3-19-1602/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1602

Haldusasi

AS Eesti Raudtee kaebus tühistada riigihangete

vaidlustuskomisjoni

12.08.2019

otsuse

nr

115-

19/203775

(hankemenetlus

„Ülesõitude

moderniseerimise raamleping“, viitenumber 203775)

resolutsiooni p-d 2 ja 3

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Electrosistemas Bach S.A.,

volitatud esindaja adv Kadri Härginen

Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee, volitatud

esindajad v.adv Priit Lätt, adv Erki Fels ja Gea Vendel

Kolmas isik – Ingeniería y Control Ferroviario S.A.,

volitatud esindajad v.adv Triin Kaurov ja adv Indrek

Kangur

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde ja tagastada hankijale 20.09.2019 esitatud tõend „SINTEF

F23260- Restricted. Safety Assessment Report“.

2. Rahuldada kaebus ja tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.08.2019 otsuse nr

115-19/203775 resolutsiooni p-d 2 ja 3.

3. Mõista Electrosistemas Bach S.A-lt AS Eesti Raudtee kasuks välja riigihangete

vaidlustuskomisjonis kantud menetluskulud summas 3000 eurot ja Ingeniería y Control

Ferroviario S.A kasuks summas 2500 eurot.

4. Mõista Electrosistemas Bach S.A-lt AS Eesti Raudtee kasuks välja haldusasjas 3-19-

1602 kantud menetluskulud summas 3000 eurot ja Ingeniería y Control Ferroviario S.A

kasuks summas 1800 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 14.10.2019) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-19-1602

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Raudtee (hankja) avaldas 15.03.2019 riigihangete registris avatud hankemenetluse

„Ülesõitude moderniseerimise raamleping“ (viitenumber 203775) hanketeate (HT) ja tegi

kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (HD). HT p II.1.4) kohaselt on raamlepingu

esemeks ülesõitude ja ülekäikude signalisatsiooniga varustamine ning moderniseerimine,

mastalajaamade rekonstrueerimine, uue monitooringusüsteemi loomine, töötajate koolitamine

uute ülesõitude haldamiseks. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 17.05.2019. Tähtpäevaks

laekus 5 pakkumust, sh Electrosistemas Bach S.A. pakkumus ja Ingeniería y Control

Ferroviario S.A. pakkumus.

2. Hankija tunnistas 26.06.2018 otsusega vastavaks mh Electrosistemas Bach S.A. ja Ingeniería

y Control Ferroviario S.A. pakkumused. Hankija hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi.

Paremusjärjestuses esimesele kohale tuli Ingeniería y Control Ferroviario S.A. pakkumus (80

punkti) ja teisele kohale Electrosistemas Bach S.A. (75,42 punkti).

3. Hankija tunnistas 26.06.2018 otsusega edukaks Ingeniería y Control Ferroviario S.A.

pakkumuse.

4. Electrosistemas Bach S.A. (kaebaja) esitas 08.07.2019 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks hankija 26.06.2019 otsus osas, millega

tunnistati Ingeniería y Control Ferroviario S.A. (kolmas isik) pakkumus vastavaks ja edukaks.

5. VAKO jättis 12.08.2019 otsusega nr 115-19/203775 vaidlustuse läbi vaatamata osas, mis

puudutab hankija otsust tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks (otsuse resolutsiooni p

1). VAKO tunnistas hankija 26.06.2019 otsuse kehtetuks kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise osas (otsuse resolutsiooni p 2) ning mõistis hankijalt vaidlustaja kasuks välja

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu 1280 eurot (otsuse resolutsiooni p 3).

VAKO põhjenduste kohaselt on hankija riigihanke alusdokumentides sätestanud ja seda ka oma

selgitustega kinnitanud, et hindamise objektiks on „pakutav lahendus“. Sõna „pakutav“ või

mõistet „pakutav lahendus“ saab mõista üksnes nii, et selle all on mõeldud konkreetselt seda

lahendust (s.t täpselt sellises konfiguratsioonis lahendust), mida pakkuja antud riigihankes

hankijale pakub. „Pakutavat lahendust“ ei saa mõista teisiti juba põhjusel, et riigihangete

seaduse (RHS) § 85 lg 1 kohaselt peavad pakkumuste hindamise kriteeriumid olema

hankelepingu esemega seotud. Sellele tingimusele ei vastaks hindamiskriteerium, mille alusel

hinnatakse mingit lahendust, mis pole (päris täpselt) see, mida hankijale konkreetselt pakutakse.

Hankija ei saa vaidlustusmenetluses antavate selgitustega omistada riigihanke alusdokumendi

sättele tõlgendust, mida sellel asjakohaseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole. Lisaks peab

hankija kinni pidama iseenda poolt antud selgitustest ühe või teise riigihanke alusdokumendi

sätte osas. Ka neil kaalutlustel ei saa hankija pakkumuste hindamisel asuda seisukohale, et

„pakutava lahenduse“ all ei tule mõista mitte konkreetselt seda lahendust, mida pakkuja selles

riigihankes pakub, vaid mingit üldist rakendust. Hankija on vaidlustaja pakkumust (ja ilmselt

ka teiste pakkujate pakkumusi) hinnanud hindamiskriteeriumi „Kogu ülesõidu turvalisuse

terviklikkuse tase“ osas valedest kaalutlustest lähtudes. Hankija ei ole aluseks võtnud

konkreetselt pakutavat lahendust, vaid „üldise ehk geneerilise rakenduse“. Niisiis on Hankija

teinud vaidlustaja pakkumuse hindamisel põhimõttelise vea, mis tingib ka konkureeriva

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse. Õiguspärane ei saa olla teatava

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, kui hankija on teist pakkumust hinnanud ebaõigetest

kaalutlustest lähtuvalt.

3-19-1602

3(8)

6. AS Eesti Raudtee esitas 22.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb VAKO

12.08.2019 otsuse nr 115-19/203775 resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist. Ühtlasi tuleb kaebuse

kohaselt Electrosistemas Bach S.A.-lt AS Eesti Raudtee kasuks välja mõista viimase poolt

vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. AS Eesti Raudtee (vastustaja) seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Hankija andis punkte HD-s sätestatud nelja hindamiskriteeriumi alusel. Üheks

hindamiskriteeriumiks oli kvaliteedikriteerium „Kogu ülesõidu turvalisuse terviklikkuse tase“,

mille eest oli võimalik saada 0 punkti või 15 punkti. Nii vaidlustaja kui kolmas isik

hindamiskriteeriumit „Kogu ülesõidu turvalisuse terviklikkuse tase“ ei täitnud ja said mõlemad

0 punkti. Kogu vaidlus taandub küsimusele, kas vaidlustajale on õigesti jäetud 15 punkti

andmata. Kui vaidlustaja oleks 15 punkti saanud, on kolmanda isiku edukaks tunnistamine

õigusvastane, sest vaidlustaja pakkumus oleks saanud rohkem punkte. Kui 15 punkti

omistamata jätmine oli õige, on kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus õiguspärane.

Hankija oli hindamiskriteeriumis sätestatud 15 punkti pälvimiseks kolm kumulatiivset

tingimust: 1) pakutav ülesõidu automaatikalahendus tervikuna on sertifitseeritud SIL-4

ohutustasemega; 2) sertifitseeritud peab olema terviklahendus; 3) terviklahenduse

komponendid pidid olema mitte üksnes igaüks eraldiseisvalt SIL-4 ohutustasemele vastavuse

osas hinnatud, vaid kogu lahendus tervikuna pidi olema hinnatud. VAKO on vaidlustuse

rahuldanud põhjusel, et on hankijast erinevalt mõistnud hindamiskriteeriumi tähendust: „Sõna

„pakutav“ või mõistet „pakutav lahendus“ saab VAKO hinnangul mõista üksnes nii, et selle all

on mõeldud konkreetselt seda lahendust (s.t täpselt sellises konfiguratsioonis lahendust), mida

pakkuja antud riigihankes hankijale pakub. VAKO on jätnud lahendamata vaidlustuse põhilise

küsimuse: kas hankija jättis vaidlustajale 15 punkti õiguspäraselt andmata. Hoolimata sellest,

kas õige on hankija (laiendav) tõlgendus või VAKO (kitsendav) tõlgendus, on tulemus sama:

vaidlustaja pakkumuses ei ole tõendatud, et terviklahendus on sertifitseeritud SIL-4

ohutustasemega. Vaidlustajale ei saa omistada 15 punkti kummagi tõlgenduse korral.

2) Vaidlustaja ei esitanud pakkumuses tõendeid SIL-4 sertifikaadi kohta hindamiskriteeriumis

nõutud ulatuses, mistõttu ei saanud talle omistada 15 punkti. VAKO on asunud lahendama

populaarkaebust, sest tõlgendab HD-d osas, milles see enam vaidluse lahendamiseks vajalik

ega asjassepuutuv ei ole. Kohtul tuleb hinnata ainult küsimust, kas vaidlustaja pakkumuses oli

esitatud dokument, mis tõendaks SIL-4 sertifikaadi olemasolu terviklahenduse kohta. Kui

vastus sellele küsimusele on eitav, siis hindamiskriteeriumi edasine tõlgendamine on ebavajalik

ja väljub VAKO ja kohtuliku kontrolli piiridest.

3) SIL-4 ohutustaseme sertifikaati oli võimalik esitada terviklikule lahendusele ja seda enne

süsteemi reaalset väljaehitamist. Kui vaidlustaja arvas, et hindamiskriteeriumi ei olegi võimalik

täita, oleks ta pidanud küsimusega hankija poole pöörduma enne pakkumuse esitamist ja

vajadusel vaidlustama hindamiskriteeriumi. Pakkuja võis esitada ka varasemate tööde käigus

väljastatud SIL-4 ohutustaseme sertifikaadi (specific application), kui selle aluseks on üldine

lahendus (generic application), mida pakkuja pakub ka käesolevas hankes. Pakkujatel oli

vabadus otsustada, kuidas hindamiskriteerium täita: kas üldise ehk geneerilise rakenduse SIL-

4 vastavus tõendatakse geneerilise rakenduse SIL-4 sertifikaadi kaudu või spetsiifilise

lahenduse (mis baseerub pakutaval geneerilisel rakendusel) SIL-4 sertifikaadi kaudu. Pakkujal

oli õigus esitada ka kusagil riigis paigaldatud lahenduse sertifikaat, mis põhineb pakutaval

geneerilisel lahendusel, või ainult pakutava geneerilise lahenduse sertifikaat. On võimalik, et

pakutav geneeriline lahendus ei ole spetsiifiliseks lahenduseks konfigureerituna veel kusagil

reaalselt paigaldatud. Ka geneeriline lahendus, mida pole veel füüsiliselt kusagil teostatud, võib

3-19-1602

4(8)

olla SIL-4 vastavushinnanguga, kusjuures selline vastavushinnang saab olla varustatud vajalike

paigalduse ning liidestuse ja kasutuselevõtu ning ekspluatatsiooni juhenditega

4) VAKO lahenduskäik oli üllatuslik. VAKO leidis: „Sõna „pakutav“ või mõistet „pakutav

lahendus“ saab mõista üksnes nii, et selle all on mõeldud konkreetselt seda lahendust (s.t täpselt

sellises konfiguratsioonis lahendust), mida pakkuja antud riigihankes hankijale pakub. VAKO

tõlgendus on kitsam võrreldes hankija tõlgendusega. Hankija arvates võib hindamiskriteeriumi

täita lisaks spetsiifilisele lahendusele ka geneeriline ehk üldine lahendus, VAKO hinnangul

sobib selleks vaid spetsiifiline lahendus. Isegi kui VAKO tõlgendus oleks õige, oleks vaidlustus

tulnud jätta rahuldamata. Vaidlustaja ei ole esitanud tõendit, mis vastaks kummalegi

tõlgendusele. Vaidlustaja puhul ei ole probleemiks see, kas tõend on esitatud geneerilise

lahenduse või spetsiifilise lahenduse kohta. Probleem seisneb vaidlustaja puhul selles, et tõend

on tulevikku suunatud ega hõlma vaidlustaja pakutavat terviklahendust. Seega ei saa

vaidlustajale ei ühe ega teise tõlgenduse alusel 15 punkti omistada. VAKO eksib, leides, et kui

hindepunkte antakse mingi baaslahenduse eest, mida tuleb hankija soovidele ja vajadustele

vastavaks muutmiseks veel konfigureerida, siis ei saa põhimõtteliselt rääkida „pakutavast“

lahendusest. Hankija tõlgendus lähtub kehtivast standardist ja on kooskõlas valdkonna tavaga.

Kuna hindamiskriteeriumit tuleb tõlgendada nii, nagu hankija seda silmas pidas, siis see

tähendab, et asjakohane on HD tekstiga kooskõlas olev hankija tõlgendus „pakutava lahenduse“

kohta. Selle järgi lubatav oleks olnud nii üldise kui spetsiifilise terviklahenduse sertifikaat.

Oluline on siiski, et vastav terviklahendus on sertifitseeritud juba pakkumuse esitamise hetkel

– aktsepteeritav ei ole tingimuslik lubadus tulevikku sertifikaadi võimaliku omistamise kohta.

8. Electrosistemas Bach S.A (kaebaja) vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt anda hinnang sellele, kuidas tuleb hindamiskriteeriumit

kohaldada. Kuivõrd kehtiva hindamiskriteeriumi sõnastus erineb sellest, kuidas hankija seda

tegelikult kohaldas, ei ole võimalik vaidlust õiguslikult õigesti lahendada ilma tingimust

tõlgendamata. Hindamiskriteeriumi korrektsest tõlgendusest omakorda sõltub see, kuidas pidid

pakkujad aru saama sellest, milliseid tõendeid tingimuse täidetuse kohta koos pakkumusega

esitada tuli. Nii ei ole ühelgi juhul võimalik hinnata vastustaja esitatud tõendit enne

hindamiskriteeriumile korrektse tõlgenduse andmist. Vastasel juhul jätaks kohus sisuliselt

käesoleva vaidluse põhiküsimuse lahendamata, mis oleks oluline kohtumenetlusnormi

rikkumine (HKMS § 158 lg 3).

2) Hankija on eksinud iseenda poolt seatud kaalutlusõiguse piirangute vastu. Kehtestatud

tingimuse järgi tuli 15 punkti anda siis, kui pakkuja tõendab, et hankijale vaidlusaluses

riigihankes konkreetselt pakutav lahendus on tervikuna sertifitseeritud SIL-4-ga. Hankija on nii

vaidlustuskomisjoni menetluses kui ka kaebuses sisuliselt seisukohal, et sertifitseeritud ei

pidanud olema mitte konkreetselt pakutav lahendus, vaid seda tuli mh tõendada läbi varasema

kogemuse. Hindamiskriteeriumist sellist tingimust ei nähtu. Hankija püüab kaebuses vastuolus

tunnustatud tõlgendusreeglitega väita, et hindamiskriteeriumi tõlgendamisel ei tuleks lähtuda

esmajärjekorras tingimuse keelelisest tõlgendusest ja hanke eesmärgist. Selline käsitlus on

otseses vastuolus nii Euroopa Kohtu kui ka siseriiklike kohtute praktikaga. Ühtlasi tooks

hankija tõlgenduse rakendamine kaasa olukorra, kus ühelgi pakkujal polnudki võimalik

hindamiskriteeriumist aru saada nii, nagu hankija seda nüüd väidab. Hankija on uue väitena

selgitanud, nagu tulnuks pakkujatel hindamiskriteeriumi mõistmiseks lugeda, kohaldada ja

tõlgendada ka hankija poolt kaebusele lisatud standardit EVS-EN 50129:2018. Hankija sellised

väited kinnitavad VAKO otsuse õigsust, et juba üksnes hankija selgitustest nähtub, et hankija

ei ole jäänud pakkumuste hindamisel hankes avaldatud hindamiskriteeriumi kohaldamise

juurde (vt VAKO otsuse p 22). Vastupidi, hankija on sisuliselt pakkumuste hindamise etapis

3-19-1602

5(8)

kehtivat hindamiskriteeriumit kohaldanud erinevalt hankes avaldatust, mis on toonud kaasa

õigusvastase olukorra.

9. Ingeniería y Control Ferroviario S.A nõustub täielikult kaebuses esitatud seisukohtadega.

Jääb arusaamatuks, miks VAKO on asunud seisukohale, et kolmanda isiku („teatavat“)

pakkumust on hankija hinnanud teistest kaalutlustest või teisest tõlgendusest lähtuvalt kui

vaidlustaja („teist“) pakkumust. Hankija on hinnanud pakkumusi samadel alustel ning lähtudes

samast tõlgendusest, mille tulemusena on nii vaidlustaja kui ka kolmanda isiku pakkumus

saanud kõnealuse hindamiskriteeriumi osas 0 punkti. Isegi kui hankija tõlgendus kõnealusest

hindamiskriteeriumist oli väär (millega kolmas isik ei nõustu), siis ei oleks VAKO endiselt

saanud vaidlustust rahuldada. Viidatud olukorras peaks hankija tegema uue otsuse ja

kohaldama VAKO tõlgendust hindamiskriteeriumist pakkumustele, mille tulemusena

moodustuks ikkagi täpselt sama paremusjärjestus (nii vaidlustaja kui ka kolmanda isiku

pakkumusele omistatakse kõnealuse hindamiskriteeriumi osas endiselt 0 punkti) ning edukaks

tuleks endiselt tunnistada kolmanda isiku pakkumus.

Kolmas isik sai pakkumust koostades aru, et kõnealust hindamiskriteeriumi ongi raske täita

ning kujundas oma pakkumuse tervikuna (sh. hinna) sellest asjaolust lähtuvalt. Siiski ei olnud

tegemist tingimusega, mida oleks pakkujal olnud võimatu täita. Viidatud hindamiskriteerium

oli kehtestatud ja kehtiv ühetaolisena kõikidele pakkujatele ning kõikidel olid võrdsed

võimalused esitada tõendid hindamiskriteeriumi tingimuste täitmise kohta. Kehtestatud

hindamiskriteeriumid on pakkujatele siduvad ning tagantjärele ei ole neid võimalik muuta või

mugandada nii, et pakkuja pakkumusele tuleks esitatud tõendite alusel omistada rohkem

punkte.

Kui vaidlustaja viidatud tõlgenduse ning esitatud dokumentide pinnalt peaks hankija jõudma

järelduseni, et tõepoolest tuleb vaidlustaja pakkumusele omistada 15 punkti, siis sellise

tõlgenduse kohaselt tuleks hankijal omistada täiendavad 15 punkti ka kolmanda isiku

pakkumusele, kellele on jäetud punktid omistamata sarnastel põhjustel nagu vaidlustajale.

Säärase hankija otsuse tagajärjel ei muutuks aga taaskord kokkuvõttes pakkumuste

paremusjärjestus ning kolmandal isikul oleks endiselt kõrgeimate hindepunktidega pakkumus

ja vaidlustajal puuduksid mistahes subjektiivsed õigused hankelepingu sõlmimiseks, mis

tingiks sellistel asjaoludel esitatud vaidlustuse läbi vaatamata jätmise (RHS § 192 lg 3 p 7).

KOHTU PÕHJENDUSED

10. VAKO otsust on vaidlustatud osas, mis puudutab kolmanda isiku edukaks tunnistamist ja

VAKO-s kantud menetluskulusid. Selles osas kuulub VAKO otsus kontrollimisele. Kohus

nõustub kaebuse põhjendustega. Kaebus kuulub rahuldamisele.

11. Kohtule nähtuvalt pöördus vaidlustaja VAKO-sse seetõttu, et hankija oli vaidlustaja

hinnangul ebaõigesti jätnud talle andmata 15 punkti kriteeriumi „kogu ülesõidu turvalisuse

terviklikkuse tase“ alusel. Vaidlustaja oli pakkumuse koosseisus esitanud dokumendi

„8_1_Certifikates“, millele tuginedes väitis enda pakkumuse vastavust HD Lisa 4 p-le 3.

Hankija on hinnanud nimetatud dokumenti (ja täiendavalt kogutud teavet) ning asunud

seisukohale, et vaidlustaja pakkumusele ei saa viidatud hindamiskriteeriumi osas anda 15

punkti. Hankija on ka selgitanud, milliseid andmeid oleks kaebaja pidanud esitama. Kohtu jaoks

on hankija seisukohad veenvad. Kohus nõustub hankijaga, et VAKO oleks pidanud kontrollima

seda, kas hankija jättis õiguspäraselt vaidlustajale omistamata 15 punkti kriteeriumi „kogu

ülesõidu turvalisuse terviklikkuse tase“ alusel, st kas kaebaja oli nõuetekohaselt tõendanud, et

tema terviklahendus vastas SIL-4 ohutustasemele. Selle asemel on VAKO asunud tõlgendama

HT ja HD nõudeid ning omistanud neile kitsama tähenduse võrreldes hankija antud

3-19-1602

6(8)

tõlgendusega. Kohus ei nõustu VAKO kitsama tõlgendusega, vaid nõustub hankija antud

selgitustega, kuid ka VAKO antud tõlgenduse korral tulnuks VAKO-l hinnata, kas kaebaja

esitatud pakkumus vastas HD tingimustele. Juhul, kui sõna „pakutav“ või mõistet „pakutav

lahendus“ tuli mõista üksnes nii, et selle all oli mõeldud konkreetselt seda lahendust (s.t täpselt

sellises konfiguratsioonis lahendust), mida pakkuja antud riigihankes hankijale pakub, tulnuks

VAKO-l hinnata, kas kaebaja konkreetne pakutav lahendus täitis hankija seatud tingimused

saamaks 15 hindepunkti. Juhul, kui seatud kriteeriumit täita ei oleks olnud võimalik (vaidlustaja

väide, et sertifikaati saab tervikliku taseme osas väljastada alles peale töö valmimist ja selle

kontrollimist), tulnuks VAKO-l see asjaolu tuvastada. Sellisel juhul ei olnuks aga

eesmärgipärane hankija edukaks tunnistamise otsus tühistada ja kohustada hankijat teostama

uut hindamist. Hankija jääks igal juhul seotuks HD tingimuste ja hindamiskriteeriumidega ning

neid muuta pakkumuse hindamise raames ei ole enam võimalik. Kui VAKO sedastab

hindamiskriteeriumide täitmise võimatust, tuleks kontrollida, kas mõni pakkuja on selliste

kriteeriumide kohaldamise tõttu saanud eelise ning kas sellise eelise saamine võis mõjutada

hanke tulemust. Juhul kui eelist ei saadud või see hanketulemust ei mõjutanud, tulnuks jätta

vaidlustus ikkagi rahuldamata. Käesoleval juhul on nii hankes edukaks tunnistatud kolmas isik

kui ka kaebaja saanud vaidlusaluse hindamiskriteeriumi, mida väidetavalt täita ei ole võimalik,

0 punkti. Seega ei ole kolmas isik saanud eelist, mis võinuks mõjutada hanke tulemust.

Vaidlustus tulnuks ka seetõttu jätta rahuldamata.

12. Hankija on selgitanud, et hindamiskriteeriumi sõnastust „pakkuja saab 15 punkti, kui ta

tõestab, et pakutav ülesõidu automaatikalahendus tervikuna on sertifitseeritud SIL-4-ga“ tuleb

mõista nii, et ohutushindamine on pakkumuse esitamise hetkeks läbi viidud ja SIL-4 sertifikaat

on terviklahendusele juba omistatud. Kohtu hinnangul toetavad seda järeldust HD ja HT

sõnastus ning hankija poolt pakkujatele antud selgitused. Kohus nõustub hankijaga, et HD-st ei

ole võimalik välja lugeda, et tulevikku saunatud kinnitus on hindamiskriteeriumi täitmiseks

piisav. Õige on seegi, et isegi kui vaidlustaja arvas, et hindamiskriteeriumi ei olegi võimalik

täita, oleks ta pidanud küsimusega hankija poole pöörduma enne pakkumuse esitamist ja

vajadusel vaidlustama hindamiskriteeriumi. Kohtule nähtuvalt on hankija HD-s jätnud vabaks,

kas geneerilise lahenduse olemasolu SIL-4 ohutustasemele vastavuse tõendamiseks esitatakse

juba kusagil riigis paigaldatud lahenduse sertifikaat, mis põhineb pakutaval üldisel lahendusel,

või ainult pakutava üldise lahenduse sertifikaat. Hankija on usutavalt ära näidanud, et

geneerilise ja spetsiifilise lahenduse eristamine ja eraldi hindamine (standard EVS-EN

50129:2018) on võimalik (kaebuse p-d 34-36). Oluline on ka see, et mitte ükski hankest

huvitatud isik ei viidanud hankemenetluse kestel sellele, justkui poleks hindamise kriteeriumi

võimalik reaalselt täita või et „pakutavale lahendusele“ ei ole võimalik SIL-4 ohutustaseme

sertifikaati saada. Kohtule ei nähtu, et hankija oleks menetluse kestel muutnud

hindamiskriteeriumi tõlgendust. Konkreetse hankemenetluse raames esitati teabevahetuse

raames hankijale sadu küsimusi, sh vaidlusaluste hindamiskriteeriumide kohta (nt küsimused

08.04.2019 kl 09:11 ja 05.04.2019 kl 15:35). Hankija selgitas pakkujatele, millest koosneb

ülesõidu terviklik automaatikalahendus ning mida pakkuja peab tõendama (st üksnes siis, kui

tema pakutav ülesõidu automaatikalahendus tervikuna on sertifitseeritud SIL-4-ga, saab ta

antud osa eest 15 punkti). Selgituses (nagu ka hindamise kriteeriumis) kasutas hankija väljendit

„on sertifitseeritud“, s.t hindamise kriteeriumit pole kohtu hinnangul võimalik mõista nii, et

punkte antakse ka juhul, kui alles tulevikus pärast lahenduse reaalset teostamist on võimalik

selle SIL-4 ohutustasemele vastavus sertifitseerida. Kuna ühispakkujatele Aktsiaselts Merko

Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS omistati hankija 26.06.2019 otsuse alusel „SIL-4

lisakvaliteedi eest“ 15 punkti, ei saa ka väita, et ühelgi pakkujal ei olnud võimalik HD nõuetest

aru saada ega neid täita. Kohtu hinnangul pidid hanke valdkonnas tegutsevad ning erialaseid

teadmisi omavad isikud aru saama, millised on HD nõuded ja kuidas neid on võimalik täita.

3-19-1602

7(8)

VAKO leidis, et „pakutavat lahendust“ ei saa mõista teisiti juba põhjusel, et RHS § 85 lg 1

kohaselt peavad pakkumuse hindamise kriteeriumid olema hankelepingu esemega seotud.

Kohus nõustub hankijaga, et RHS § 85 lg 1 ei nõua, et hindamiskriteerium peab viimse detailini

täpselt vastama hankelepinguga soetatavale esemele, vaid nõutav on asjakohane seos

hankelepingu esemega, mis praegusel juhul eksisteerib.

13. Hankija on esitanud põhjendused (vastus vaidlustusele p 2.1, kaebuse p-d 14–15), miks

kaebaja esitatud dokumendis „8_1_Certificates“ sõltumatu hindaja AKKA kinnitust ei saa

pidada piisavaks, et omistada kaebajale vaidlusaluse hindamiskriteeriumi alusel 15 punkti.

Hankija on viidatud tõendi (ja täiendavalt küsitud teabe) analüüsimise järgselt asunud

seisukohale, et SIL-4 sertifikaat kaebaja pakutud terviklahendusel pakkumuse esitamise hetkel

puudus ning et tegemist oli tingimusliku kinnitusega. Hindamiskriteeriumi kohaselt tuli aga

tõendada ülesõidusüsteemi terviklikku SIL-4 nõudele vastavust juba pakkumuse esitamise

hetkeks. Kohtule ei nähtu hankija tegevuses kaalutlusvigu. Kohtule ei ole küll dokument

„8_1_Certificates“ ega teised seonduvad dokumendid kättesaadavad (neid ei sisalda

haldusasja ega VAKO toimik), mistõttu tuleb tugineda menetlusosaliste VAKO menetluses ja

kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentidele, kuid kohtule nähtuvalt ei ole hankija ja

kaebaja vahel vaidlust hankija peamiste järelduste üle, et sertifikaat kaebaja pakutud

terviklahendusele puudus. Kaebaja väidab, et ta on esitanud kõik, mida tal oli võimalik esitada

ning kogu süsteemi SIL-4 nõuetele vastavust hinnatakse pärast konkreetse lahenduse rajamist.

Kohtu hinnangul on kaebaja kuntslikult eristanud varasemalt loodud ja hanke alusel loodavat

lahendust. On usutav, et iga loodav uus süsteem sisaldab unikaalseid elemente, kuid kaebaja ei

ole usutavalt põhjendanud, et käesoleval juhul puudus võimalus kasutada varasemalt

väljatöötatud tehnoloogiat, mida oleks nõutavas mahus saanud eelnevalt sertifitseerida. Kaebaja

väidab, et pakutav lahendus ei saa põhimõtteliselt hankija nõuetele vastata, kuna n-ö ette

sertifitseerimist ei saa teha. Kui nii, siis puudutab see võimatus ühtviisi kõiki pakkujaid.

Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuv oleks anda sellises olukorras 15 punkti kaebajale

erinevate süsteemi osade kohta väljastatud sertifikaatide ja tulevikku suunatud kinnituse alusel,

et kui kõik tööd teostatakse nõuetekohaselt, vastaks valmislahendus tervikuna SIL-4 tasemele.

Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet rikuks ka see, kui kaebajale antakse võimalus oma

nõuetele vastavust täiendavalt tõendada. Selgi põhjusel ei ole põhjendatud hankes edukaks

tunnistamise otsus tühistada. Pakkujal ei ole võimalik pakkumuste hindamise faasis tugineda

argumendile, et ta ei saanud HD tingimustest aru.

14. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada ja VAKO 12.08.2019 otsuse nr 115-

19/203775 resolutsiooni p-d 2 ja 3 tühistada.

15. Hankija on esitanud 20.09.2019 tõendi „SINTEF F23260- Restricted. Safety Assessment

Report“.

