2-16-14123/101 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-14123

Tsiviilasi

V.K. hagi M.K. vastu ühisvara jagamiseks

M.K. vastuhagi V.K. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja/vastuhagi

hageja):

M.K.

(ik: XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat

Epp

Landberg

Vastustaja

(hageja/vastuhagi

kostja):

V.K.

(ik: XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat

Keijo

Lindeberg

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsus osaliselt, s.o osas, milles maakohus

määras sõiduauto Toyota Corolla Verso väärtuseks 4950 eurot, määras kindlaks

kindlustusmaksete eest hüvitise suuruse ja mõistis M.K. lt V.K. kasuks välja 379,45

eurot, tasaarvestas V.K. nõude M.K. nõudega ning mõistis V.K. lt M.K. kasuks välja

2121,25 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta M.K. ainuomandisse sõiduauto Toyota

Corolla Verso, reg nr XXXXXXX , väärtusega 4000 eurot ning mõista V.K. lt M.K.

kasuks välja 3054,85 eurot.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5. Rahuldada osaliselt V.K. hagi ja M.K. vastuhagi ühisvara jagamise nõudes:

5.1. Jätta V.K. ainuomandisse:

5.1.1. Mitsubishi Carisma, reg, nr XXXXXXX , väärtusega 625 eurot.

5.1.2. AS Swedbank Liising liisingulepingust nr XXXXXXXXX tulenevad õigused ja

kohustused seoses sõidukiga Honda Civic, reg, nr XXXXXXX , puhasväärtusega summas

2918,49 eurot.

5.1.3. AS-ga Swedbank (endine AS Hansapank) sõlmitud laenulepingust nr

XXXXXXXXXXXX ja selle lisadest tulenevad kohustused summas 39 708,85 eurot.

5.1.4. Koduse sisustuse esemed - Red Apple söögilaud ja 4 tooli, Red Apple kummutid,

diivan, pesukuivati, diivanvoodi, pesukastiga, Red Apple suur kummut, kirjutuslaud,

lastetoa mööbel 399, magamistoa voodi, mullivann, pesumasin, vannitoa mööbel,

televiisor Samsung, kodukino Samsung, televiisor Philips, televiisori alus, võimendi.

5.2. Jätta M.K. ainuomandisse:

5.2.1. OÜ Ilustuudio 5, rk XXXXXXX osa, väärtusega 1463,25 eurot.

5.2.2. sõiduauto Toyota Corolla Verso, reg, nr XXXXXXX , väärtusega 4000 eurot.

5.2.3 sõiduauto BMW 525, reg.nr XXX, väärtusega 3300 eurot.

5.2.4. koduse sisustuse esemed - 3 kodukino kõlarit, 2 raadiotehnika kõlarit ja kaks

jalgratast.

5.3. Tunnistada kinnistu, asukohaga XXXXXXXXXXX , reg.osa nr XXXXXX , 48%

ulatuses ühisvaraks ja jätta kinnistu V.K. ainuomandisse, väärtusega 106 000 eurot,

millest ühisvara osa moodustab 50 880 eurot.

5.4. Lõpetada menetlus M.K. vastuhagi alternatiivse nõude osas - ”Jagada ühisvarana

nõudeõigus L.P. vastu summas 15 977 eurot. Jätta nõudeõigus V.K. le ja mõista V.K. lt

M.K. kasuks nõudeõiguse arvel hüvitisena 7988,50 eurot” - seoses loobumisega.

5.5. Välja mõista V.K. lt enamsaadud ühisvara arvel M.K. kasuks hüvitise katteks

3054,85 eurot.

5.6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.K. (edaspidi hageja) esitas 20.09.2016 maakohtule hagi M.K. (edaspidi kostja) vastu

ühisvara jagamiseks. Poolte abielu lahutati XX tsiviilasjas nr 2-16-9881 tehtud kohtuotsusega,

mis jõustus 18.11.2016.

Lõplikus nõudes palus hageja jätta enda ainuomandisse sõiduauto Mitsubishi Carisma (väärtus

625 eurot), Swedbank Liising AS liisingulepingust nr XXXXXXXXX tulenevad õigused ja

kohustused seoses sõidukiga Honda Civic (puhasväärtus 2918,49 eurot), AS-ga Hansapank

sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja selle lisadest tulenevad kohustused

(-39 708,85 eurot) ning XXXXXX kinnistu (mis on hageja lahusvara) väärtuse suurenemine

(53 000 eurot). Kostjale palus hageja jätta OÜ Ilustuudio 5 osa (väärtus 1676,50 eurot) ja

sõiduauto Toyota Corolla Verso (väärtus 5900 eurot). Välja mõista hagejalt kostja kasuks

hüvitis ühisvara jagamisel vähem saadu eest 4629,07 eurot ning kostjalt hageja kasuks hüvitis

pärast abielu lõppemist ühisvaraga seoses tehtud maksete eest 1828,33 eurot. Tasaarvestada

poolte rahalised nõuded.

Ülejäänud ühisvara (kostja loetletud vallasvara) hageja enda ainuomandisse ei soovinud. Kuna

13.03.2019 kohtuistungil jõudsid pooled koduse sisustuse esemete ja sõiduauto BMW 525

jagamise osas kokkuleppele, siis jättis hageja sõiduauto BMW 525 oma lõplikust nõudest välja.

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja esitas 22.12.2016 maakohtule vastuhagi.

Vastuhagi lõplikuks nõudeks jäi tunnistada poolte ühisvaraks 82% XXXXXX kinnistust ning

jagada poolte ühisvara järgmiselt: kostjale jätta OÜ Ilustuudio 5 osa (väärtus 1250 eurot) ja

sõiduauto Toyota Corolla Verso (väärtus 4000 eurot) ning hagejale sõiduauto Mitsubishi

Carisma (väärtus 625 eurot), Swedbank Liising AS-ga sõlmitud liisingulepingust tulenevad

kohustused seoses sõidukiga Honda Civic (puhasväärtus 2918,49 eurot), 82% XXXXXX

kinnistust (väärtus 106 000 eurot, sellest ühisvara 86 920 eurot) ja AS-ga Hansapank

(Swedbank AS) sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulevad kohustused summas

40 705,67 eurot. Mõista hagejalt välja kostja kasuks hüvitis 21 921,40 eurot.

Kuivõrd 13.03.2019 kohtuistungil jõudsid pooled koduse sisustuse esemete ja sõiduauto

BMW 525 jagamise osas kokkuleppele, siis jättis kostja nimetatud vara lõplikust nõudest välja.

Kostja loobus alternatiivsest nõudest – jagada ühisvarana nõudeõigus L.P. vastu summas

15 977 eurot, jätta nõudeõigus hagejale ja mõista hagejalt välja kostja kasuks 7988,50 eurot.

Kostja ei tunnistanud hageja nõudeid, mis tulenevad peale abielulahutust tehtud kulutustest,

sh kindlustusmaksetest. Kinnistu ja Mitsubishi on hageja, Toyota kostja ning BMW kostja poja

kasutuses. Kostja on teinud tema kasutuses olnud sõidukite kindlustamiseks kulutusi

1575,63 eurot. Juhul kui pooltel on õigus nõuda peale lahutamist makstud kindlustusmakseid,

palus kostja rahuldada kostja nõue hageja vastu selles osas summas 787,82 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 24. aprilli 2019 otsusega hagi ja vastuhagi ühisvara jagamiseks

osaliselt ning otsustas:

1. Jätta V.K. ainuomandisse:

1.1. Mitsubishi Carisma (XXXXXXX ) väärtusega 625 eurot;

1.2. Swedbank Liising AS liisingulepingust nr XXXXXXXXX tulenevad õigused ja

kohustused seoses sõidukiga Honda Civic (XXXXXXX ) puhasväärtusega 2918,49 eurot;

1.3.

Swedbank

AS-ga

(endine

AS

Hansapank)

sõlmitud

laenulepingust

nr XXXXXXXXXXXX ja selle lisadest tulenevad kohustused 39 708,85 eurot;

1.4. koduse sisustuse esemed – Red Apple söögilaud ja 4 tooli, Red Apple kummutid, diivan,

pesukuivati, diivanvoodi, pesukastiga, Red Apple suur kummut, kirjutuslaud, lastetoa

mööbel 399, magamistoa voodi, mullivann, pesumasin, vannitoa mööbel, televiisor Samsung,

kodukino Samsung, televiisor Philips, televiisori alus ja võimendi.

2. Jätta M.K. ainuomandisse:

2.1. OÜ Ilustuudio 5 (rk: XXXXXXX ) osa väärtusega 1463,25 eurot;

2.2. sõiduauto Toyota Corolla Verso (XXXXXX ) väärtusega 4950 eurot;

2.3 sõiduauto BMW 525 (549) väärtusega 3300 eurot;

2.4. koduse sisustuse esemed – 3 kodukino kõlarit, 2 raadiotehnika kõlarit ja 2 jalgratast.

3. Tunnistada kinnistu XXXXXXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX ) 48% ulatuses

ühisvaraks ja jätta kinnistu V.K. ainuomandisse väärtusega 106 000 eurot, millest ühisvara osa

moodustab 50 880 eurot.

4. Lõpetada menetlus M.K. vastuhagi alternatiivses nõudes – jagada ühisvarana nõudeõigus

L.P. vastu summas 15 977 eurot. Jätta nõudeõigus V.K. le ja mõista V.K. lt välja M.K. kasuks

nõudeõiguse arvel hüvitisena 7988,50 eurot – seoses loobumisega.

5. Välja mõista M.K. lt hüvitis V.K. le pärast abielu lõppemist ühisvaraga seoses tehtud

kindlustusmaksete eest 379,45 eurot.

6. Välja mõista V.K. lt enamsaadud ühisvara arvel M.K. kasuks hüvitis 2500,70 eurot.

7. Tasaarvestada V.K. nõue M.K. vastu summas 379,45 eurot ja M.K. nõue V.K. vastu

summas 2500,70 eurot kattuvas ulatuses ning tasaarvestuse tulemusena mõista V.K. lt M.K.

kasuks välja 2121,25 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus leidis järgmist:

- Sõiduauto Mitsubishi Carisma hinnaga 625 eurot jääb hagejale. Kostjale tuleb hüvitisena

arvestada 312,50 eurot.

- OÜ Ilustuudio 5 osa jääb kostjale. Osa väärtuseks nimetas hageja vähemalt 1676,50 eurot ja

kostja 1250 eurot. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (3-2-1-145-04, p 23) iseenesest võiks aluseks

võtta hageja väite, et toimiva, kasumliku ettevõttena on osa likvideerimisväärtus 1676,50 eurot.

Samas ei ole hageja esitanud sellise väärtuse kujunemise arvutuskäiku. Kumbki pool ei

soovinud esitada täiendavaid tõendeid, mh loobus hageja ekspertiisi määramisest. Seetõttu

arvutas kohus osa keskmise väärtuse, lähtudes poolte nimetatud nimiväärtusest ja

likvideerimisväärtusest, ning käsitles osa väärtusena 1463,25 eurot ((1250 + 1676,50) ÷ 2).

Hagejale tuleb hüvitisena arvestada 731,63 eurot.

- Swedbank Liising AS liisingulepingust nr XXXXXXXXX tulenevad õigused ja kohustused

seoses sõidukiga Honda Civic (sõiduki puhasväärtus 2918,49 eurot) jäävad hagejale. Kostjale

tuleb hüvitisena arvestada 1459,25 eurot.

- Sõiduauto Toyota Corolla Verso jääb kostjale. Pooled on sõiduki väärtust tõendanud

autoportaalide väljavõtetega. Kohus arvutas turuväärtuse vara jagamise hetkele ajaliselt

lähimate väärtuste keskmise alusel, s.o 4950 eurot ((5900 + 4000) ÷ 2). Sellest 2475 eurot peaks

kostja hagejale hüvitama.

- Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja selle lisadest tulenevad

kohustused abielu lõppemise seisuga -39 708,85 eurot jäävad hagejale. Laenukohustusest

vabanedes võidab kostja ühisvara arvelt 19 854,42 eurot, mis tuleks hagejale hüvitada.

- Kostja ei nõustunud laenukohustuse puhul summa muutumisega peale abielusuhete lõppemist

tehtud maksete tõttu, sest maksed on tehtud vara osas, mis olid perekonnaseaduse (PKS) § 35

p 3 kohaselt varasuhete lõppemisest tulenevalt hageja ainukasutuses (Mitsubishi, Honda,

kinnistu). Sama põhimõte kohaldub kostja hinnangul liisingu- ja kindlustusmaksetele.

Kohus leidis, et kuni ühisvara jagamiseni kuulub lahutatud abikaasade ühisvara PKS § 37 lg 2

järgi edasi nende ühisomandisse ja vara tuleb valitseda ühisvara arvelt. See tähendab, et kõik

maksed, mida üks pool on teinud ühisvara säilimise tagamiseks, kuuluvad teise poole poolt

temale langevas osas hüvitamisele. Sellised kulutused on nt kindlustusmaksed.

Samas nõustus kohus kostjaga, et põhjendatud ei ole hageja nõuded osas, milles ta soovib

kostjalt peale abielulahutust tasutud laenu- ja liisingumaksete hüvitamist 50% ulatuses.

Olukorras, kus hageja on liisingulepingu puhul arvestanud sõiduki Honda puhasväärtuse

arvutamisel nii turuhinda kui ka tasumata liisingukohustusi, peaks hageja maksete

hüvitamisnõude esitamisel korrigeerima ka sõiduki puhasväärtust tasutud liisingumaksete

võrra. Sama kohaldub laenulepingust tuleneva kohustuse puhul. Hageja seda teinud ei ole.

Tasutud kindlustusmaksetesse puutuvalt, erinevalt vastuhagist, kus lõpliku nõudena 15.05.2018

esitatud versioonis ja selle summalise täpsustusena 06.03.2019 esitatud versioonis ei ole kostja

abielu lahutamise järgselt tehtud maksete jagamist selge nõudena resolutsioonis esitanud, on

hageja seda teinud. Kohus saab lahendada nõuet, mis on esitatud. Hageja on maksnud

kindlustusmakseid sõiduki Mitsubishi osas perioodil oktoober 2016 – aprill 2018. a

126,10 eurot. Lisaks on samal perioodil tehtud sõiduki Honda kaskokindlustuse makseid

132,56 eurot, Honda liikluskindlustuse makseid 295,81 eurot ja kodukindlustuse makseid

425,88 eurot, kokku 980,35 eurot, sh sõidukite kindlustuse eest 554,47 eurot. Sõidukite

kindlustusmaksetest 50% on 277,24 eurot. Kodukindlustuse maksed kuuluvad hüvitamisele

proportsionaalselt ühisvarasse kuuluvat osa arvestades.

- XXXXXX kinnistu tunnistas kohus 48% ulatuses ühisvaraks. 48% kinnistu väärtusest

106 000 eurot on 50 880 eurot. Sellest kuulub kummalegi abikaasale 25 440 eurot ehk see on

osa, mida ühisvara endale saav hageja peab kostjale hüvitama. Ka kodukindlustuse maksetest

kuulub hüvitamisele 48% ehk 204,42 eurot, kummagi abikaasa kohustus on 102,21 eurot.

- 13.03.2019 istungil jõudsid pooled kokkuleppele koduse sisustuse ja sõiduauto BMW

jagamise osas. Puudub menetlusökonoomiline vajadus vormistada nende esemete jagamine

kompromissiga ehk määrusega. Kostja 13.03.2019 dokument ehk vallasasjade loetelu on

võimalik lugeda nõude täpsustamiseks. Seeläbi saab esemed jagada kohtuotsusega.

Ühisvara

väärtus

moodustab

24 427,89 eurot

(vara

64 136,74 eurot

–

kohustus

39 708,85 eurot), millest hageja omandisse jääva vara ja kohustuste maksumus on

14 714,64 eurot ning kostja omandisse jääva vara väärtus 9713,25 eurot. Seega tuleb hagejal

tasuda kostjale hüvitist omandist ilmajäämise eest 2500,70 eurot (24 427,89 ÷ 2 – 9713,25).

Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele ühisvaraline kohustus (kindlustusmaksed) 50%

ulatuses summas 379,45 eurot (277,24 + 102,21). Nõuded tuleb kattuvas ulatuses tasaarvestada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub:

1) tühistada Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsuse resolutsiooni p-d 1.4, 2.3 ja 2.4 ning

kinnitada poolte vaheline kompromiss, millega jätta V.K. omandusse koduse sisustuse esemed

(Red Apple söögilaud ja 4 tooli, Red Apple kummutid, diivan, pesukuivati, diivanvoodi

pesukastiga, Red Apple suur kummut, kirjutuslaud, lastetoa mööbel 399, magamistoa voodi,

mullivann, pesumasin, vannitoa mööbel, televiisor Samsung, kodukino Samsung, televiisor

Philips, televiisori alus ja võimendi) ning M.K. omandusse sõiduauto BMW 525 (XXXXXX )

ja koduse sisustuse esemed (3 kodukino kõlarit, 2 raadiotehnika kõlarit ja 2 jalgratast).

Alternatiivselt tühistada osaliselt maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4 ja teha selles osas uus

otsus, millega jätta V.K. omandusse koduse sisustuse esemed (Red Apple söögilaud ja 4 tooli,

Red Apple kummutid, diivan, pesukuivati, diivanvoodi pesukastiga, Red Apple suur kummut,

kirjutuslaud, lastetoa mööbel 399, magamistoa voodi, mullivann, pesumasin, vannitoa mööbel,

televiisor Samsung, kodukino Samsung, televiisor Philips, televiisori alus ja võimendi)

väärtusega 3300 eurot ning tühistada osaliselt maakohtu otsuse p-d 2.3 ja 2.4 ning teha uus

otsus, millega jätta M.K. omandusse sõiduauto BMW 525 (XXXXXX ) ja koduse sisustuse

esemed (3 kodukino kõlarit, 2 raadiotehnika kõlarit ja 2 jalgratast) väärtusega 3300 eurot.

2) tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1 osaliselt OÜ Ilustuudio 5 osa väärtuse osas ja

teha uus otsus, millega jätta M.K. ainuomandisse OÜ Ilustuudio 5 osa väärtusega 1250 eurot.

3) tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.2 osaliselt sõiduauto Toyota Corolla Verso

väärtuse osas ja teha uus otsus, millega jätta M.K. ainuomandisse sõiduauto Toyota Corolla

Verso väärtusega 4000 eurot.

4) tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 ja jätta rahuldamata V.K. nõue

kindlustusmaksete hüvitamiseks.

5) tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 6 osaliselt hüvitise suuruse osas ja teha uus otsus,

millega mõista V.K. lt välja M.K. kasuks hüvitis 9374,64 eurot.

6) tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 7 poolte nõuete tasaarvestamise osas.

Maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.1, 1.2, 1.3, 4 ja 8 jätta muutmata ning menetluskulud

poolte kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et OÜ Ilustuudio 5 osa väärtuseks tuleb võtta poolte

pakutu keskmine. Vastustaja ei ole esitanud osaühingu likvideerimisväärtuse arvestuskäiku,

samuti loobus vastustaja ekspertiisist, mistõttu jääb arusaamatuks, mille alusel luges kohus

pakutud likvideerimisväärtuse õigeks. Lähtuda tuleb osa nominaalväärtusest 1250 eurot, mida

kinnitab äriregistri kaart. Muid tõendeid osa väärtuse kohta esitatud ei ole;

2) puudub peale abielulahutust makstud kindlustusmaksete hüvitamiseks alus. Kinnistut

kasutab vastustaja, sõiduautod on jagatud nii, et Mitsubishi on vastustaja, Toyota apellandi ja

BMW apellandi poja kasutuses. Liikluskindlustuse maksete tasumise eesmärk on see, et sõiduki

kasutaja saaks osaleda liikluses ning liikluskindlustuse olemasoluga tagatakse liiklusõnnetuse

korral kahjude hüvitamine. Seega ei saa nimetatud kulutusi lugeda ühisvara huvides tehtud

kulutusteks, vaid selle kasutaja huvides tehtud kulutusteks. Kohus on lähtunud PKS § 37 lg st 2,

samas ei nähtu, millisel 2. alljaotises toodud alusel nõue rahuldati. Ainuke säte, mis reguleerib

lahusvara kasutamist ühisvara huvides, on PKS § 34 lg 2, kuid selle sätte järgi saab üks abikaasa

nõuda oma lahusvarasse kulutuste hüvitamist ühisvara arvel, mitte nõuda teiselt abikaasalt enda

kasuks kulutuste hüvitamist. Samale seisukohale on asunud Riigikohus (3-2-1-164-14).

Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi protsessuaalse taotluse kindlustusmaksete

tasaarvestamiseks. Apellandilt mõisteti vastustaja kasuks välja kindlustusmaksed summas

379,45 eurot, mille apellant palub tasaarvestada apellandi tasutud sõiduauto Toyota

kindlustusmaksetega summas 918,05 eurot;

3) on kohus lugenud sõiduauto Toyota väärtuseks vastustaja poolt 27.08.2018 ja apellandi poolt

06.03.2019 pakutud väärtuste keskmise. Selline metoodika ei ole kooskõlas kohtupraktikaga,

mille järgi määratakse vara väärtus omandi kaotamise aja seisuga. Kuna vastustaja peale

27.08.2018 uut tõendit sõiduauto väärtuse kohta ei esitanud, saab lähtuda apellandi hilisemalt

esitatud tõendist, mille järgi on sõiduauto väärtus 06.03.2019 seisuga 4000 eurot;

4) ei saanud kohus tulenevalt TsMS §-st 439 jagada ühisvarana vara, mille osas pooled sõlmisid

13.03.2019 kohtuistungil kompromissi, s.o kodune sisustus ja sõiduauto BMW, mida kumbki

pool endale ei soovinud. Pooled jagasid nimetatud vara omavahel ära ja palusid kohtul

kompromissi kinnitada ning edasises vaidluses välistasid selle vara jagamise ühisvara hulgast.

Vastuseks vastustaja küsimusele, kas kompromissi saaks määrusega kinnitada, kinnitas kohus,

et seda saab teha kohtuotsuse punktina. Selle tulemusel pooled muutsid oma nõudeid, kuna

koduse sisutuse ja sõiduauto BMW osas oli vaidlus lahendatud kompromissiga;

5) kuna vastustajale jääb vara summas 14 624,64 eurot (Mitsubishi 625 eurot + Honda

puhaskasum 2918,49 eurot + 48% kinnistust 50 880 eurot – Swedbank AS laen

39 798,85 eurot) ja apellandile summas 5250 eurot (OÜ Ilustuudio 5 osa 1250 eurot + Toyota

4000 eurot), tuleb vastustajal hüvitada apellandile 9374,64 eurot.

5. V.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja ringkonnakohtu menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on äriühingu absoluutne minimaalne väärtus äriühingu likvideerimisväärtus (3-2-1-145-04,

p 23). Äriühingu likvideerimisväärtuse (vara ja kohustuste vahe) arvutamine ei vaja eksperdi

hinnangut, vaid nii kohus kui ka menetlusosalised saavad majandusaasta aruandes kajastatud

bilansi põhjal äriühingu likvideerimisväärtuse ise arvutada. Osaühingu 2018. a majandusaasta

aruande bilansist nähtub, et 31.12.2017 seisuga oli vara summas 10 668 eurot ja kohustusi

summas 7315 eurot. Seega on osaühingu likvideerimisväärtus 3353 eurot ja 50% osa

minimaalne väärtus 1676,50 eurot;

2) on apellandil kohustus hüvitada vastustajale 50% vastustaja tasutud kindlustusmaksetest.

Kindlustuse eesmärk on tagada, et asja kahjustumise või hävinemise korral saab omanik

hüvitist, mis hüvitab asja väärtuse vähenemise. Kuna kindlustatud esemed kuulusid ühisvara

hulka, oli mõlemal omanikul kohustus tagada kindlustuse olemasolu. Apellant on jätnud

tähelepanuta Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-164-14 p 14;

3) on pooled sõiduki väärtust tõendanud kasutatud autode müügikuulutustega. Olukorras, kus

pooled ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks konkreetse sõiduki väärtus, lähtus kohus

põhjendatult poolte esitatud kaudsetest tõenditest nähtuva võimaliku väärtuse keskmisest;

4) ei ole pooled sõlminud kompromisslepingut, vaid on esitanud kohtule ühisvara jagamise osas

osaliselt ühised seisukohad. Kohus on poolte ühistest seisukohtadest lähtudes ühisvara õigesti

jaganud. Kohus selgitas, et käsitleb seda küsimust otsuses. Pooltel sellele vastuväiteid polnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Praeguses asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles

maakohus määras kindlaks OÜ Ilustuudio 5 osa väärtuse ja sõiduauto Toyota Corolla Verso

väärtuse, mõistis kostjalt välja kindlustusmaksete eest hüvitise, määras kindlaks kostjale

väljamõistetava hüvitise suuruse ja jättis kinnitamata kompromissi osas, milles pooled

saavutasid kokkulepe.

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras

kindlaks sõiduauto Toyota Corolla Verso väärtuse, kindlustusmaksete eest hüvitise suuruse ja

kostjale väljamõistetud hüvitise suuruse.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab M.K. ainuomandisse sõiduauto

Toyota Corolla Verso väärtusega 4000 eurot ja mõistab V.K. lt M.K. kasuks välja 3054,85

eurot.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

8. Pooled vaidlesid maakohtus muu hulgas OÜ Ilustuudio 5 väärtuse üle.

Hageja oli seisukohal, et osa väärtuse aluseks tuleb võtta 2017. a majandusaasta aruanne, mille

bilansist nähtuvalt on osaühingul 31.12.2017 seisuga vara 10 668 eurot ja kohustusi 7315 eurot

ning seega osaühingu likvideerimisväärtus 3353 eurot (1/2 sellest 1676,50 eurot). Kostja lähtus

seevastu osaühingu nimiväärtusest 2500 eurot (1/2 sellest 1250 eurot).

Maakohus leidis, et kuna pooled ei esitanud osa väärtuse kohta täiendavaid tõendeid, siis tuleb

aluseks võtta osa keskmine väärtus, lähtudes poolte esitatud tõenditest. Seejuures ei lähtunud

maakohus mitte poolte esitatud osade väärtustest (3353 eurot ja 2500 eurot), vaid osade1/2-st

väärtustest (1250+1676,50=2926,50:2) ning jagas tulemuse omakorda 2-ga. Selle tulemusel

leidis maakohus, et 1/2 osa väärtus on 731,63 eurot.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus lähtus osa väärtuse kindlakstegemisel ekslikult

osa 1/2 väärtusest. Isegi kui maakohtu poolne osa väärtuse kindlakstegemine selle keskmise

väärtuse järgi oleks õige, oleks osa 1/2 keskmine väärtus 2926,50 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et osa väärtuse kindlakstegemine selle keskmise väärtuse järgi ei ole

õige. Pooled ei ole vaidlustanud seda, et tegemist on tegutseva osaühinguga, samuti ei ole kostja

väitnud, et osa väärtuse kindlakstegemine hageja pakutud viisil (likvideerimisväärtuse kaudu)

oleks vale. Osa väärtuse kujunemine on hageja poolt esitatud (vt osaühingu 2017. a

majandusaasta aruanne) ning seega on ebaõige kostja seisukoht, et hageja ei ole esitanud tema

poolt esitatud osa väärtuse arvutuskäiku.

Kostja seisukoht, et osa nimiväärtus kajastab osa tegelikku väärtust, on tõendamata. Ekslik on

ka see kostja väide apellatsioonkaebuses, et osaühingu osa väärtus on 1250 eurot.

Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu.

Vaatamata eelnevalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu poolt kindlaksmääratud osa väärtust

ei ole võimalik muuta, kuna maakohtu otsuse vaidlustas kostja ning apellatsioonimenetluse

olemusest tulenevalt ei saa apellatsioonkaebuse esitamine tuua kaasa kostja olukorra

halvenemist.

9. Pooled vaidlesid maakohtus samuti sõiduauto Toyota Coralla Verso väärtuse üle.

Hageja 27.08.2018 esitatud tõendi (auto24 väljavõte) järgi on sõiduauto väärtus 5900 eurot ja

kostja 06.03.2019 tõendi (auto24 väljavõte) järgi on sõiduauto väärtus 4000 eurot.

Maakohus lähtus sõiduauto väärtuse kindlakstegemisel eelmärgitud tõenditel märgitud

väärtuste keskmisest summast, s.o 4950 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline seisukoht ei ole õige ning on vastuolus

kohtupraktikaga.

Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks lahend nr 3-2-1-70-10 p 13) asunud seisukohale, et

hüvitise suurus omandi kaotamise korral tuleb määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise

aja seisuga.

Seega on põhjendatud kostja seisukoht, et kõige täpsemalt kajastab sõiduauto Toyota Corolla

Verso väärtust omandi kaotamise aja seisuga kostja 06.03.2019 esitatud tõend, millest nähtuvalt

on sõiduauto väärtus 4000 eurot. Nimetatud tõendis märgitud sõiduauto väärtust ei ole hageja

vaidlustanud.

Kuna sõiduauto Toyota Corolla Verso jääb kostjale, on kostja kohustatud hüvitama hagejale ½

selle väärtusest, s.o 2000 eurot. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.

10. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus jättis

põhjendamatult arvestamata tema 06.03.2019 menetlusdokumendis (IV kd, tl 167) esitatud

taotluse kindlustusmaksete arvestamiseks seoses tema kasutuses oleva varaga. Kostja

nimetatud taotlus on esitatud selge nõudena ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige.

Puudub vaidlus, et kõik kindlustatud esemed, millega seonduvalt pooled kindlustusmakseid

tasusid, kuulusid poolte ühisvara hulka. Kuna kindlustuse eesmärk on tagada, et asja

kahjustamise või hävinemise korral saab asja omanik hüvitust, siis ei ole õige kostja see väide,

et kulutused kindlustusele tuleb lugeda asja kasutaja huvides tehtud kulutuseks.

PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda,

et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

Nimetatud sätte alusel saavad mõlemad pooled nõuda, et kuni ühisvara jagamiseni tehtud

kulutused kindlustusele hüvitatakse ühisvara arvel. Seetõttu ei ole õige maakohtu otsus osas,

milles ta arvestas üksnes hageja tehtud kulutustega.

Maakohus tuvastas, et kostja peab hüvitama hagejale 1/2 viimase poolt tasutud

kindlustusmaksetest summas 379,45 eurot. Kostja on tõendanud (vt 31.05.2018

menetlusdokumendi ja 06.03.2019 menetlusdokumendi lisad), et ta on tasunud

kindlustusmakseid 917,23 eurot, millest 1/2 moodustab 458,6 eurot. Tasaarvestuse tulemusena

peab hageja hüvitama kostjale ühisvara arvelt 79,15 eurot (458,6-379,45).

Maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 on üleliigne ja see tuleb kohtuotsuse resolutsioonist välja

jätta.

11. Puudub vaidlus, et pooled jõudsid 13.03.2019 kohtuistungil kokkuleppele kodustuse

sisustuse ja sõiduauto BMW jagamise osas (t.l 191 pöördel). Kohus selgitas pooltele, et ta

vormistab osalise kompromissi kohtuotsuses (mitte eraldi määruses) ning kohtuistungi

protokollist nähtuvalt pooled kohtu tegevusele vastuväidet ei esitanud.

Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole menetlusõiguse normi rikkumisega,

mis tooks kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise. Apellatsioonkaebus on selles osas

põhjendamatu.

Vastuseks kostjale märgib ringkonnakohus veel seda, et kostja ei ole tõendanud koduse

sisustuse esemete väärtust.

12. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega sõiduauto Toyota Corolla Verso väärtuse osas

moodustab kostja omandisse jääva vara väärtus 8763,25 eurot (vähenemine 950 euro võrra).

Hagejale jääva vara väärtus on suurem seega 5951,39 euro võrra (14 714,64-8763,25) ning

sellest 1/2 (2975,70 eurot) peab hageja hüvitama kostjale. Lisaks peab hageja hüvitama kostjale

kindlustusmaksetena 79,15 eurot. Kokku peab hageja hüvitama kostjale 3054,85 eurot

(2975,70+79,15).

13. Seoses

apellatsioonkaebuse

osalise

rahuldamisega

jäävad

menetluskulud

apellatsiooniastmes poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja