2-18-135232/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2019 a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-135232

Tsiviilasi

OIRO EHITUS OÜ hagi Santex Pluss OÜ vastu 1 342,43 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 436,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OIRO EHITUS OÜ (registrikood 11341738, asukoht

A. H. TammsA tee 81-96, Tallinn 13416);

Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (isikukood xxx, CKE

Õigusbüroo OÜ, e-post priit@ckeoigusbyroo.eu);

Kostja: Santex Pluss OÜ (registrikood 12880868, asukoht Haava

tee 4, Haabneeme alevik 74001, Viimsi vald, Harju maakond),

seaduslik esindaja juhatuse liige A H (isikukood xxx, e-post xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja Santex Pluss OÜ suhtes, kuna kostja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista Santex Pluss OÜ-lt (registrikood 12880868) OIRO EHITUS OÜ (registrikood

11341738) kasuks välja poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel

põhivõlgnevus 1 174,80 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 87,63 eurot ning

kahjuhüvitisena sissenõudekulud 80 eurot (kokku 1 342,43 eurot).

3. Mõista Santex Pluss OÜ-lt OIRO EHITUS OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.07.2019 põhivõlasummast

1 174,80 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 1 087,17 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista Santex Pluss OÜ-lt OIRO EHITUS OÜ kasuks välja menetluskulu

hüvitamiseks 530 eurot (riigilõiv 200 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja

kulu 330 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (530 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus

selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel

päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 23.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1 212,81

euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 09.01.2019 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

08.05.2019 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja esitas 22.05.2019 vastuväite

hageja nõudele, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 30.05.2019 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas tähtaegselt 03.07.2019 hagi, mille Harju Maakohus võttis 09.07.2019

määrusega menetlusse.

2. Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel teostas hageja kostjale

kaevetöid xxx ja xxx Tallinnas. Kostja on töö vastu võtnud, kuid on jätnud hagejale tasumata arved

nr 10-0618 ja nr 02-0818. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 1 174,80 eurot, sissenõudmiskulu 80

eurot, viivist 87,63 eurot (arve nr 10-0618 periood 26.06.2018-03.07.2019 ja arve nr 02-0818

periood 18.08.2018-03.07.2019) ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist

summas 550 eurot (riigilõiv 200 eurot, lepingulise esindaja kulu 330 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

3. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel aadressile xxx (kiri saadetud

välja 10.07.2019 ning loetakse kättetoimetatuks 16.07.2019). Kostja ei ole kohtu poolt määratud

tähtajaks (05.08.2019) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses

märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskulud

4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

5. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud kostja. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja

§ 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb

kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 530 eurot (200 eurot riigilõiv ja

lepingulise esindaja kulu 330 eurot), välja mõista. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab

kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

6. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses

ei hüvitata. Käesoleval juhul ei ole kohus teinud maksekäsku ega lõpetanud menetlust TsMS § 4881

alusel. Seetõttu ei mõista kohus maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot) kostjalt hageja kasuks

välja.

7. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik