1-19-5354/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5354 (

19284000142) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi

B.I süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav

B.I (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx - - xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ) Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada B.I (KarS

süüdi karistusseadustiku ) § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuse

1 (üks) aast ks a vangistust .

KarS 65 lg oleva kohtu Tartu §

2 alusel suurendada käes otsusega mõistetud karistust Maakohtu 01.02.2019 kandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu otsusega mõistetud karistuse ära ja 28 (kakskümne kaheksa) päeva vangistus võrra ning mõista e B.I-le

liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 KarS § 69 mõistetud lg 5 ja lg 1, 3 alusel asendada B.I-le (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üld vangistust kasuliku tööga nelisada seitsekümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise

478 ( tähtajaks kohtuotsuse jõustumisest arvates

18 (kaheksateist) kuud .

KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise on B.I kohustatud perioodil järgima KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõude

75 lg-s id:

1) xxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx-xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx ;

2) a ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakond registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viie

teistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M B.I-le äärata katseajaks KarS § alusel käitumis

75 lg 2 p 2 kontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Määrata B.I-le katseajaks KarS §

2 p 8 alusel käitumis

75 lg kontrolli

ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud

sotsiaalprogrammis (nt viha juhtimine). KarS § 69 lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

2. Menetluskulud

e hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.I-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 400 (nelisada) eurot

ja riigi õigusabi tasu (ükssada

kakskümmend äärata kriminaalmenetluse kulud kaks eurot 40 senti riigi kasuks. M )

kaks eurot 40 senti tasumisele ositi aasta jooksul (viissada kakskümmend )

järgmiselt: 1) alates 2019.a. novembrikuust igakuise menetluskulu osa (nelikümmend kolm tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; ) eurot 54 senti 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt 25.

kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta B.I sundraha summas 410 eurot riigi kanda.

Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Raul Tosmann kaudu riigi õigusabi tasu 32,40 eurot (s.h käibemaks 5,40 eurot)

vandeadvokaat Raul Tosmannile tema poolt B.I-le kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Asitõendid:

CD-plaat, millel on häirekeskuse kõne salvestis, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K kontrollile allutatud naalhooldaja kriminaalhooldusäitumis süüdimõistetule nimetab krimi

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas

(makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on B.I toime pannud kuriteona teise isiku tervise kahjustamise ja valu põhjustava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt KarS §

121 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, 06.04.2019. a kella 20.30 ajal Viljandi maakonnas - xxxxxx xxxxxxxxx

xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx- , kust X.x xxxxxxxxx xxxxxx keeldus lahkumast, võttis viimasel käest kinni ja tõmbas teda maja uksest välja, mille tagajärjel kukkus X.x peaga vastu seina. Seejärel läksid B.I ja majast välja ning maja välisukse juures lõi X.x B.I X.x t korduvalt rusikaga peapiirkonda ning ühel korral põlvega kõhtu, mille tagajärjel maha kukkus. Seejärel lõi B.I üh X.x el korral maas lamavat X.x t jalaga kehapiirkonda. Peale seda tõusis püsti ning B.I lõi teda ühel korral X.x

põlvega näopiirkonda. Kirjeldatud tegevusega põhjustas B.I X.x le valu ja tervisekahjustuse, mis seisnes hematoomis parema põsesarna piirkonnas, turses parema kulmu kohal ning alahuule haavas.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg

121 lg 2 p 3 ja

2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 01.02.2019.a otsusega B.I-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja

3 alusel asendada B.I kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust 478 kohtuotsuse tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 18 kuud jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on B.I kohustatud järgima KarS § 75 lg-

s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et B.I on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et B.I

on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (nt viha juhtimine). KarS § 69 lg

4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

2 p 3 § 121 lg näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 1

13. detsembri 2018

17 ( ), millega on ke

40 eurot kuus. htestatud töötasu alammääraks 5 KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 810 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava aitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud B.I k hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot.

Süüdistatava B.I taotluse riigi õigusabi suuruse ja kaitsja on esitanud kohtus

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 32,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS 189 lg 2). §

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 -

kohaselt m ndit ja enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisu resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit peab prokurör põhjendatuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja tasumise ajatamist. B.I on töövõimetuspensionär, tal esineb täielik töövõimekadu ning seetõttu on lisasissetuleku teenimine raskendatud. Töövõimetuspensioni suurus on 437 eurot kuus, mille arvelt peab B.I tagama nii enda, kui ka oma alaealise lapse ülalpidamise. B.I puuduvad vajalikud säästud, millest tulenevalt on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ning menetluskulude täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmine halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta sundraha summas 410 eurot riigi kanda.

Kriminaalmenetluses on s 522,40 eurot üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku : sundraha 400 eurot ja 122,40 eurot.

riigi õigusabi tasu Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused

Kriminaalasja juures olevad asitõendid plaat, millel on häirekeskuse kõne salvestis, CD- tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde

. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik