2-19-6621/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

4.10.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-6621

Tsiviilasi

AS-i Morrison Invest hagi T M vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

978,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Morrison Invest (registrikood 10378065),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents

Kostja T M (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasjas 2-19-6621 hagi osaliselt läbi vaatamata põhivõlgnevuse 250

euro ja käibemaksu 150,93 euro osas, kokku 400,93 euro osas.

2. Jätkata tsiviilasjas nr 2-19-6621 menetlust AS Morrison Invest hagis T M (M)

vastu põhivõlgnevuse 504,67 euro nõude ja viivise nõude osas.

3. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista T M (M) AS Morrison Invest kasuks põhivõlgnevus 226,67 eurot.

5. Välja mõista T M (M) AS Morrison Invest kasuks viivis võlaõigusseaduses (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (226,67 eurot) alates

1.05.2019 kuni põhivõla euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt algatas kostja hageja vastu töövaidluskomisjonis menetluse. Hageja

pöördus õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole ning kandis õigusabiga seoses kulusid 572

euro ulatuses. Töövaidluskomisjon jättis kostja poolse loobumise tõttu avalduse läbi

vaatamata ning lõpetas menetluse. Töövaidlusega seoses kantud kulud tekkisid kostja

tegevuse tulemusel, mistõttu esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Seoses

õigusabikulude kohtuväliselt sissenõudmisega tekkis hagejale veel täiendav kulu summas

333,60 eurot. Seetõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 905,60 eurot (km-ga).

2. Hageja hinnangul ei oma tähtsust see, et hageja on esitanud mingisuguse pretensiooni ka A

G OÜ-le mille sisuks on leppetrahvi nõue A G OÜ vastu. Käesoleva vaidluse all on hageja

nõue kostja vastu hagejale töövaidlusasjas nr xxxx tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks.

Kostja poolt viidatud arve nr xxxx summas 176 eurot on esitatud selle spetsifikatsiooni

kohaselt Töövaidluskomisjoni istungiks ettevalmistamise ja istungil esindamise eest. Kuivõrd

istung leidis aset 07.02.2019, on igati loogiline ja põhjendatud, et hageja lepinguline esindaja

on esitanud selle kohta arve nr xxxx 16.02.2019. Hagejat esindas kohtueelses menetluses

vandeadvokaadi abi tunnihinnaga 110 eurot/h (km-ta)m, mitte kallis vandeadvokaat.

Asjakohatud on kostja vastuväited, et hageja andis kostjale väidetavalt kahjude hüvitamiseks

liialt vähe aega. Kui kostja ei oleks põhjendamatult töövaidluskomisjonile segaste nõuetega

avaldust esitanud ja hiljem sellest hagejale tekkinud kahju vabatahtlikult hüvitanud, poleks

hagejal tekkinud vajadust kohtueelsele õigusabile. Kostjale pidi olema ettenähtav, et tekkinud

õigusvaidluse lahendamiseks on hagejal õigus pöörduda õigusabi saamiseks lepingulise

esindaja poole ning hagejal tekib kohustus selle teenuse eest tasuda. Hageja nõue ei sisalda

hagiavalduse kohta esitatud arvet summas 333,60 eurot. Nõue summas 905,60 eurot sisaldab

arvet nr xxxx summas 333,50 eurot ning arve on esitatud 18.04.2019 nõudeavalduse

koostamise ja esitamise eest kostjale, kostja kirjaga tutvumise ja vastuse edastamise eest ning

postiteenuse eest seoses nõudeavalduse edastamisega tähitud postina.

3. Hageja esitas 31.07.2019 kohtule taotluse vähendada nõuet kostja tasutud 250 euro võrra

ning käibemaksu võrra. Hageja jääb nõude juurde summas 504,67 eurot. Hageja märgib

nõude vähendamise alusena TsMS § 424 lg 1, mille kohaselt hageja võib kostja nõusolekuta

hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja palub kostjalt välja mõista 504, 67 eurot ja

viivis alates hagi esitamisest protsendina väljamõistetud põhisummalt kuni selle täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja

kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 963,33 eurot (788,33

eurot õigusabikulud ja 175 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagis märgitud summale vastu. Kostja tunnistab hageja nõuet 330 euro osas.

Esiteks tasus kostja osaliselt võlgnevuse kahes osas kokku summas 250 eurot. Teiseks peab

kostja kulusid osaliselt põhjendamatuteks. Hageja töötajad suutsid juriidilisele isikule

koostada ise esmase nõudekirja. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada koheselt advokaadi

palkamist. Kostja avaldas soovi võlgnevus tasuda osamaksetena, mistõttu polnud kohtusse

pöördumine ja hagi koostamisega seoses tekkinud kahju põhjendatud. Hageja oleks saanud

kohtusse pöördumist vältida, kui oleks andnud kostjale pikema tähtaja kohustust täita.

Kahjunõue sisaldab käibemaksu, kuid hagejal on võimalik käibemaks sisendkäibemaksuna

maha arvestada. Seega tekib hagejal summas 150,93 alusetu rikastumine. Kolmandaks

kinnitas hageja, et nõude tasumise kohustus on ettevõttel A G OÜ. Kõike arvesse võttes ei ole

põhjendatud kahju tervikuna väljamõistmine kostjalt.

5. Kostja palub jätta hagi täiendavate menetluskulude osas arve nr xxxx alusel summas

333,60 eurot rahuldamata, kuna nendeks kuludeks ei olnud vajadust. Kostja palub vähendada

nõuet 176 euro võrra (arve nr xxxx), kuna arve esitati põhjendamatult hilja ning on alust

arvata, et arve ei ole töövaidlusega seotud. Samuti palub kostja jätta käibemaks 66 eurot arve

nr 190023 alusel välja mõistmata, kuna hageja on selles summas riigilt käibemaksu tagasi

arvestanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt põhivõla

226,67 euro ja viivise nõude osas.

7. Esmalt võtab kohus seisukoha hagi osalise tagasivõtmise taotluse osas summas 250 eurot ja

käibemaksu osas. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt

ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused.

8. Kohus on seisukohal, et hagi võib osaliselt läbi vaatamata jätta ka otsusega. Kohus jätab

hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2). Kuna hageja

võttis hagi tagasi, tuleb jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hagi läbi

vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib

pöörduda sama nõudega sama kostja vastu uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Hageja esitas

kohtule avalduse osaliselt hagi tagasivõtmiseks 250 euro osas, käibemaksu osas (150,93

eurot) ja nimetatud osas menetluse lõpetamiseks. Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi

võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja võttis hagi osaliselt tagasi 31.07.2019

menetlusdokumendis. Kohus lõpetas eelmenetluse 16.08.2019. Seega võttis hageja hagi

osaliselt tagasi eelmenetluses, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi osaliselt tagasivõtmiseks

vajalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi 400,93 euro osas läbivaatamata ja jätkab

menetlust põhivõlgnevuse 504,67 euro ja viivise osas.

9. Hageja nõue kostja vastu koosneb kohtueelsetest õigusabikuludest 504,67 eurot. Riigikohus

on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1

alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1).

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab

kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju

hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju

hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

10. Kohus täitis 9.07.2019 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas, et hageja peab

tõendama kostja tegu, teost tuleneva kahju tekkimist ning kahju ja teo vahelist põhjuslikku

seost. Kostjal tuleb tõendada, et kahju temalt välja mõistmine ei ole põhjendatud. Kui kahju

tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses,

milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1) (tl 59 ja 59 pöördel).

11. Esmalt peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik.

Õigusteenuse osutamise kulu kokku on summas 905,60 eurot (km-ga) ja 754,67 eurot (km-ta).

Hageja on nimetatud summad esindajale ka tasunud (tl 25, 26 ja 32). Seega on hagejale

tekkinud kahju summas 754,67 eurot km-ta.

Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ on osutanud hagejale õigusteenust töövaidlusasjas

nr 4-1/122/19 esindamisega tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta) ja töömaht on 6 h ja

50 min, mis on kujunenud järgmistest tegevustest:

1.

17.01.2019 avalduse ja lisade läbitöötamine, vastuse esitamine TVK-le 3 h, summas

330 eurot (km-ga), sh käibemaks 66 eurot (tl 23 ja 23 pöördel);

2.

7.02.2019 töövaidluskomisjoni istungiks ettevalmistamine, istungil esindamine 1 h 20

min summas 176 (km-ga), sh käibemaks 29,33 eurot (tl 24 ja 24 pöördel);

3.

18.04.2019 nõudeavalduse koostamine kostjale, nõude esitamine e-kirja teel;

22.04.2019 kosta kirjaga tutvumine ja vastuse edastamine ning 18.04.2019 tähitud kirja

edastamine väljastusteatega 2 h 30 min summas 333,60 (km-ga), sh käibemaks 55 eurot (tl 32

ja 32 pöördel).

12. Kohtu hinnangul oli hageja poolt õigusabi kasutamine hageja esindamiseks

Töövaidluskomisjonis mõistlikult võttes vajalik, kuna hageja on juriidiline isik, kelle

seaduslikel esindajal puuduvad õigusalased teadmised. Hageja on pöördunud oma õiguste

kaitseks advokaadi poole ja sellega seoses on hagejal tekkinud kohustus õigusteenuse eest

tasumiseks. Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele

võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks,

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid

toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Seega on professionaalne õigusabi kohtueelses

vaidluse staadiumis vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja õigusteenuse kulud seonduvad hageja

esindamisega töövaidlusasjas nr xxxx. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas 02.01.2019

töövaidluskomisjonile töövaidlusavalduse kostja vastu töösuhte tuvastamise ja töölepingu

lõpetamise nõudes. Nimetatu on tõendatud ka töövaidluskomisjoni määrusega (tl 5-10).

Töövaidluskomisjoni e-kirjast nähtuvalt määrati kostja avaldus läbivaatamiseks 07.02.2019

istungil (tl 20). Töövaidluskomisjoni istungil 07.02.2019 edastas kostja valduse

töövaidlusavalduse tagasivõtmiseks ja töövaidluskomisjon jättis 11.02.2019 määrusega kostja

avalduse läbi vaatamata (tl 21-22).

13. Kohus leiab, et 18.04.2019 nõudekirja koostamine advokaadi poolt ei olnud mõistlikult

võttes vajalik. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et hageja pöördus

nimetatud nõudekirjaga esmakordselt kostja poole hageja poolt kantud õigusabikulude 572

euro tasumiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud kulu oleks saanud vältida ja

esmalt esitada kostja vastu nõue õigusabikulude tasumiseks e-kirjaga hageja juhatuse liikme

poolt. Samuti on hageja käitunud õigusabiteenuste arvete tasumise nõuete esitamisel

vastuoluliselt. Esmalt on hageja nõudnud arvete tasumist A G OÜ-lt, seejärel kostjalt (tl 45-

48). Kohus leiab, et 18.04.2019 nõudeavalduse koostamise kulu 278 eurot ilma km-ta tekkis

hagejast tulenevatel asjaoludel. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju

tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Vastuoluline käitumine oma õiguste teostamisel ei ole kooskõlas

hea usu põhimõttega (RKTKo 3-2-1-169-15, p 11). Hageja käitus õigusabikulude hüvitamise

nõudmisel vastuoluliselt. Kohtu hinnangul on vastuolus hea usu põhimõttega nõuda esmalt

õigusabikulude tasumist teiselt isikult ja siis pöörduda koheselt advokaadi poolt koostatud

nõudekirjaga kostja poole. Põhjendatud oleks nõudekirja koostamiseks advokaadi poole

pöörduda alles siis kui kostja oleks keeldunud hagejale õigusabikulude tasumisest. Seega

vähendab kohus kahjuhüvitist 278 euro ulatuses.

14. Järgmisena tuleb analüüsida, kas 17.01.2019 ja 7.02.2019 kantud kulud on mõistliku

suurusega. Kohus leiab, et kõik eelpool nimetatud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud.

Esindaja töötas kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja lisad läbi ja esitas

TVK-le viimase nõudel vastuse. Nimetatud ajakulud 3h on vajalik ja põhjendatud summas

330 ilma km-ta. Töövaidluskomisjoni istung leidis aset 7.02.2019. Esindaja esitas selle kohta

hagejale 6.03.2019 arve nr xxxx summas 146,67 eurot ilma km-ta. Nimetatud arve on esitatud

Töövaidluskomisjoni istungil esindamise eest. Seega on nimetatud kulu põhjendatud. Hagejat

esindas kohtueelses menetluses vandeadvokaadi abi tunnihinnaga 110 eurot/h (km-ta).

Nimetatud tunnitasu määr 110 eurot tunnis (km-ta) on kooskõlas käesoleval ajal turu

keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga.

Seega on hageja kohtueelses menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 330

eurot ja 146,67 eurot ilma km-ta, kokku 476,67 eurot ilma km-ta. Vaidlus puudub, et kostja

on pärast hagiavavalduse kohtusse esitamist sellest 250 eurot tasunud. Seega on tasumata

226,67 eurot.

15. Käesoleval juhul on hagejale tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulude näol, kuivõrd

kostja pöördus põhjendamatu nõudega töövaidluskomisjoni. Kui kostja ei oleks põhjendamatu

nõudega töövaidluskomisjoni poole pöördunud ja hiljem sellest hagejale tekkinud kahju

vabatahtlikult

hüvitanud,

poleks

hagejal

tekkinud

vajadust

tasuda

kohtueelsetele

õigusabikuludele summas 467,67 eurot. Seega pidi kostjale olema ettenähtav, et hagejal on

õigus pöörduda õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole ning hagejal tekib kohustus

õigusabikulude eest tasuda. Seega on hageja nõue osaliselt põhjendatud ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju 226,67 eurot.

16. Kohus jätab arvestamata kostja poolt kohtule esitatud hageja pretensiooni A G OÜ-le,

kuna nimetatud tõend on käesoleva vaidluse puhul asjakohatu (44). Tõendi sisuks on

leppetrahvi nõue A G OÜ vastu ning ei seondu töövaidlusasjas nr xxxx hagejale tekkinud

kuludega.

17. Hageja on palunud kostjalt välja mõista seadusest tulenev viivis alates hagi esitamisest

protsendina väljamõistetud põhisummalt kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 ja TsMS

§ 367 alusel. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

18. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldas hagi osaliselt

põhivõlgnevuse 226,67 euro osas ja vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (226,67 eurot) alates 1.05.2019 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises laiuses sätetatud määras.

MENETLUSKULUD

19. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolt endi kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt,

kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja hagi tagasivõtnud põhivõlgnevuse 250 euro ja

käibemaksu 150,93 euro osas. Põhivõlgnevuse 250 euro osas võttis hageja hagi tagasi

seetõttu, et kostja rahuldas nimetatud summa ulatuses hageja nõude pärast hagi esitamist.

Selles osas tuleks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Käibemaksu

150,93 euro nõude osas tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja võttis hagi tagasi

käibemaksu summa osas pärast kostja vastuse esitamist. Kohus jätkas menetlust 504,67 euro

nõude osas ning rahuldas hagi osaliselt 226,67 euro ulatuses. Seega on põhjendatud ja õiglane

jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei tule kindlaks määrata

menetluskulude rahalist suurust.

20. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik