhjendades tuginenud vääralt

1-16-9105

6(11) läbiotsimisprotokol ütlused ei lis toodud selgitustele. Ekslikult on asutud seisukohale, et M.F-i ole usaldusväärsed. Prokuratuuri kassatsioon

33. Prokurör palub tühistada ringkonnakohtu otsus süüditunnistamises KarS § e M.F-i

294 lg 1 järgi ja tunnistada ta süüdi § KarS 4023

lg 1 järgi. Prokuröri seisukohad on lühidalt järgmised.

34. Ringkonnakohus on M.F-i teo ümberkvalifitseerimisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kehtiva § kohtupraktika kohaselt on KarS -s 4023 sätestatud koosseisuga kaitstavateks

õigushüvedeks kollektiivsete hüvedena aus ja korruptsioonivaba majandustegevus (erasektoris), majandusareng ja vaba konkurents (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 1-16-10888, 3-1-1-84-14 ja 3-1-1-41-15 ja tegutsemiseks ). Samas kaitseb see paralleelselt ka eraõigusliku isiku pädeva isiku vahelist lojaalsussuhet uudub alus järeldamaks, et KarS § ning aususe kohustust. P 4023 kaitseb primaarselt just ametiseisundi andja õiguseid ning sellest lähtuvalt eraõigusliku isiku huve, jättes tähelepanuta kollektiivsete õigushüvede rikkumise. Ringkonnakohtu seisukohtade jaatamine annaks äriühingutele võimaluse korraldada oma tegevust viisil, et selliste soodustuste võtmine ja vastusoorituste tegemine oleks ametiseisundi andja aktsepteeritud tegevus. a Kõnesoleva kriminaalasj asjaolud on analoogsed Riigikohtu lahendis nr 1-16-10888 udega, mis käsitletud kuriteo tehiol kvalifitseeriti KarS 402 § . lg 1 järgi

35. E 2003/568/JSK preambuli punktis 10 ja artikli 5 punktis L Nõukogu raamotsuse

1 märgitu kohaselt on raamotsuse eesmärk muu hulgas tagada, et korruptsiooni eest erasektoris saaks vastutusele võtta juriidilisi isikuid. KarS § 4023 lg 2 näebki ette juriidilise isiku vastutuse erasektoris altkäemaksu võtmise eest. Vastavalt KarS § 14 lg- 1 vastutab le juriidiline isik üksnes teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Ringkonnakohtu käsitus, mille kohaselt välistab füüsilise isiku vastutuse KarS §

4023 lg 1 järgi see, kui a kontole, muudab ltkäemaks on võetud äriühingu huvides ja kantakse ettevõtte arveldus KarS 402 §

3 2

lg kohaldamise võimatuks. Vastused kassatsioonidele

36. M.F-i kaitsja lei , et KarS -s 402 ab §

3 sätestatud koosseis eeldab pädevuse kuritarvitamist. Praegusel juhul väljendub see usaldus ja lojaalsuskohustuse rikkumises sama eraõigusliku juriidilise - isiku ehk oma ametiseisundi andja (

, mida ei ole tuvastatud. Ringkonnakohtu seisukoht, X1 ees OÜ) et omanikujärelevalve tegemine on avalik ülesanne, ei ole kooskõlas karistusõiguse määratletuse põhimõttega. Ka projekteerija ja ehitaja vastutavad ehitise ohutuse eest.

37. P tub aga rokuröri hinnangul on kaitsja kassatsioon valdavas osas põhjendamatu. Prokurör nõus kaitsjaga selles, et M.F ei

288 lg , ja viitab enda ole käsitatav ametiisikuna KarS §

1 järgi kassatsioonis esitatud seisukohale, et M.F-i tegu vastab KarS 402 §

3 lg-s 1 sätestatud koosseisule. Menetlus Riigikohtus

38. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas meliikmelises koosseisus kassatsioonid läbi kol

8. mail 2019. Kuna ilmnes, et asjas võib osutuda vajalikuks kriminaalkolleegiumi varasemas lahendis seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukoha muutmine, anti kriminaalasi 5. juuni 2019. a määrusega KrMS §

1 alusel läbivaat

354 lg amiseks kolleegiumi kogu koosseisule.

39. 3. septembril 2019 esitas M.F-i kaitsja taotluse lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Kriminaalasja esemeks on teise astme kuriteod. Kriminaalmenetlus algas M.F-i jaoks 2. aprillil 2015 (teabe salajase pealtkuulamisega). M.F peeti kinni ja talle kohaldati elukohast lahkumise keeldu. M.F ei ole menetlust takistanud. Kriminaalasja materjale tutvustati kaitsjale KrMS 224 alusel 2016. alguses ja § a süüdistusakt koostati 19. oktoobril 2016. Maakohtu istungid määrati kuni 19. juunini 2017, kuid need lükkusid edasi, sest prokuratuur muutis süüdistusakti. Menetlus on kestnud 4 aastat ja 6 kuud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1-16-9105

7(11)

40. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud kaitsja argumente, mis puudutavad tõendite hindamist ja vajadust apellatsioonikohtu põhjenduste ülekordamiseks ei ole. , Ammendavalt on vastatud ka kaitsja väidetele dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise kohta. Tähelepanu väärivad aga kassaatorite tõstatatud küsimused seoses M.F ile -

esitatud süüdistusega altkäemaksu võtmises. Esmalt peatub kolleegium ringkonnakohtu otsusel kvalifitseerida süüdistatava tegevus KarS §

1 järgi (I). Seejärel annab kolleegium hinnangu

294 lg

tema tegevuse vastavusele KarS 402 §

3 lg- 1 le , mida peab põhjendatuks prokuratuur (II). Kolmandaks vaeb kolleegium kaitsja taotlust lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu (III). Viimaks võetakse kokku kassatsioonimenetluse tulemus ja lahendatakse kulude hüvitamise taotlus (IV). I

41. KarS 294 lg §

1 kohaselt on kuriteona karistatav ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. Ametiisik on KarS 288 lg §

1 järgi füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et omanikujärelevalve tegemine on avalik ülesanne. Kuna M.F

2 lg oli selle täitmisel ametiseisund KVS §

2 tähenduses, vastab tema tegevus ringkonnakohtu hinnangul KarS 294 lg-s 1

§ sätestatud koosseisule.

42. Apellatsioonikohus käsitas omanikujärelevalvet avaliku ülesandena, sest seda tehakse avalikes huvides. Ringkonnakohus selgitas, et omanikujärelevalve korraldamine oli EhS

(2002) sätestatu -s kohaselt seadusest tulenev kohustus, mitte ehitise omaniku õigus. Ehitusprojekti või muid nõudeid eirav või ebakvaliteetne ehitustöö ei sea ohtu mitte üksnes ehitise omaniku huve, vaid võib tekitada äärmiselt suure kahju määramata

ringile isikutele.

43. Kolleegiumi hinnangul ei ole kahtlust selles, et omanikujärelevalvet tehakse lisaks ehitise omani

ku huvidele ka avalikes huvides. See tuleneb ühtlasi omanikujärelevalve tegemise korra § 1 lg- 1 st , mille kohaselt reguleerib määrus omanikujärelevalve tegemist avaliku huvi ja ehitise omaniku erahuvi kaitsmiseks. Samas ei ole tegutsemine avalikes huvides ainuüksi piisav määratlemaks seda avaliku ülesandena (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 12).

44. Riigikohus on selgitanud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule o - mavalitsusele või muule avalik õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avalikku ülesannet täidetakse ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik õiguslik juriidiline - isik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-616/54, p 37). Avalik ülesanne hõlmab avaliku võimu kandja ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui, siis millisel viisil nende täitmine mõjutab kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Seejuures peab avalik ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav (samas, vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p-d 61 ja 62). Kuigi eeltoodud seisukohtadele asus kolleegium KVS 2 lg §

1 käsitlemisel, on need asjakohased ka KarS 288 lg 1 puhul. §

45. Ringkonnakohtu otsuses ei viidata ühelegi õigusnormile, millest oleks võimalik järeldada, et süüdistatav täitis omanikujärelevalve tegemisel avalikku ülesannet. EhS- (2002) tulenevalt oli st ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise tagamine ehitise omaniku kohustus (§ 1, §

29 lg 2 p lg 1). Kuigi omanikujärelevalvet tegev ettevõtja pidi kontrollima mh ehitusprojekti vastavust nõuetele, ehitamise vastavust ehitusprojektile, tehniliste dokumentide olemasolu ja ehitustööde kvaliteeti, oli ta puudustest kohustatud teavitama just ehitise

50 lg 1 p 9, lg omanikku (§ 2). Määrav ei ole ringkonnakohtu osutatu, et omanikujärelevalve tagamine oli ehitise omanikule kohustuslik. Seadusandjal on õigus kehtestada kohustusi, mille järgimine võib olla muu hulgas ka avalikes

1-16-9105

8(11) huvides, kuid mille täitmise eest ei vastuta lõppkokkuvõttes riik ega mõni muu avalik õiguslik - juriidiline isik (nt kohustuslik liikluskindlustus).

46. EhS-s (2002) sätestatu kohaselt oli ettevõtjal lubatud tegutseda omanikujärelevalve tegevusalal, kui tal oli õigussuhe vastutava spetsialistiga, kellel oli asjakohane töökogemus, oskused ja teadmised, mida tõendas talle antud kutse ja kutsetunnistus (§ , § 2). Seega, kuigi seaduses sätestati lg

47 lg omanikujärelevalve tegijale konkreetsed nõuded, oli ehitise omanikul õigus valida endale meelepärane omanikujärelevalve teenuse osutaja, seejuures ei reguleerinud teenuse hinna kujunemist ükski õigusnorm. Vähetähtis ei ole, et seadus ei keelanud omanikujärelevalvet teha omanikul endal, kui ta vastas ise omanikujärelevalve tegijale esitatavatele nõuetele (EhS (2002) §

30 lg 11, § 41, §

47). Teatud juhtudel ei pidanud omanik ise omanikujärelevalvet tehes nendele tingimustele vastamagi, teostades omanikujärelevalvet näiteks väikeehitise, üksikelamu või suvila ehitamisel (EhS (2002) § 30 lg 4).

47. Kolleegium rõhutab, et omanikujärelevalve puhul ei ole tegemist EhS peatükis

(2002) 7. sätestatud riikliku järelevalvega, mida te kohalik omavalitsus ja Tehnilise Järelevalve Amet. gid Nende ülesanne oli kontrollida riikliku järelevalve käigus mh ehitusprojektide ja ehitiste nõuetelevastavust (§ 62 lg-d 2 ja 3) ja otsustada ehitusja kasutuslubade väljastamine (§ – -d 22 23, 32– 33). Kuigi riikliku ja omanikujärelevalve ese ja eesmärk on vähemalt olulises osas kattuv, seisneb erinevus järelevalvet teg

– riikliku järelevalve puhul on selleks kohalik omavalitsus või evas subjektis riik, omanikujärelevalve puhul vastutab selle eest aga ehitise omanik.

48. K

288 lg 1 una omanikujärelevalve tegemine ei ole käsitatav avaliku ülesandena KarS § tähenduses, ei ole süüdistatava tegevus kvalifitseeritav KarS §

1 järgi ametiisiku poolt

294 lg altkäemaksu võtmisena. II

49. Maakohus leidis, et M.F-i tegevus vastab KarS 402 §

3 lg-s 1 sätestatud koosseisule, mis kriminaliseerib altkäemaksu võtmise erasektoris. Samal seisukohal on ka kassatsiooni esitanud prokurör. KarS § 4023

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku, samuti vahekohtuniku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimine, selle lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest. Kõnealune süüteokoosseis kehtib sellisel kujul alates

1. jaanuarist ti 2015, mil erasektori korruptsioonisüüteod lahutati ametialastest süütegudest ja sätesta eraldi kuritegudena karistusseadustiku majandussüütegude peatükis.

50. Riigikohus on selgitanud, et KarS -s 402 §

3 sätestatud koosseis kaitseb kollektiivsete õigushüvedena korruptsioonivaba majandustegevust, majandusarengut ja vaba konkurentsi. Samuti kaitseb KarS 402 §

3 ka eraõigusliku isiku ja tema huvides tegutsemiseks pädeva isiku vahelist lojaalsussuhet ja aususe kohustust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2018. a otsus nr 1-16-10888/62, p

u 22. juuli 2003. 41). Koosseisu sõnastamisel on lähtutud EL Nõukog a raamotsusest 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (edaspidi raamotsus) ja Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioonist (vastu võetud

27. jaanuaril 1999, edaspidi konventsioon) (karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (554 SE, XII koosseis) seletuskiri).

51. Raamotsuse artikli 2 lg 1 sätestab kokkuvõtvalt, et liikmesriigid peavad tagama, et kuriteona on käsitatav äritegevuses põhjendamatu eelise nõudmine või vastuvõtmine iseendale või kolmandale isikule, juhtides erasektori üksust või selle heaks töötades, et oma kohustust rikkudes teha või tegemata jätta ükskõik milline tegu. Raamotsuse artikli 1 kohaselt mõistetakse kohustuse rikkumist riigisisese õiguse kohaselt. Kohustuse rikkumise mõiste riigisiseses õiguses peaks vähemalt hõlmama igasugust ebalojaalset käitumist, mis moodustab seadusjärgse kohustuse rikkumise või selliste ametialaste eeskirjade või suuniste rikkumise, mida kohaldatakse isiku äritegevuse suhtes. Sarnane kohustus tuleneb ka konventsiooni artiklist 8.

52. E eltoodust tõukuvalt ei ole kolleegiumil kahtlust, et KarS §

1 katab olukorda, mil isik lg küsib, aktsepteerib või võtab vastu vara või muud soodustust sellise pädevuse kuritarvitamise eest,

1-16-9105

9(11) mis on talle antud eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks. Kohtupraktikas on viidatud vajadusele kaitsta

- ja eraõigusliku pädevuse andja ja pädevuse saaja vahelist usaldus lojaalsussuhet. Pädeva isiku aususkohustus põhineb tema üldisel lojaalsuskohustusel, mis sõltuvalt asjaoludest võib tuleneda näiteks võlaõigusseaduse § , töölepingu seaduse §

620 lg- 1 st

15 lg- 1 ja st § või tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

5. Osutatud normid teenivad õigussuhte teise

16 lg- 1 st

- 3 st poole (käsundi või tööandja) huve (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. a määrus - detsembri 2014. asjas nr 3-1-1-84-14, p 40; 13. mai 2015. a m 3-1-1-41-15, p 39). äärus asjas nr

53. Kolleegiumi hinnangul ei piirdu aga KarS 402 §

3 tõlgendus kitsalt eeltooduga, nagu leiab ringkonnakohus. Kaitstavateks õigushüvedeks on ka korruptsioonivaba ja aus majandustegevus, majandusareng ning vaba konkurents, mistõttu ei saa karistamisväärseks erasektori korruptsiooniks pidada ainuüksi eraõiguslikust isikust pädevuse andja huvide kahjustamist. Eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku tegevus võib vastata KarS § 4023 koosseisule ka siis, kui eraõiguslikust isikust pädevuse andja huve ei kahjustatagi, kuid vara või muu soodustuse küsimise, selle lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest kuritarvitatakse kohustust, mis tuleneb majandusja kutsetegevust reguleerivatest õigusaktidest, lepingutest vm õiguslikest alustest. Puudub alus väita, et viidatud (mh õigusaktidest tuleneva) pädevuse kuritarvitamine oleks vähem taunitav kui eraõiguslikust isikust pädevuse andja ees lojaalsuskohustuse rikkumine. Kuna erasektori korruptsioonisüüteod paiknevad majandusalaste süütegude peatükis, siis ei kaitsta nimetatud jaos käsitletavate koosseisudega mitte ainult ettevõtjate individuaalseid huvisid, vaid ausat ja korruptsioonivaba majandustegevust erasektoris ja konkurentsi tervikuna.

54. Lisaks vii

5 kui ka konventsiooni artiklist 18 tab prokurör asjakohaselt, et nii raamotsuse artiklist nähtuvalt on oluline, et altkäemaksu võtmise eest erasektoris oleks võimalik karistusõiguslikku vastutust kohaldada ka juriidilise isiku suhtes. Sellega kooskõlaliselt sätestabki KarS § 4023 lg juriidilise isiku vastutuse. Kuna KarS 14 lg §

1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides, on ilmne, et KarS 402 §

3 lg-s 1 sätestatud koosseis ei saa olla piiratud kitsalt vaid juriidilisest isikust pädevuse andja huvide kahjustamisega. See toetab kolleegiumi hinnangul tõlgendust, et pädevus, mille kuritarvitamise eest toimepanija vara või muud soodustust küsib, aktsepteerib või vastu võtab, ei pea olema talle antud tegutsemiseks just pädevuse andnud eraõigusliku isiku huvides.

55. T

oli

õendatud on, et OÜ nimel majandustegevuses tegutsemiseks osaühingu M.F X1 volitus. Seega oli M.F eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik KarS 402 §

- ja ringkonnakohtuga selleski, et M.F oli lg 1 tähenduses. Nõustuda tuleb maa omanikujärelevalve tegemisel õiguspädevus. On tuvastatud, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Amet ning X1 OÜ sõlmisid 22. 2014 käsunduslepingu, millega septembril X1 OÜ kui käsundisaaja kohustus osutama käsundiandjale omanikujärelevalve teenust Narva Paju Kooli ja õpilaskodu evakuatsioonija avariivalgustuse paigaldamisel. Lepingu punktis 3.1.1 loetleti omanikujärelevalve tegija täpsemad ülesanded, sh kohustus kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõue § tele, viidates seejuures ka EhS (2002) - 30. Lepingu punkti 8.2 kohaselt oli le X1 tud . OÜ kui käsundisaaja esindaja tehnilistes ja lepingu täitmisega seo küsimustes M.F Lepingu täitmisena on käsitatav mh Narva linnale seisukoha andmine, kas OÜ htud ehitustöö

X2 te vastab selle vastuvõtmiseks vajalikele nõuetele.

56. Samuti tuvastasid maaja ringkonnakohus nõuetekohaselt, et M.F nõudis süüdistuses märgitud rahasummasid A. OÜ aktsepteeriks omanikujärelevalve S- t vastutasuna selle eest, et

il X1 tegijana OÜ ehitustöid, allkirjastaks ehitusdokumentatsiooni ja üleandmisakti. Erinevalt X2 ringkonnakohtu arusaamast ei välista kolleegiumi hinnangul M.F itegevuse kvalifitseerimist KarS 402 §

u, et M.F

lg X1

1 järgi asjaol pani süüdistuse sisuks oleva teo toime OÜ huvides. Lojaalsuskohustuse rikkumist

X1 OÜ ees ei ole M.F ile süüdistuses ette heidetud. M.F - kuritarvitas omanikujärelevalve tegemise pädevust, mis tulenes OÜ ja Narva linna vahel sõlmitud X1

1-16-9105

10(11) käsunduslepingust, samuti ehitusseadusest ja selle alusel kehtestatud omanikujärelevalve tegemise korrast. Omanikujärelevalve tegija pidi olema ehitajast sõltumatu (omanikujärelevalve tegemise korra § 1). Omanikujärelevalve tegemisel su eest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumine (vt

3 lg on ta otsuse p 45) seega käsitatav pädevuse kuritarvitamisena Kar § S 4023 1

lg tähenduses.

57. Kassatsioonimenetluses esitatud väited ei kummuta maa ja ringkonnakohtu järeldust, et - süüdistatava tegevus oli t § ahtlik. Seega pani M.F toime KarS 402

3 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Kuna KarS 294 § lg 1 ja 402 § lg sanktsioonid on kattuvad, nähes ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, ei mõjuta süüdistatava tegevuse karistusõigusliku hinnangu muutmine talle mõistetavat karistust. III

58. Süüdistatava kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Selle kohta märgib kolleegium järgmist.

59. Riigikohus on selgitanud, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitab toiming, mis sisaldab viidet teabele, et kahtlustatav on väidetavalt toime pannud kuriteo ja mõjutab , seega tema olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine kui esimene menetlustoiming isiku olukorda – oluliselt ei mõjuta – üldjuhul menetlusaja arvestust ei käivita. Menetlusaja kulgemise alguseks võivad sõltuvalt juhtumi asjaoludest olla näiteks isiku ülekuulamine kahtlustatavana, isikuga seotud valduste läbiotsimine, dokumentide võetus, aga ka isikule süüdistuse esitamine, kui varasemas menetluses teda mõjutavaid toiminguid pole tehtud. Jälitustoiming ei ole üldjuhul käsitatav menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi algusena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

5. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-79-16, p 26). Esimesed menetlustoimingud, mis M.F-i olukorda mõjutasid, olid tema kahtlustatavana kinnipidamine ja elukoha läbiotsimine

23. aprillil 2015. Seega on menetlus praeguseks tema suhtes kestnud ligikaudu 4 aastat ja 6 kuud.

60. K petamisel KrMS 274 riminaalmenetluse lõ §

1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku lg §-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, süüdistatava ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on süüdistatava jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015. nr 3-1-1-53-15, p 10). a määrus kriminaalasjas

61. Kolleegium ei pea käesolevat kriminaalasja küll mahukaks, kuid selle probleemid on õiguslikult keskmisest keerukamad. Kohtueelne menetlus ei kestnud ebamõistlikult pikalt. Kriminaalasi alustati märtsis 2015 ja süüdistusakt saadeti kohtusse 19. 2016. Süüdistatavad anti kohtu alla

oktoobril 22. 2017. Kohtulik arutamine toimus maakohtus kuni novembrini 2017. Maakohus tegi otsuse märtsil

24. jaanuaril 2018 ja apellatsioonikohus 28. juunil 2018. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonid nii kaitsjad kui ka prokuratuur. Kuigi kriminaalasja kohtulik menetlus on erinevates kohtuastmetes olnud kokku võrdlemisi ajamahukas, ei ole kolleegiumi hinnangul menetluse mõistlik aeg veel möödunud. IV

62. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS 361 lg 1 p- 5

362 p- 1 § ja § , tühistab Riigikohus st st Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2018. a otsuse osas, millega tunnistati M.F süüdi KarS § lg 1 jaanuari 2018. a otsus, millega järgi. Tühistatud osas tuleb jõustada Viru Maakohtu 24. M.F tunnistati süüdi Kar § S 402

3 lg 1 järgi. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Prokuröri kassatsioon rahuldatakse. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Kuna M.F mõistetakse altkäemaksu võtmises süüdi, ei rahulda kolleegium tema taotlust kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 alusel.

63. M.F-i kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1 488 euro eurot). Taotluse ja sellele lisatud arvete t (sh käibemaks 248 kohaselt kulus kaitsjal 10 tundi ja 15 minutit maaja ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, kliendiga nõu pidamiseks, kassatsiooni koostamiseks ja seisukohtade esitamiseks. Kolleegiumi hinnangul on

1-16-9105

11(11) kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg lg

1 p-s 5 ule vastav summa KrMS 175 sätestatud lahendi, tuleb valitud kaitsjale makstud tas § p 1 ja 186 lg §

1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)