1-19-5224/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5224 (19284000072) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi M.

üüdistuses KarS § 424 järgi X s lg 1

kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav M.

X (isikukood: XXX; elukoht: xxx xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada

(KarS) lg 1 talle

M. süüdi § 424 järgi ja mõista X karistusseadustiku karistuse

7 (seitse) vangistust. ks kuud

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. M katseaeg ning äärata M. ile

1 (üks) aasta 4 (neli) kuud X-

mõistetud vangistust 7 (seitse) kuud

ei pöörata täitmisele, kui M.

X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

75 lg-s kontrolli nõudei

d: 1) xxx xx xxxxxxxxxx xxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M

äärata M. ile katseajaks KarS § alusel käitumis X-

75 lg 2 p 8 kontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

Määrata M. ile katseajaks KarS § 75 l X- g 4 alusel lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna i Haiglas, Põhja -Eest -Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (Viljandi haiglasse kliinikumi pöördumisel registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00 16.00) või - e-postil alko@vmh.ee

) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M. ilt X- kriminaalmenetluse kuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, riigi õigusabi tasu 150 (ükssad a viiskümmend) joobe tuvastamise tasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot eurot ja riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud üks tuhat nelikümmend neli 1044 ( ) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. novembrikuust igakuise menetluskulu osa 87 ( ) eurot tasumine, kuni menetluskulude kaheksakümmend seitse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K kriminaalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postivõi e kättesaadavaks ka Tartu -posti aadressile. Makseinfo tehakse Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M.

mootorsõiduki juhtimise X toime pannud kuriteona joobeseisundis lg 1 tema juhtis 15.02.2019. a kella 09.40 KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et ajal Viljandi maakonnas Viljandi linnas Uus tn 13 ja 14 juures sõiduautot Volkswagen Transporter, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema veres oli vähemalt 2,59 mg/g kohta. Selle käigus põhjustas M. Viljandi linnas Uus tn X

14 juures liiklusõnnetuse, kui sõitis otsa tee ääres parkivale sõidukile. Samuti puudub M. il X- mootorsõiduki juhtimisõigus. Kirjeldatud tegevusega rikkus M. kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse X § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse §

69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1

424 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M. ei pane X

aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku § ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on - käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - iskoha vahetamiseks. , töö või õppim 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata M. ile X- katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna ti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, -Ees - Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (Viljandi haiglasse kliinikumi pöördumisel registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00- i e-postil alko@vmh.ee) 16.00) võ ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava

esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele M.X-i kaitsja kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 150 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobe tuvastamisega tekkinud kulud 84 eurot. –

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 - kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s 1044 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 810

150 eurot ja joobe tuvastamise kulu 84 eurot. Arvestades eurot, riigi õigusabi tasu süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik