4-19-4124/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2019.a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja nr

4-19-4124 (2302,19,008412)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi

K.S kaebus PPA prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 16.07.2019.a otsusele 2302,19,008412 väärteoasjas nr

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja

K.S

(isikukood: – XXX; elukoht: xxxx)

prefektuuri Kohtuväline menetleja – PPA Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

T

ühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

16 K.S-ile .07.2019.a otsus väärteoasjas nr 2302,19,008412 – mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Muus osas jätta otsus muutmata. T m karistuseks eha väärteoasjas uus otsus: õista K.S-ile LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahv 45 180 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest arveldusarvele EE891010220034796 606 011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778

Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor pangas, maksekorraldusele märkida viitenumber 10220195074410.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

2 kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Kaevatav otsus

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 16.07.2019.a otsusega väärteoasjas nr § 22 2302,19,008412 karistati K.S

LS 3 lg 1 alusel rahatrahviga 9 360 eurot. Otsuse kohaselt juhtis K.S 04.06.2019.a 0 trahviühiku ulatuses, s.o kella 09:35 ja 09:38 vahel xxxx tn ristimiku juures xxxx mootorsõidukit, ei hoidnud kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu eesolevale sõidukile ja sõitis tagant otsa ees pidurdavale sõidukile põhjustas varalise kahju xxxx. Oma tegevusega xxxx OÜ-le, T Z, mis

on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis. Tervisekahjustused T Z, mis on fikseeritud xxxx Keskhaigla teatises.

Kaebuse sisu Nimetatud otsusele esitas K.S kohtule kaebuse, kuna ei nõustu väärteoasjas tehtud otsusega ja trahvisummaga. Arvab, et ta ei rikkunud liikluseeskirju, seal oli tavaline

liiklusolukord ustusseltsid , selliste õnnetuste üle otsustavad kindl . Küsis sündmuskohal kannatanu tervise kohta ning meditsiinitöötajad ütlesid talle, et kannatanuga on kõik korras,

juhtunust on ainult šokk. Andis ütlusi, et kannatanu ei k nud turvavööd. Arvab, et innita õnnetus ei olnud ühegi liikluseeskirja rikkumise tagajärg, sealhulgas ei olnud lubatud kiiruse ületamist, kuna sõitis voolus mööda parandatavat teelõiku ja voolu kiirus ei ületanud 20 liiklus km/h. Õnnetus juhtus järgmiste asjaolude tõttu: - 04.06 xxxx ristmiku juures; .2019 tiheda liiklusega seoses käimasolevate teetöödega - 04.06

.2019 kell 09:35 päike paistis otse auto esiklaasile, mis tegi tema nägemise raskeks; - xxxx

kannatanu juhitud sõiduki ärsk peatumine; - just sel hetkel ajas tahavaatepeegel tema tähelepanu kõrvale;

- ud autos (oli selle autoga õnnetuse hetkel liikus automaatkäigukastiga rendit sõitnud 1 nädal). Arvab, et see mängis suurt rolli, sest enne seda juhtis 17 aastat manuaalkäigukastiga autot. Tal ei olnud kriitilisel hetkel lihtsalt aega kiiresti ja õigesti reageerida, kuna ei olnud uue auto ja automaatkäigukastiga harjunud. Kui andis varem antud juhtumis tunnistusi, ei pööranud ta üksikasjadele piisavalt tähelepanu,

kuna oli kindel, et trahvi ei tule. Palub arvestada kõigi tema nimetatud kergendavate asjaoludega ja trahv tühistada või seda vähendada. Palub ka arvestada, et tal on juhiluba 17 aastat ning selle aja jooksul on ta Soovib asja lahendamist õnnetuses osaleja esimest korda. kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja esitas 06.09.2019.a kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles

palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et K.S-ile

etteheidetav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, kvalifitseeritud õigesti ning

menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene

vigastada, surma või tekib varaline kahju. Käesolevas asjas on üheselt tuvastatud, et K.S

sõit iikunud sõidukile . Seega saab liiklusõnnetuse is tagant otsa tema ees l xxxx põhjustamist vaadelda ainult kaebaja seisukohast ja tuleb välja selgitada, kas K.S

käitumises esinesid liiklusseaduse nõuetega vastuolus olevad tegevused. Sõidukite

vaatlusprotokollidest ja fot xxxx ja xxxx vigastused. xxxx otabelitest nähtuvad sõidukite

keskhaigla teatisest nähtuvalt on T tuvastatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kerged Z

tervisekahjustused, mille võimalik kestus on kuni 4 kuud. Liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult K.S, kui ta oleks hoolsalt ja tähelepanelikult jälginud teeolusid, teisi

sõidukeid ja valinud sellise pikivahe, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees kiirust

3

vähendanud sõidukile xxxx. Rasketest liiklusoludest tulenevalt pidi ta teadma, et tema ees

liikuv sõiduk võib kiirust järsult vähendada ja kuivõrd menetlusaluse isiku enda sõnade

kohaselt segas tema nähtavust ka madalalt paistev päike, siis pidi ta igal juhul tajuma, et

piisavat pikivahet mitte hoides võib tekkida olukorda, kus tema juhitud sõiduk ei saa õigel

ajal pidama ja ta võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kaebaja poolt nõuetekohase pikivahe

mittehoidmise tõttu on tekkinud varaline kahju kahele sõidukile ning tervisekahjustused sõiduauto e. Liiklusõnnetus ise on toimunud intensiivse liiklusega tänaval, kus xxxx juhil xxxx liigub väga palju sõidukeid ning kus juhil tuleb olla eriliselt tähelepanelik. Samas on otsuse

tegija arvestanud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolset t, isiku süü tunnistamis tegevust peale liiklusõnnetust ja asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused ning sellest

lähtuvalt liikunud karistuse määramisel alla sanktsiooni keskmist määra. Otsuse tegija on

õigesti hinnanu K.S süü suurust, tema teo ohtlikkust ning on arvesse võtnud d

karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse

kandmine peabki olema menetlusalusele isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav kanda. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee ka vajalikke järeldusi ja

korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Kohtuväline

menetleja leiab, et kaebust on võimalik vaadata läbi kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning

kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1

lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

19.06.2019 78273 (2302,19,008412) kohaselt juhtis K.S koostatud väärteoprotokolli nr AB15 04.06.2019.a kella 09:35 ja 09:38 vahel xxxx tn xxxx tn ristimikul, liikudes xxxx tn suunas, xxxx mootorsõidukit reg.märgiga xxxx, ei hoidnud kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu eesolevale sõidukile ja sõitis tagant otsa ees pidurdavale sõidukile xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju , mis on fikseeritud sõi xxxx OÜ-le, T Z duki vaatlusprotokollis, fototabelis. Tervisekahjustused T Z, mis on fikseeritud xxxx Keskhaigla teatises. Oma tegevusega rikkus K.S LS § 4 nõudeid, pannes toime LS § 6 lg 1 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § lg 1 järgi peab uht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee 46 j - ja ilmastikutingimustele

hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et sõitis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas tema poolt juhitud sõidukiga tagant sisse tema ees pidurdanud sõidukile . Küll aga on kaebuse xxxx xxxx esitaja seisukohal, et ta ei rikkunud liikluseeskirju.

Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ning asub järgmistele se

isukohtadele. LS § 2 p 32 sätestab, et liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või

teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Liiklusõnnetuse toimumist väärteoprotokollis näidatu tõendavad d ajal ja kohas

väärteotoimikus asuvad liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem, fototabel ning sõidukite vaatlusprotokollid.

04.06.2019 koostatud l is on alejateks iiklusõnnetuse akt liiklusõnnetuse os märgitud K.S

, kes juhtis sõi ärgiga sõiduk dukit xxxx reg. m xxxx ning T Z, kes juhtis it xxxx

4

reg.märgiga Kahjude kirjeldusena on märgitud, et xxxx. xxxx esiosa on deformeerunud ja

xxxx tagaosa on deformeerunud (lk 1). 04.06.2019 koostatud ha sündmusko

vaatlusprotokollist samuti nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid: reg. märgiga xxxx xxxx xxxx xxxx ja reg.märgiga ning nende asetused sündmuskohal. Vaatlusega tuvastati, et ilm on selge, sõidutee on tasane ja kuiv ning sündmuskohal im lubatud sõidukiirus 30 on suur km/h (lk 2). Skeem , xxxx ja ilt, mis on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa nähtuvad sõidukite

xxxx kohal xxxx xxxx tn ja xxxx tn ristimikul (lk 3 Fototabel on asetused sündmus , ). is kajastatud sündmuskoht, liiklusõnnetuses osalenud sõidukid ning nende vigastused (lk 4-12 ). Sõiduauto xxxx reg.nr xxxx kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning vaatlusega tuvastati, et

sõidukil on tagastange deformeerunud ning tagumine haakekonks tagastangel on sisse

muljutud (lk 16 xxxx reg.nr xxxx kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning ). Sõiduauto

vaatlusega tuvastati, et esistange alumine serv osaliselt purunenud, esistange parempoolne nurk kahjustatud, esimene reg.nr koos alusega kahjustatud (lk 17 ahjustusi ehk ). Sõidukite k varalise kahju tekitamist 6, 7, 8, 9, 14, 15, 16, 17. kinnitavad väärteotoimikus asuvad fotod

Vastavalt 04.06 xxxx omanik xxxx xxxx .2019 koostatud liiklusõnnetuse aktile on OÜ ja omanikuks on T Z. Tervisekahjustuse p Z xxxx Keskhaigla 04.06.2019 õhjustamine T nähtub

teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (lk 14). Nimetatud teatise

kohaselt on isikuks T Z, teatis on koostatud seoses 04.06 etusega .2019 toimunud liiklusõnn

ning vigastuste raskusastmena on märgitud (tervisekahjustuse võimalik kestus kuni 4

kuud) . , isikule määrati ravi

Seega on 04.06.2019.a kella 09:35 ja 09:38 vahel xxxx tn ja xxxx tn ristimikul aset leidnud liiklusõnnetuses kaks – osapoolt kaebuse esitaja K.S ning xxxx juhtinud T Z.

Riigikohtu lahendites on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid

erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist

rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole

võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte

käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 2 ja § 72 lg 108), kui ka maakohtul (RKL 3-1-1-79-06 p 6 ).

Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline on mõlema liiklusõnnetuses osaleja osa liiklusõnnetuse põhjustamises ning kas nad jär id liiklusnõudeid või mitte. gis

Antud asjas on K.S andnud kohtuvälises menetluses ütlusi nii menetlusaluse isikuna (lk 22) kui ka tunnistajana (lk 18). 04.06.2019 tunnistajana antud ütlustes selgitas K.S xxxx xxxx , et sõitis mööda tänavat suunas, pärast ristmikku olid teetööd, teed olid kinni ja liiklus oli tihe. Tema ees sõitis xxxx ning xxxx ees olevad autod hakkasid vasakule

keerama. Alguses võttis kiiruse maha ja lasi neid, siis hakkas edasi liikuma ja järsku xxxx

pidurdas. Ta ei jõudnud reageerida, kui järsku pidurdas. Arvas, et vaatas sel hetkel xxxx

peeglisse ja seetõttu ei jõudnud kohe reageerida. Pärast kokkupõrget läks kohe xxxx juhi

juurde. Naisterahvas (xxxx rabi ja juht) oli kerges šokis, juba helistas ning kutsus välja kii

politsei, keda koos ootasid. 19.06 tunnistas K.S .2019 menetlusaluse isikuna antud ütlustes enda süüd avariis, kuid palus arvestada, et pärast kokkupõrget tahtis kontrollida, kas xxxx , kuid xxxx juht oli juba helistanud 112 ning xxxx juht ei olnud juhiga on kõik korras turvavööga kinnitatud. juht vastas, et jõudis juba turvavöö lahti võtta. Arvestades fakti, xxxx et tervisele tekitati kahju, pidas vajalikuks seda märkida.

5 Liiklusõnnetuse teine osapool T .2019 andnud tunnistajana ütlusi, mille kohaselt Z on 18.06

sõitis mööda tänavat suunas, antud kohas on teetööd. Tema ees tegi sõiduk xxxx xxxx vasakpööret ja ta võttis hoo maha. Vajutas pidurit ja tundis, et tagant käis kõva pauk. Keegi oli tagan

t otsa sõitnud. Kaelast käis krõks läbi ja kõik läks kuumaks, helistas 112 ja kohale tulid kiirabi ja politsei.

Kohtu hinnangul puuduvad antud väärteoasja sellised tõendid, mis annaksid aluse s heita xxxx

juh . ile ette liiklusnõuete eiramist ning seeläbi liiklusõnnetuse põhjustamist Mõlema sõiduki juhid on kinnitanud, et liiklusõnnetuse toimumise kohas olid teetööd ning liiklusõnnetus

toimus xxxx .

tagant sissesõitmise tõttu Otsasõidu fakti kinnitavad ka sõidukite vaatlusprotokollides märgitud vigastused (xxxx on tagastange deformeerunud ning tagumine

haakekonks tagastangel on sisse muljutud, xxxx on aga purunenud osaliselt esistange

alumine serv ning kahjustatud on esistange parempoolne nurk ja esimene reg.nr koos

alusega). Lisaks sellele, et sündmuskohal olid teetööd, nähtub esitatud kaebusest, et

liiklusõnnetuse toimumise ajal sõidukite voolus, liikus kaebuse esitaja liiklus oli tihe ning

04.06.2019 kell 09:35 paistis K.S päike otse auto esiklaasile, mis tegi nägemise

raskeks. oli Samuti on kaebuses välja toodud, et K.S tähelepanu õnnetuse ajal

kõrvale suunatud tahavaatepeeglisse vaatamise tõttu ning ta liikus automaatkäigukastiga

renditud autos, millega oli sõitnud 1 nädal enne seda juhtis 17 aastat manuaalkäiguk , astiga autot. K.S selgitas kaebuses, et tal ei olnud kriitilisel hetkel lihtsalt aega kiiresti

ja õigesti reageerida, kuna ei olnud uue auto ja automaatkäigukastiga harjunud. Eelviidatud teeolud, ilmastikutingimused ning K.S idukogemus vähene sõ automaatkäigukastiga

sõidukiga pidid K.S suunama olema liikluses eriti tähelepanelik ning vastavalt sõiduki kiirusele ning tee ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab - tal

õigeaegselt reageerida ning vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Just seetõttu, et K.S ei järginud LS § lõikes 1 sätestatut,

46 st ei hoidnud sõidukite tihedas temast eespool liikunud sõidukiga rivis eelkirjeldatud tingimustes liikudes

piisavat pikivahet, toimuski väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas liiklusõnnetus. Väärteomaterjalidest ei nähtu, et juht oleks pidurdanud pahatahtlikult või liiklusnorme

xxxx

eiravalt. Vastupidi, asjas kogutud tõendid käitus kinnitavad, et xxxx juht liikluskorda

arvestavalt, st jälgis sõites eespool liikuvaid sõidukeid ning õigeaegse tihedas liiklusvoolus

hoo mahavõtmise vältis otsasõitu tema ees vasakpööret sooritanud ja pidurdamisega ise

sõidukile. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukoha iiklusõnnetust oleks ga, et l

saanud ära hoida ainult K.S , kui ta oleks hoolsalt ja tähelepanelikult jälginud teeolusid, teisi sõidukeid ja valinud sellise pikivahe, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees kii xxxx. rust vähendanud sõidukile

Eeltoodu kohus, et K.S põhjal leiab poolt LS § lg 1 tuleneva liiklusnõude 46 täitmata jätmise tõttu toimus liiklusõnnetus, mis tõi kaasa varalise kahju xxxx OÜ- T Z le ja

ning tervisekahjustused T Z. endid, mis toetaksid kaebuse esitaja arvamust, Puuduvad tõ justkui oleks T Z sõidu ajal turvavöö lahti olnud ning mis annaks aluse kaaluda, kas tekkinud tervisekahjustus on põhjuslikus seoses LS § 4 lg 1 tuleneva liiklusnõude K.S poolt 6

täitmata jätmise K.S menetlusaluse isikuna antud ütlustest nähtub, et ga. xxxx

juht vastas talle Kohtu hinnangul on taoline xxxx juhi , et jõudis juba turvavöö lahti võtta.

väide usutav. K.S on ise andnud ütlusi, et selleks ajaks, kui xxxx juhti ta

kontrollima läks, oli ärelikult ajavahemik, mil toimus xxxx juht juba helistanud 112. J kokkupõrge ning mil K.S jõudis piisavalt pikk turvavöö la xxxx, oli htitegemiseks.

Ka xxxx juhil tuvastatud kerge te T Z rvisekahjustus annab aluse uskuda, et sõidu ajal oli turvavöö kinni, vastupidisel juhul oleks ka tema vigastused võinud olla palju tõsisemad.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.S realiseeris LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu.

6

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul

puuduvad andmed, et K.S oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab K.S

paneb teo toime käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes, st isik

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul

oleks K.S uhiluba olnud 17 aastat) kogenud sõidukijuhina (kaebuse kohaselt on j

pidanud ette nägema, et jättes tiheda liiklusega teel temast eespool oleva sõidukiga piisava pikivahe hoidmata, rikub ta liiklusnõudeid, millest tulenevalt võib tekkida kahju, sealjuures

ettevaatamatusest ka tervisekahjustus. Seda enam, et liiklusõnnetuse toimumise kohas olid

teetööd, mis oleks vastutustundliku juhi käitumist mõjutanud olema tähelepanelikum ja hoolsam Kuna K.S ei hoidnud vajalikku pikivahet, realiseeris ta ka LS § 223 lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani

väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Eeltoodust K.S käitumine sisaldab LS § 223 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu, s.o

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud,

mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta

üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus KarS 6 § 5 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKL 3-1-1-6-17 p 9).

LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 223 lg 2 järgi võib kohus või

kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o

rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks

(karistusregistri andmetel on K.S varem kriminaalja väärteokorras karistamata

isik, lk 26). Rahatrahvi määramisel on selle keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi K.S-ile 90 trahviühiku ulatuses, s.o 3 0 eurot, mis jääb järelikult alla sanktsiooni keskmise määra. 6

Hinnates K.S

süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab

kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. ntud liiklusõnnetuses on kohtuväline menetleja A

tuvastanud väärteokoosseisu realiseerimise ainult K.S poolt ning kohus nõustus

sellega sel ajal , hooletult . Suhtudes päeva tiheda liiklusega kohas, kus toimuvad ka teetööd

liiklusnõuete täitmisesse, püsib alati oht kellegi elu ja vara kahjustamises. Antud juhul said

7 liiklusõnnetuse tagajärjel varalise kahju OÜ ja T xxxx Z ning T. Z lisaks ka tervisekahjustuse, mistõttu saab menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmiseks.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud karistust kergendava asjaoluna süü 16.07.2019

tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. enetleja Kuigi kohtuvälise m

kirjalikus seisukohas on selgitatud, et lisaks menetlusaluse isiku süü tunnistamisele on

karistuse mõistmisel arvestatud ka isiku tegevust peale liiklusõnnetust ja asjaolu, et isikul

puuduvad kehtivad karistused, siis 16.07.2019 koostatud otsuses nimetatud asjaolud ei

kajastu. Küll aga arvestab võtab arvesse, et nimetatud asjaoludega kohus

ja K.S

läks koheselt pärast kokkupõrget xxxx juhi juurde ning tundis huvi tema heaolu suhtes. Taoline käitumine näitab, et kaebuse esitajale läheb tema poolt toimepandu korda ning tema väärtushinnangud on ohutut liiklemist ja kaaskodanike turvalisust toetavad. Seda kinnitab ka asjaolu, et K.S on pikk juhtimisstaaž ning puuduvad andmed, et teda oleks varem

süütegude toimepanemise eest kaebuses loetletud asjaolud, mis võisid K.S karistatud. Ka hinnangul avarii põhjustada, näitavad, et käitumist pärast K.S on enda

avariid tõsiselt analüüsinud järelikult mõistnud, mida enda käitumises edasiste ning rikkumiste vältimiseks muuta.

Samuti arvestab kohus raskendavate asjaolude puudumist ning kohtus tuvastatut, et subjektiivselt koosseisult pani K.S teo toime ettevaatamatuse kergeimas vormis, s.o

hooletusest. Ka on K.S ei ole varem karistamata isik, mis näitab, et ta süstemaatiline liiklussüütegude toimepanija või väljakujunenud käitumisega isik ning on alust

uskuda, et karistuse mõistmine tunduvalt alla keskmist määra on piisav, mõjutamaks isiku

käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada K.S LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Selline karistus on kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud

süüteoga ning süüdlase isikuga. Samuti arvestab see üldpreventiivseid eesmärke, andes

signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega ka ettevaatamatusest toime pandud väärtegudele, mõjutades sellega kõiki liiklejaid olema liikluses hoolsam ja teisi liiklejaid arvestav.

Kohtunik / /