3-19-885/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-885

Haldusasi

Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD

kaebus kohustada Finantsinspektsiooni lõpetama 04.03.2019

hoiatusteate

avaldamine

ning

eemaldama

see

enda

kodulehelt.

Menetlusosalised

Kaebaja I– Nexo Services OÜ, volitatud esindaja v.adv

Kaarel Berg;

Kaebaja II – Nexo Capital Inc, volitatud esindaja v.adv

Kaarel Berg;

Kaebaja III – Credissimo EAD, volitatud esindaja v.adv

Kaarel Berg;

Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindaja Siim

Tammer

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD kaebus.

2. Kohustada Finantsinspektsiooni lõpetama 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine ja

eemaldama see enda kodulehelt 10 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates.

3. Mõista Finantsinspektsioonilt kaebajate kasuks menetluskuludena välja 1860 eurot.

4. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.11.2019 (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

3-19-885

2(9)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finantsinspektsioon avaldas 04.03.2019 enda veebilehel järgmise hoiatusteate:

„Teade Nexo ja Credissimo tegevuse kohta

04.03.2019

Finantsinspektsioon teavitab avalikkust, et Finantsinspektsioonile teadaolevalt vahendab Nexo

(https://nexo.io) Eestis tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti.

Juhime tähelepanu, et Nexo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi vahendamiseks ning

Credissimo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi andmiseks ja seega puudub neil õigus

osutada vastavaid teenuseid Eestis. Nimekiri ettevõtetest, kellel on lubatud Eestis krediiti anda

või vahendada, on leitav Finantsinspektsiooni kodulehelt http://www.fi.ee.“

2. Nexo Services OÜ esitas 21.03.2019 enda ning Nexo Group ja Credissimo EAD nimel

Finantsinspektsioonile avalduse, milles taotles 04.03.2019 hoiatusteate avaldamise lõpetamist.

3. Finantsinspektsioon teatas 09.04.2019 vastuses nr 4.12-13/1468-1, et puudub alus

04.03.2019 hoiatusteate avaldamise lõpetamiseks ning vajalik on jätkata hoiatusteate

avaldamist.

4. Nexo Services OÜ, Nexo Capital Inc ja Credissimo EAD esitasid 09.05.2019 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Finantsinspektsiooni 04.03.2019 toimingu (hoiatusteate avaldamise)

õigusvastasuse tuvastamiseks ning Finantsinspektsiooni kohustamiseks lõpetada 04.03.2019

hoiatusteate avaldamine ja eemaldada see enda kodulehelt. Kohus võttis 28.05.2019 määrusega

kaebuse kohustamisnõudes menetlusse ja tunnistas vastustajaks Finantsinspektsiooni. Kohus

tagastas 31.07.2019 määrusega kaebuse tuvastamisnõude osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 02.09.2019) on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Finantsinspektsiooni 09.04.2019 vastuskirjast ei selgu, millisel õiguslikul alusel on

vaidlusalune hoiatusteade avaldatud. Vaidlusaluse hoiatusteate sisust ja vastustaja 09.04.2019

kirjas toodud põhjendustest võib järeldada, et vastustaja eesmärgiks oli avaldada FIS § 53 lg 4

p-de 1 ja 2 alusel andmeid selle kohta, et kaebaja I ja kaebaja II vahendavad Eestis tarbijatele

krediiti, omamata selleks nõutavat tegevusluba ning kaebaja III annab tarbijatele krediiti,

omamata selleks nõutavat tegevusluba. Seega rajaneb avaldatud teave faktilisel väitel, et

kaebajad tegutsevad Eestis eelnevalt nimetatud tegevusaladel ning nendel puudub selleks

nõutav tegevusluba.

5.2 Rahandusministri 21.02.2011 määruse nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete

avalikustamise ulatus ja kord“ (määrus) § 13 lg 1 kohaselt on vastustaja kohustuseks tagada

veebilehel talle teadaolevate andmete õigsus. Seetõttu oleks vastustaja veebilehel ebaõigete

andmete avaldamine vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) 107 lg-ga 1, mille kohaselt

peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Üldisemalt on vastustaja veebilehel ebaõigete

andmete avaldamine vastusolus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 tuleneva

seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt peab riigivõimu teostamine toimuma kooskõlas

3-19-885

3(9)

seadustega. Vaidlusaluse toimingu õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida, kas avaldatud

hoiatusteates toodud mõlemad faktiväited – 1) kaebajad tegutsevad Eestis hoiatusteates

nimetatud tegevusalal (kaebaja I ja kaebaja II tarbijatele krediidi vahendamisega ning kaebaja

III tarbijatele krediidi andmises) ning 2) nendel puudub selleks tegevusluba - on õiged.

5.2.1 Kaebaja I ei vahenda ega anna Eestis tarbijatele krediiti. Kaebaja I on Eestis registreeritud

äriühing, kellele on väljastatud tegevusluba kolme tegevusala kohta (FVR000360 -

virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus, FRK000301- Virtuaalvääringu rahakotiteenus,

FFA000282 - finantseerimisasutusena tegutsemine). Samas ei osuta kaebaja I teenust, milles

sisuks on tarbijatele krediidi vahendamine või andmine. Nimetatud asjaolu selgitati vastustajale

juba 21.03.2019 avalduses, kuid sellest hoolimata jätkas vastustaja hoiatusteate avaldamist.

Vastustaja ei ole 09.04.2019 vastuses osundanud ühelegi faktilisele asjaolule ega tõendile, mis

kinnitaks, et kaebaja I tegutseks Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või andmise

tegevusalal. Sealjuures on asjakohatu 09.04.2019 vastuskirjas esitatud väide, et veebilehe

www.nexio.io on registreerinud Nexo Services OÜ. Antud veebileht kuulub kaebajale II (Nexo

Capital Inc).

5.2.2 Kaebaja II ei vahenda ega anna Eestis tarbijatele krediiti. Kaebaja II on Kaimanisaartel

registreeritud äriühing, mis ei tegutse Eestis. Veebileht www.nexo.io ei ole suunatud Eesti

kasutajatele. See järeldub muu hulgas asjaolust, et kasutatud on domeeni .io, mis on Briti India

ookeani ala Interneti tippdomeen ja millest ei saa järeldada, et see on suunatud Eestis tarbijatele.

Nimetatud asjaolu selgitati vastustajale juba 21.03.2019 avalduses, kuid sellest hoolimata jätkas

vastustaja hoiatusteate avaldamist. Sealjuures puudub kaebaja II veebilehel informatsioon selle

kohta, et see on suunatud Eesti tarbijatele või et selle kaudu pakutakse Eesti tarbijatele

teenuseid. Muu hulgas puudub veebilehel eestikeelne versioon, millest järeldub samuti, et see

ei ole suunatud Eesti tarbijatele.

5.2.3 Kaebaja III ei vahenda ega anna Eestis tarbijatele krediiti. Kaebaja III on Bulgaaria

Vabariigis registreeritud äriühing, mis pakub erinevaid laenutooteid ja omab selleks

tegevuslubasid Bulgaarias, Makedoonias, Maltal ja Hispaanias. Samas puudub kaebajal III

majandustegevus Eestis. Sealhulgas nähtub kaebaja III veebilehel toodud geograafiliste

asukohtade selgitusest, et Eestis nad ei tegutse. Ka nimetatud asjaolu selgitati vastustajale

21.03.2019 avalduses, kuid sellest hoolimata jätkas vastustaja hoiatusteate avaldamist.

5.3 Määruse § 13 lg-t 1 arvestades ei ole vastustajal õigus avaldada enda veebilehel andmeid,

mis on ebaõiged. Ühtlasi sisaldab see kohustust tagada, et avaldatav informatsioon oleks

kontrollitud ning kui puudub teave, mis avaldatavat informatsiooni kinnitab, ei ole õigus seda

avaldada. Veelgi rangemalt tuleb sellist nõuet kohaldada olukorras, kus teabe avaldamise võib

riivata kolmanda isiku õigusi. Sellisel juhul puudub vastustajal õigus avalda enda veebilehel

informatsiooni, mis põhineb üksnes eeldusel, kahtlusel või kolmanda isiku poolt antud vihjel.

Vastustaja peab tõendama, et kaebajad tegelevad Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või

andmisega.

5.4 Sisuliselt ainus tõend, millega vastustaja on üritanud tõendada hoiatusteates avaldatud

informatsiooni õigsust, on väljavõte veebilehe nexo.io registreerimise kohta Nexo Services OÜ

poolt. Vastustaja esitatud informatsioon on ebatäpne. Veebilehe domeen oli registreeritud

kaebaja I nimele vaid ajavahemikul 14.11.2018-04.04.2019. Enne nimetatud ajavahemikku oli

veebilehe domeen registreeritud Nexo AG nimele ning alates 04.04.2019 on see registreeritud

kaebaja II nimele, mis ei ole Eesti äriühing. Veebileht oli ajutiselt registreeritud kaebaja I

nimele põhjusel, et Nexo AG emaettevõttel oli kavatsus Nexo AG likvideerida ja seetõttu

registreeriti see ajutiselt kaebaja I nimele. Eeltoodust sõltumata on asjasse puutumatu info selle

kohta, kes oli märgitud veebilehe registreerijaks. Pelgalt asjaolu, et veebilehe nexo.io domeen

3-19-885

4(9)

oli ajutiselt registreeritud kaebaja I nimele, ei tähenda, et kaebaja I või teised kaebajad oleksid

tegelenud Eestis tarbijatele krediidi andmise või vahendamisega.

5.5 Kuna ükski kaebajatest ei tegutse Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või andmise

tegevusalal, sisaldab hoiatusteates avaldatud teave vastustaja poolt esitatud ebaõiget

faktiväidet, et kaebajad tegutsevad Eestis tarbijatele krediidi vahendamise või andmise

tegevusalal ning et kaebajate tegevus on ebaseaduslik. Selline ebaõige faktiväide võimaldab

anda kaebajate suhtes halvustavat hinnangut ning hoiatusteate avaldamine riivab kaebajate PS

§-st 17 tulenevat õigust, mille kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada.

6. Finantsinspektsioon palub vastuses (täiendavad seisukohad 16.09.2019) jätta kaebuse

rahuldamata.

6.1 Finantsinspektsioon sai kolmandalt isikult pöördumise veebilehe www.nexo.io kohta,

milles juhiti Finantsinspektsiooni tähelepanu asjaolule, et veebilehe omanikul, s.o Nexo

Services OÜ-l, puudub pakutavate teenuste osutamiseks tegevusluba.

6.1.1 Finantsinspektsioon veendus enne hoiatusteate avaldamist, et veebilehe www.nexo.io on

registreerinud Eesti äriühing Nexo Services OÜ. Vastava väljavõtte kohaselt oli 12.02.2019

seisuga veebilehe registreerijaks Nexo Services OÜ ja registreerija riigiks Eesti. Kaebajad on

02.09.2019

esitatud

menetlusdokumendis

kinnitanud,

et

veebilehe

domeen

oli

Finantsinspektsiooni teate avaldamise ajahetkel (s.o ajavahemikul 14.11.2018-04.04.2019)

registreeritud Eesti äriühingu Nexo Services OÜ nimele. Vastustajale ei ole esitatud tõendeid

veebilehe ümberregistreerimise kohta.

6.1.2 Finantsinspektsioonil oli/on, sõltumata veebilehe praegusest kuuluvusest, põhjendatud

kahtlus, et kaebajad võivad osutada Eestis tegevusloata teenust. Teates teavitati avalikkust, et

Finantsinspektsioonile teadaolevalt vahendab Nexo (https://nexo.io) Eesti tarbijatele

krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti. Seega on Finantsinspektsioon temal

oleva informatsiooni põhjal pidanud vajalikuks teha teate võimaliku krediidi pakkumise kohta

kodulehe https://nexo.io kaudu. Tegu on tuvastatud asjaolude pinnalt esitatud kahtluse

edastamisega, eesmärgiga hoida ära võimalikud olemasolevad või hilisemad õigusrikkumised.

Finantsinspektsioonil, olles tutvunud https://nexo.io lehel osutatavate teenustega enne teate

esitamist, tekkis põhjendatud kahtlus, et vastava kodulehe kaudu vahendatakse krediiti, kuna

osutatav teenus vastab krediidiandjate ja – vahendajate seaduse (KAVS) § 3 tunnustele. Sellise

kahtluse edastamine on igati põhjendatud ja õigustatud. Seniajani ei ole kaebajad lükanud

ümber vastavat kahtlust ega põhistanud, et nende poolt osutatav teenus ei ole käsitletav krediidi

andmisena.

6.1.3 Väide, et Nexo ei oma tegevusluba tarbijatele krediidi vahendamiseks ja Credissiomo ei

oma tegevusluba tarbijatele krediidi andmiseks – st neil puudub õigus osutada vastavaid

loastatud teenuseid – on õige ja täpne. Viidatu on ka enne teadet ja pärast teadet nähtav ja avalik

informatsioon, kuna Finantsinspektsiooni kodulehelt on avalikult kättesaadav nimekiri kõigist

ettevõtetest, kes omavad vastavaid tegevuslubasid. Fakt on see, et ükski kaebaja ei oma

KAVS-i kohast tegevusluba. Samas on kaebajad oma 21.03.2019 avalduses öelnud, et

avaldajad (s.o Nexo Group ja Credissimo) kaaluvad ja on valmistanud ette tegevusloa taotlemist

KAVS alusel. Samuti on Nexo Capital Inc ja Credissimo juba teistes riikides tegutsevad n-ö

laenutoodete pakkujad. Finantsinspektsiooni hinnangul ei saa juhuslikuks pidada ka seda, et

sarnase nimega Nexo Services OÜ oli www.nexo.io registreerijaks. Seda enam, et kaebajate

21.03.2019 avalduses seisab, et Nexo Services OÜ esindab Nexo Group’i.

6.2 Kaebajate väide, et www.nexo.io ei ole suunatud Eesti kasutajale, on paljasõnaline ja

tõendamata. Nagu Finantsinspektsioon oma 09.04.2019 vastuses kaebajatele selgitas, siis

3-19-885

5(9)

tänapäevases e-maailmas ei ole otseselt määravaks see, millist tippdomeeni kasutatakse või

millises keeles on veebileht. Vastavat veebilehte on võimalik Eestis kasutada ja Eestis asuvatel

inimestel sealt teenust saada.

6.3 Finantsinspektsiooni ülesandeks on muu hulgas kaitsta klientide ja investorite huve nende

vahendite säilimisel (FIS § 3 lg 1). Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on

Finantsinspektsioonile antud erinevad pädevused ja see hõlmab toimingute tegemist, millega

teavitatakse avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest

(korrakaitseseaduse (KorS) § 26 lg 1). Finantsinspektsiooni 04.03.2019 hoiatusteade on

avalikkuse teavitus ohukahtlusest. See tähendab, et Finantsinspektsioonile laekunud

informatsiooni kontrollides on vastustaja jõudnud järeldusele, et esineb põhjendatud ohukahtlus

ja avalikkust tuleb sellest teavitada.

6.4 Finantsinspektsioon ei nõustu kaebajate seisukohaga, et hoiatusteade sisaldas faktiväidet:

„Finantsinspektsioonile teadaolevalt vahendab Nexo (https://nexo.io) Eestis tarbijatele

krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti“. Tegu ei ole faktiväitega, vaid

Finantsinspektsioonil olemasolevate tõendite pinnalt (s.o veebilehe kuuluvus, laenutoodete

müük) tekkinud põhjendatud kahtlusega, et pakutakse krediiti. Selline asjaolu on

Finantsinspektsiooni hinnang, mitte faktiväide. Küll aga on faktina käsitletav see osa teatest,

mille kohaselt kaebajad ei oma KAVS kohast luba. Vastav asjaolu on olnud nähtav enne kui ka

pärast teadet Finantsinspektsiooni kodulehelt – kaebajaid ei ole loa saanud isikute nimistus.

Selline fakt on õige ja seadusel põhinev. Kaebajad ei ole suutnud Finantsinspektsiooni kahtlust

ümber lükata krediidi andmise kohta. Samuti on tõesed faktid, et kaebajatel puuduvad

KAVS-i kohased load.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebajad taotlevad Finantsinspektsiooni kohustamist lõpetama 04.03.2019 hoiatusteate

avaldamine ning eemaldama see enda kodulehelt. Kaebuse lahendamiseks tuleb kohtul seega

hinnata, kas Finantsinspektsiooni poolt enda kodulehel 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine oli

õiguspärane.

8. Riiklik finantsjärelevalve on FIS-i tähenduses järelevalve riikliku finantsjärelevalve

subjektide üle ning muu hulgas FIS-is ja KAVS-is ja nende alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud tegevuse üle (FIS § 2 lg 1). Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse,

usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide

vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele

kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning

seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust (FIS § 3 lg 1). Inspektsiooni ülesandeks

finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks on muu hulgas rakendada õigusaktides ettenähtud

meetmeid klientide ja investorite huvide kaitseks (FIS § 6 lg 1 p 3). Finantsinspektsiooni

tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust FIS-is ja FIS-is nimetatud seadustes ja nende

seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega (FIS

§ 6 lg 4). KorS § 26 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil oma pädevuse piires õigus teha

toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust

või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused).

Kohus on seisukohal, et Finantsinspektsiooni poolt enda kodulehel avaldatav hoiatusteade on

käsitletav korrakaitselise teabetoiminguna (HMS § 106), millega korrakaitseorgan annab oma

pädevuse piirides avalikkusele või isikutele infot avalikku korda ähvardava ohukahtluse või

ohu kohta või antakse ohuolukorra analüüsi pinnalt konkreetseid käitumisjuhiseid (vt ka KorS

kommenteeritud väljaanne, lk 90). Kuigi hoiatusteates ega vastustaja 09.04.2019 vastuses

kaebajate taotlusele ei ole vastava toimingu tegemise õiguslikule alusele viidatud, tuleneb

3-19-885

6(9)

Finantsinspektsioonile eelpool viidatud sätetest nähtuvalt sellise hoiatusteate tegemise õigus

KorS § 26 lg-st 1.

9. Kohus leiab, et 04.03.2019 hoiatusteadet tuleb käsitleda ja kohtul selle õiguspärasust hinnata

ühe tervikuna, mitte selles väljendatud lausete kaupa. Hoiatusteatega on sisuliselt avalikkust

teavitatud sellest, et inspektsioonile teadaolevalt vahendab Nexo (https://nexo.io) Eestis

tarbijatele krüptovarade tagatisel Credissimo poolt pakutavat krediiti, kuigi Nexo ei oma

tegevusluba tarbijatele krediidi vahendamiseks ja Credissimo ei oma tegevusluba tarbijatele

krediidi andmiseks Eestis. Kokkuvõttes on teavitatud avalikkust seega asjaolust, et teates

nimetatud äriühingud tegelevad inspektsioonile teadaolevalt eelnimetatud veebilehe kaudu

Eestis ebaseaduslikult tarbijatele krediidi vahendamise ja andmisega. Sellise hoiatamise

eesmärgiks saab antud juhul pidada Eesti klientide ja investorite huvide kaitsmist nende

vahendite säilimisel (FIS § 3 lg 1).

Kuna hoiatamise mõte saab olla üksnes avalikkuse teavitamine võimalikust avalikku korda

ähvardavast ohust või ohukahtlusest, siis puudub kohtu hinnangul vajadus eraldi analüüsida,

kas väide kaebajatel KAVS-i kohaste tegevuslubade puudumisest vastab tõele või mitte.

Kaebajad ei ole vastu vaielnud, et neil vastavaid tegevuslubasid Eestis tegutsemiseks ei ole ning

see ei omagi eraldivõetuna asja lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei ole, et Finantsinspektsioon

avalikustab oma kodulehel andmed nende ettevõtete kohta, kes omavad tegevusluba Eestis

tarbijakrediidi andmiseks ja vahendamiseks. Sellest tulenevalt ei saa hoiatusteate ja avalikkuse

teavitamise eesmärgiks olla pelgalt avalikkuse tähelepanu juhtimine äriühingutele, kes ei oma

Eestis krediidi andmiseks ja vahendamiseks tegevusluba. Eeltoodule tähelepanu osundamine

hoiatamise eesmärgil oleks asjakohane olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et vastavad

äriühingud Eesti tarbijatele, vaatamata vastavate tegevuslubade mitteomamisele, selliseid

teenuseid pakuvad. Praegusel juhul ongi vaidluse keskmes küsimus, kas vastustajal oli õigus

avalikkust hoiatada selle eest, et kaebajad inspektsioonile teadaolevalt veebilehe www.nexo.io

kaudu vahendavad ja annavad Eestis tarbijatele krediiti selleks nõutavaid tegevuslubasid

omamata. Eeltoodut arvestades käsitleb kohus 04.03.2019 hoiatusteadet ühe tervikuna, mitte

erinevate väidete või hinnangutena.

10. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas hoiatusteate avaldamise ajendiks olnud asjaolusid saab

pidada piisavaks põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et kaebajad tegutsevad Eestis

ebaseaduslikult krediidi andmise ja vahendamisega ning kas sellest tulenevalt esines alus

hoiatusteate avaldamiseks.

10.1 Asja materjalidest nähtuvalt oli vastustaja poolt hoiatusteate avaldamine ajendatud

asjaolust, et Finantsinspektsioon sai kolmandalt isikult pöördumise veebilehe www.nexo.io

kohta, milles juhiti inspektsiooni tähelepanu sellele, et veebilehe omanikul (s.o Nexo Service

OÜ-l) puudub pakutavate teenuste osutamiseks tegevusluba. Vastustaja on välja toonud, et ta

veendus enne teate tegemist järgmistes asjaoludes: 1) veebilehe www.nexo.io on registreerinud

Nexo Services OÜ; 2) Nexo ega Credissimo ei oma KAVS-i kohast tegevusluba, st neil puudub

õigus veebilehe kaudu tarbijakrediidi andmise või -vahendamise teenuse osutamiseks Eestis; 3)

veebilehel www.nexo.io pakutakse tarbijatele krediiti. Vastustaja on selgitanud, et kaebajate

poolt Eestis krediidi pakkumise osas tekkis põhjendatud kahtlus olemasolevate tõendite – s.o

veebilehe kuuluvus ja laenutoodete müük – pinnalt.

Kohus leiab, et kuna vaidlusaluse hoiatusteatega võib kaasneda kaebajate õiguste riive

(eelkõige äriühingute maine kahjustamine), pidi vastustaja enne hoolikalt tuvastama, kas

teadaolevad asjaolud kogumis annavad alust kahtluseks, et kaebajad osutavad kõnealuse

veebilehe kaudu Eestis tarbijatele ebaseaduslikult KAVS §-des 3 ja 4 käsitletavaid teenuseid.

Seejuures tulnuks Finantsinspektsioonil kohtu hinnangul eelnevalt kaaluda, kas teadaolevate

3-19-885

7(9)

asjaolude pinnalt tekkinud kahtlus on piisavalt põhjendatud, et sellest teavitada avalikkust ja

seeläbi riivata puudutatud isikute õigusi.

10.2 Kohus leiab, et sellise põhjendatud kahtluse jaatamiseks ei saa antud juhul pidada

piisavaks asjaolu, et hoiatusteate tegemise hetkel oli veebilehe www.nexo.io registreerijaks

Eesti äriühing Nexo Services OÜ ja veebilehe omanikul puudub pakutavate teenuste

osutamiseks tegevusluba. Pelgalt asjaolu, et kõnealune veebileht oli hoiatusteate tegemise

hetkel registreeritud kaebaja I nimele, ei viita veel kohtu hinnangul sellele, et Nexo Service OÜ

ja/või teised kaebajad võiksid selle kaudu tegeleda Eesti tarbijatele krediidi andmise või

vahendamisega. Vastustaja 09.04.2019 vastusest nr 4.12-3/1468-1 tulenevalt ei nähtunud

Finantsinspektsioonile kõnealuselt veebilehelt ega sellel avaldatud tingimustest üheselt

konkreetset teenuse osutajat ning viidatud oli Nexo Groupile ja Credissimole. Kui vastustajale

jäi veebilehte uurides selgusetuks, milline äriühing selle kaudu üldse teenust osutab, tulnuks

vastavaid asjaolusid enne hoiatusteate tegemist hoolikamalt kontrollida. Sellest, et veebilehel

olev informatsioon on kohati selgusetu, ei saa tuletada kahtlusi veebilehe registreerijaks oleva

äriühingu või veebilehe kaudu tegutsevate ettevõtete tegevuse seaduslikkuse ja Eestis

tegutsemise kohta. Hoiatusteate aluseks olevad asjaolud – s.o veebilehe www.nexo.io

registreerijaks oli Eesti äriühing, kellel ei ole KAVS-i kohaseid tegevuslubasid ja veebilehel

müüakse laenutooteid – ei viita veel Nexo ja Credissiomo poolt Eestis ja/või Eesti tarbijatele

vastavate teenuste pakkumisele. Vastustaja ei ole väitnud, et äriühingutel puuduks üldse õigus

veebilehe kaudu laenutooteid müüa (st mitte ainult Eestis/Eesti tarbijatele), mis võiks tekitada

kahtlusi antud veebilehe kaudu tegutsemise seaduslikkuses. Kaebuses on aga muu hulgas välja

toodud, et Credissimo omab laenutoodete müügiks tegevuslubasid nt Bulgaarias, Makedoonias,

Maltal ja Hispaanias. Vastustaja ei ole kohtu hinnangul enne hoiatusteate avaldamist piisavalt

tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust põhjendatud kahtluseks, et nimetatud veebilehel

võidakse ebaseaduslikult teenuseid osutada Eestis ja/või Eesti elanikele. Sellise kahtluse

ümberlükkamist ei saa nõuda ka kaebajatelt, kuna negatiivset asjaolu (s.o antud juhul Eesti

elanikele krediidi andmise ja vahendamise teenuste mitteosutamise fakti) ei saa üldjuhul

tõendada. Seega oleks pidanud vastustaja ise hoolikamalt välja selgitama asjaolud, mis

annaksid alust kahtluseks, et kaebajad osutavad veebilehe kaudu ilma tegevuslubasid omamata

Eesti tarbijatele krediidi andmise ja vahendamise teenust. Kohus leiab seega, et antud juhul ei

olnud vastustajal tekkinud kahtlus piisavalt veenev, et juhtida sellele avalikkuse tähelepanu.

11. Vaatamata sellele, kas praegusel juhul pidada hoiatusteate ajendiks olnud asjaolusid

piisavateks veebilehe www.nexo.io kaudu Eesti tarbijatele teenuste osutamise osas põhjendatud

kahtluse tekkimiseks, ei ole kohtu hinnangul vaidlusaluse teate väljendusviis kooskõlas

ohukahtlusel põhineva hoiatuse eesmärgiga.

Antud juhul oli 04.03.2019 hoiatusteate näol tegemist Finantsinspektsioonile laekunud esialgse

teabe põhjal väljendatud kahtlusega. Kohus leiab, et sellises olukorras tulnuks teate

formuleerimisel selgemini kasutada sõnastust, millest oleks väljaloetav üksnes ohukahtluse

esinemine. Kaebajatega võib nõustuda, et hetkel on hoiatusteate näol pigem tegemist

faktiväitega, misläbi inspektsioon nendib, et Nexo ja Credissimo vahendavad ja pakuvad Eesti

tarbijatele krediiti vastavaid tegevuslubasid omamata. Teates kasutatud sõna „teadaolevalt“

viitab kohtu hinnangul pigem sellele, et Finantsinspektsioonile on hoiatuses avaldatud teave

juba teada (st tõendite pinnalt selgunud) ning sellest võib mõistlik lugeja järeldada, et tegemist

on inspektsiooni poolt kindlakstehtud faktiga. Kahtlusel tuginevas hoiatusteates tulnuks

selgemalt kasutada väljendeid, mille lugemisel tekib kindel arusaam, et tegemist on üksnes

inspektsioonil tekkinud kahtlusega, nt „on piisavalt alust arvata“, „on tekkinud kahtlus“,

„tõendite esialgsest analüüsist võib järeldada“ jne. Kahtluse esitamisel ei ole korrektne

kasutada sõnastust, mis jätab mulje, justkui seaduserikkumise toimepanemine on tõsikindlalt

tuvastatud. Praegusel juhul aga Finantsinspektsiooni hoiatusteadet tervikuna lugedes ei ole

3-19-885

8(9)

üheselt mõistetav, et tegemist on avalikkusele ohukahtluse edastamisega ning pigem jääb

objektiivsele kõrvaltvaatajale mulje, et Finantsinspektsioon kinnitab, et Nexo vahendab

veebilehe www.nexo.io kaudu Eestis tarbijatele Credissimo poolt pakutavat krediiti, kuigi

kumbki äriühing ei oma vastavat tegevusluba.

12. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et Finantsinspektsioon pidanuks enne hoiatusteate

avaldamist andma puudutatud isikutele võimaluse esitada tekkinud kahtluse osas omapoolse

arvamuse ja vastuväited.

HMS § 40 lg-st 2 tuleneva üldreegli kohaselt peab haldusorgan andma enne menetlusosalise

suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, talle võimaluse esitada

arvamusi ja vastuväiteid. Vaidlust ei ole, et Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud

hoiatusteade avaldab mõju kaebajate õigustele, riivates nende au ja hea nime. Sellises olukorras

tulnuks vastustajal enne hoiatusteate tegemist anda kaebajatele võimalus esitada vastustajal

tekkinud kahtluse osas arvamus ja vastuväiteid. Antud juhul ei esine kohtu hinnangul ka HMS

§ 40 lg-s 3 nimetatud erandeid ärakuulamisõiguse tagamata jätmiseks. Seega leiab kohus, et

vastustaja on hoiatusteate avaldamisel kui teabetoimingu sooritamisel rikkunud HMS § 40

lg-st 2 tulenevat ärakuulamispõhimõtet.

13. Kohus märgib täiendavalt, et eeltoodu ei tähenda, et vastustajal ei oleks edaspidi õigust oma

kodulehel avaldada hoiatusteadet kõnealuse veebilehe kaudu tegutsevate teenusepakkujate

suhtes. Avalikkuse teavitamiseks vastavate isikute võimalikust ebaseaduslikult tegutsemisest

Eestis peavad aga eelnevalt olema sellise kahtluse tekitanud asjaolud tuvastatud piisava

põhjalikkusega, sh tagatud puudutatud isikutele ärakuulamisõigus. Lisaks peab arvestama

sellega, et ohukahtlusel põhinev teade oleks formuleeritud selliselt, et sealt oleks väljaloetav

põhjendatud kahtluse esinemine ega jätaks muljet juba kindlakstehtud rikkumisest.

14. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Finantsinspektsiooni poolt enda kodulehel

04.03.2019 hoiatusteate avaldamine oli õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ning kohustab

vastustajat lõpetama 04.03.2019 hoiatusteate avaldamine ja eemaldama see enda kodulehelt.

HKMS § 246 lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Kohus võib kohtuotsuse

täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kohus peab

otstarbekaks kohtuotsuse täitmiseks määrata 10 päevase tähtaja, mis hakkab kulgema käesoleva

otsuse jõustumisest.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab kaebuse, jäävad kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.

15.1 Kaebaja menetluskuludeks on kohtule esitatud taotluse kohaselt kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 45 eurot (09.05.2019 maksekorraldused, tl 10-12), tõlkekulu 75 eurot (Sidemark OÜ

01.09.2019 arve nr 111429, tl 73) ning õigusabikulu 2235,42 eurot ilma käibemaksuta, mille

kohta kaebajad esitasid kulude nimekirja ja arved (tl 70-72).

Menetluskulu nimekirjast ja arvete spetsifikatsioonidelt nähtub õigusabiteenuse osutamine

kokku 15 tunni ja 25 minuti ulatuses (s.o materjalide läbivaatus, õiguslik hinnang, kaebuse

koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtusse esitamine – 8 tundi; vastustaja 27.06.2019

vastuse läbivaatus ja analüüs, info ja selgitused kliendile – 1 tund ja 45 minutit; tõendite

kogumine seoses vastustaja 27.06.2019 vastusega: kliendi saadetud internetidomeeni nexo.io

ajaloo läbivaatus, infovahetus kliendiga – 40 minutit; täiendavate seisukohtade ja vastuväidete

koostamine seoses vastustaja 27.06.2019 vastusega – 5 tundi).

Vastustaja leiab, et kaebajate menetluskulud esitatud ulatuses ei ole täielikult põhjendatud ega

vajalikud.

3-19-885

9(9)

15.2. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus

leiab, et taotluses näidatud õigusabiteenuse ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus

peab vastustaja 27.06.2019 vastusega seoses 02.07.2019, 03.07.2019, 30.08.2019 ja 02.09.2019

teostatud toimingutele (s.o vastuse läbivaatus ja analüüs, tõendite kogumine, selgitused

kliendile, täiendavate seisukohtade ja vastuväidete koostamine) kokku kulutatud 7 tundi ja 25

minutit ebaproportsionaalseks. Vastustaja 27.06.2019 vastuse sisuline osa moodustab

umbkaudu poolteist lehekülge ning kaebajate täiendavad seisukohad sisaldavad peaasjalikult

juba esialgses kaebuses esitatud vastuväiteid. Kohus loeb kaebuse koostamise ja kohtule

esitamise ning vastustaja 27.06.2019 vastusele täiendavate seisukohtade esitamisega seoses

teostatud toimingute osas põhjendatuks menetluskuluks kokku 12 tundi, mis moodustab

vandeadvokaadi tunnihinda (145 eurot) arvestades 1740 eurot.

Vastustajalt tuleb kaebajate kasuks välja mõista ka kaebuselt tasutud riigilõiv 45 eurot ning

kohtumenetluses kantud tõlkekulu 75 eurot. Kokku on väljamõistetavate menetluskulude suurus

seega 1860 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Laidvee

kohtunik