Hankija

väitel

on

tegemist

näidisega

ühe

oma

koostööpartneri

tsentralisatsioonisüsteemi (interlocking) spetsiifilise lahenduse sertifikaadist. Sertifikaadi

leheküljelt 5 nähtub hankija väitel, et hindamisasutus SINTEF on hinnanud varasemalt ka

süsteemi geneerilist lahendust (sertifikaadis viidatakse sellele asjaolule läbivalt). See tähendab,

et geneerilisele lahendusele on võimalik sertifikaat väljastada. Kuivõrd on tegemist

vaidlusvälise isiku (aktsiaselts Eesti Raudtee ühe koostööpartneri) sertifikaadiga, mis on

märgitud konfidentsiaalseks ja millele teistel turuosalistel juurdepääs puudub, siis palub hankija

seda menetlusosalistele mitte edastada ega nähtavaks teha. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab

kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtust. Käesoleva vaidluse esemeks ei saa olla

HD õiguspärasus, st küsimus, kas hankijal põhimõtteliselt oli õigus sellist hindamise

kriteeriumit kehtestada, ei kuulu käesoleva vaidluse esemesse. Kohtule ei nähtu esitatud

sertifikaadi seos käesoleva haldusasjaga. Iseäranis põhjendatud peab olema tõendite esitamine,

mida teiste menetlusosaliste eest tuleb varjata. Kohus jätab hankija 20.09.2019 esitatud tõendi

asja juurde võtmata ja tagastab selle hankijale.

3-19-1602

8(8)

16. Tulenevalt RHS § 198 lg-st 3 ja lg-st 8 on hankijal ja kolmandal isikul õigus nõuda VAKO-

s kantud lepingulise esindaja kulude hüvitamist vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hankija on

taotlenud VAKO-s esindajate kulu hüvitamist summas 3662,5 eurot käibemaksuta. Kolmas isik

taotleb VAKO-s kantud õigusabikulude hüvitamist summas 3163,89 eurot (ilma

käibemaksuta). Kaebaja taotleb hankija VAKO menetluskulu vähendamist, kuna hankija on

kasutanud kahte esindajat. Hankija poolt vaidlustusele vastamise ajaline maht ei ole

põhjendatud. Ka kolmas isik on kasutanud kahte esindajat ning vaidlustusele vastuse

koostamiseks on kulunud kokku 10 tundi. Vaidlustaja ei pea põhjendatuks nende kolmanda

isiku kulude väljamõistmist vaidlustajalt, mis puudutavad ärisaladuse olemasolu põhjendusi ja

tõlgete esitamise täiendavat kulu. Kohus leiab, et hankija poolt vaidlustusele vastuse

koostamine 24,6 h ulatuses on liialt ajamahukas. Hankija ega kolmanda isiku

menetlusdokumentidest ei nähtu, et oleks deklareeritud n-ö topelttööd. Kohus peab peab

haldusasja keerukust ja menetlusosaliste rolli arvestades põhjendatud menetluskuludeks

VAKO-s hankijal 3000 eurot (ilma käibemaksuta) ja kolmandal isikul 2500 (ilma

käibemaksuta) eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendamatu tõlkekulude arvesse võtmine, kui

tegemist on rahvusvahelise ettevõttega, kellele eelduslikult tuleb menetlusdokumente tõlkida.

17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Hankija taotleb

27.09.2019 menetlusdokumendis menetluskulude väljamõistmist summas 3900 eurot ilma

käibemaksuta. Kolmas isik taotleb halduskohtus kantud menetluskulude hüvitamist summas

1978,50 eurot. Arvestades, et kohtusse esitatavad menetlusdokumendid enamasti kordavad

VAKO-s esitatud positsioone, võtab kohtule vastamine eelduslikult vähem aega. Kohus

tagastas ka hankija 20.09.2019 esitatud tõendi. Kohus ei pidanud hankija esitatud standardi

kaebaja eest varjamist põhjendatuks. Ülaltoodut arvestades vähendab kohus hankija

põhjendatud menetluskulu 3000 euroni (ilma käibemaksuta). Hankija on kandnud vaidluse

põhiraskust, kolmas isik on valdavalt tuginenud hankija seisukohtadele. Kohus peab kolmanda

isiku põhjendatud menetluskuluks 1800 eurot (ilma käibemaksuta). Seetõttu tuleb kaebajalt

hankija kasuks välja mõista 3000 eurot ja kolmanda isiku kasuks 1800 eurot. Muus osas jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik