2-17-5468/81 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2019, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-5468

Tsiviilasi

EstHus OÜ hagi AS-i Saku Metall Uksetehas vastu

kulude hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 20. detsembri 2018 otsus

Kaebuste esitajad ja liigid

AS-i Saku Metall Uksetehas apellatsioonkaebus ja

EstHus OÜ vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuste hinnad

AS-i Saku Metall Uksetehas kaebuse hind

66 948,92 eurot ja EstHus OÜ kaebuse hind

22 778,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuapellant): EstHus OÜ (registrikood

11572900), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Kristjan Tamm ja Andrus Kattel

Kostja (apellant): AS Saku Metall Uksetehas

(registrikood 12318492), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Kristel Viru ja Kalle-Kaspar Sepper

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 2. septembril 2019, millel osalesid poolte

lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUSED

I.1. Harju Maakohtu 20. detsembri 2018 otsust (edaspidi: otsus) muuta järgmiselt:

I.1.1. tühistada

otsus

osas,

milles

hagi

jäi

rahuldamata

puuduste

kindlakstegemise kulutuste hüvitamiseks summas 3889,49 eurot ja

sellelt summadelt viivise saamiseks ning teha selles osas uus otsus,

millega hagi täiendavalt rahuldada;

I.1.2. tühistada otsus osas, milles hagi jäi rahuldamata kohtueelse õigusabi

kulutuste hüvitamiseks osasummas 500 eurot ja sellelt summadelt viivise

saamiseks ning teha selles osas uus otsus, millega hagi täiendavalt

rahuldada;

I.1.3. tühistada otsus osas, milles jaotati menetluskulud ja teha selles osas uus

otsus, millega jätta menetluskuludest maakohtus 80% kostja ja 20%

hageja kanda, välja arvatud kostja 25. aprilli 2017 määruskaebuse

menetlemise kulud, mis jätta kõik kostja kanda;

2 (17)

I.1.4. täiendada otsuse resolutsiooni otsustusega hagi tagamise abinõude

kehtimajäämise kohta;

I.1.5. asendada niiskuskahju hüvitamise nõude (ja sellega kaasnevate nõuete)

rahuldamata jätmise põhjendused otsuse punktis 62 käesoleva otsuse

põhjendava osa punkti 16 alapunktidega.

I.2. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

I.3. Määrata kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 66 948,92 eurot ja hageja vastu-

apellatsioonkaebuse hinnaks 22 778,36 eurot.

I.4. Rahuldada kostja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks ja selleks

kanda 100 eurot samale saajale ja arvelduskontole nagu tasuti riigilõiv kostja

apellatsioonkaebuse esitamisel.

I.5. Kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja sellega seonduvad menetlus-

kulud jätta kostja kanda, välja arvatud tagastatav riigilõiv.

I.6. Hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning sellega seonduvatest

menetluskuludest jätta 80% kostja ja 20% hageja kanda.

II. OTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada osaliselt.

II.2. Välja mõista kostjalt AS-lt Saku Metall Uksetehas hageja EstHus OÜ kasuks

kahjuhüvitis 65 718,91 eurot ja kuni otsuse tegemiseni viivis 13 914,40 eurot.

II.3. Välja mõista kostjalt AS-lt Saku Metall Uksetehas hageja EstHus OÜ kasuks

viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

5. oktoobrist 2019 kahjuhüvitise summalt (65 718,91 eurot) kuni kahjuhüvitise

tasumiseni.

II.4. Jätta Harju Maakohtu 6. aprilli 2017 määrusega rakendatud hagi tagamise

abinõud kehtima otsuse täitmise tagamiseks.

II.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jaotada järgmiselt:

II.5.1. kostja 25. aprilli 2017 määruskaebusega seonduvad kulud jätta kostja

kanda;

II.5.2. ülejäänud kuludest maakohtus jätta 80% kostja ja 20% hageja kanda;

II.5.3. kostja apellatsioonkaebusega seonduvad kulud jätta kostja kanda, välja

arvatud tagastatav riigilõiv;

II.5.4. hageja vastuapellatsioonkaebusega seonduvatest kuludest jätta 80%

kostja ja 20% hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

3 (17)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. EstHus OÜ (endine ärinimi Puitpaneel OÜ, hageja) esitas 5. aprillil 2017 Harju Maa-

kohtule hagi AS-i Saku Metall Uksetehas (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista

kahjuhüvitise 82 195,45 eurot, viivise sissenõutavaks muutunud summas 954,81 eurot ja alates

6. aprillist 2017 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

poolte vahel 19. mail 2014 tüüptingimustel sõlmitud töövõtulepingu nr 161147

(edaspidi: leping) alusel pidi kostja valmistama hagejale Rootsi Kuningriigis

Jönköpingis püstitavate moodulelamute II ehitusetapi välisuste komplektid ehk

metallavatäited MU 1 (38 tk), MU 2 (38 tk), MU 3 (4 tk) ning MU 4 (4 tk). Kostja

tarnis tooted tähtaegselt 10.–27. juunil 2014 ja hageja tasus tähtaegselt. Moodulelamud

andis hageja lõpptellijale üle 6. oktoobril 2014. Pooled vaidlevad lepinguga hõlmatud

toodetest 76 ukse kvaliteedi üle (MU 1 ja MU 2, edaspidi: uksed);

-

suvel 2015 pöördus lõpptellija hageja poole uste veetiheduse probleemiga. Majades

tekkis välisuste piirkonda niiskus ning sajuse ja tuulise ilmaga kogunes vesi, mis rikkus

konstruktsioone ja viimistlust;

-

hageja esitas kostjale 9. juulil 2015 reklamatsiooni, pidades põhjuseks uste metall-

konstruktsioonide siseses soones asuvat perforeeringut; kostja kinnitas 10. juulil 2015,

et uksekonstruktsiooni metall-lehed on augustatud, augustuse peaks katma tihend ja

soovitas hagejal kontrollida uksetihendi paigaldust või paigaldada paksem tihend;

-

alates 13. juulist 2015 toimunud suhtluses pakkus kostja välja uksepakkude augustuse

katmise metallist liistuga ja täiendava tihendiga. Kostja keeldus andmast uste nõuetele

vastavust tõendavaid dokumente. Lõpptellija keeldus pakutud parandusviisist, kuna

uste teised augustatud osad oleks endiselt jäänud vett läbilaskvaks;

-

hageja pöördus kostja poole veel 2. oktoobril ja 9. novembril 2015. Kostja teatas

8. jaanuaril 2016, et keeldub pretensiooni rahuldamisest. Kostja väitis, et tegemist võib

olla paigaldusveaga ning tarnitud uksed vastavad standardile ja tootespetsiifikale;

-

hageja andis 22. jaanuaril 2016 kostjale tähtaja kuni 1. juunini 2016 uste asendamiseks

lepingutingimustele vastavate toodetega, millest kostja keeldus;

-

riiklikult tunnustatud ehituseksperdi PP 19. aprilli 2016 arvamuse (edaspidi: PP

arvamus) kohaselt ei sobi uksed kasutamiseks eluruumi välisustena. Ta tuvastas, et uste

lengid ning lävepakud ei ole nõuetekohase veepidavuse ja õhu läbilaskvusega, lisaks

on osa ukselehti kaardunud või viltused ning 20 uksel on praod ülemise hinge

piirkonnas. Kostja on võrreldes 2011. aastal tarnitud uksekomplektidega muutnud

avatäidete konstruktsiooni. Lepingu alusel 2014. aastal müüdud uste lengid ja

lävepakud on tihendi aluses soones perforeeritud ehk augustatud. Varjatud augustus

võimaldab veel ja niiskusel pääsu läbi väliperimeetri hoone konstruktsioonidesse;

-

hageja pöördus täiendavalt TÜV Eesti OÜ (edaspidi: TÜV) poole ukse kvaliteedi

kontrollimiseks. Katsetel tuvastati uste lengides kohti, kust vesi pääses (sõltumatult

paigaldamisest) lengidest läbi ja kahjustas uste ümbruses ehituslikke konstruktsioone.

TÜV koostas katseprotokolli (edaspidi: TÜV-i protokoll) ning uste- ja akende

keskkonnakatsete ekspert KP kirjaliku arvamuse (edaspidi: KP arvamus); protokollist

ja arvamusest selgus, et ustel puudub ette nähtud veepidavusklass 5A;

4 (17)

-

hageja asendas omal kulul uksed nõuetekohastega ja kandis kulu 74 735,83 eurot.

Lisaks tegi hageja kulutusi puuduste põhjuste kindlakstegemisele 3889,48 eurot,

õigusabile 2590 eurot ja kandis valuutakursi vahest tingitud kulu 980,11 eurot. Kokku

tuleb kostjal põhinõudena hüvitada summa 82 195,42 eurot;

-

viivist nõuab hageja alates 11. veebruarist 2017, ehk hageja poolt viimase hagetava

kulutuste kandmise järgsest päevast.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

lepingus ei lepitud kokku, kuhu uksed paigaldatakse. Hageja ei teavitanud kostjat, et

uksed paigaldatakse moodulelamutele, kus nende tingimused kasutamisel on erinevad.

Vajalikku ja kokkulepitud projektdokumentatsiooni hageja kostjale üle ei andnud;

-

kostja täitis lepingulise kohustuse kohaselt, sh tähtaegselt ja pretensioone kvaliteedi

kohta ei esitatud. Kaunase Arhitektuuri ja Ehituse Instituudi 28. novembri 2013

katseprotokoll nr 156/SŠF/13 VOA en (edaspidi: Kaunase protokoll) tõendab, et R52-

RYA tüüpi uks vastab müügilepingu tingimustele ja veepidavusklassile 5A;

-

juba septembris 2014 teavitas kostja hagejat, et uksed on valesti paigaldatud ning

lahendus oleks uste reguleerimine või uuesti paigaldamine või tihendite vahetus. Samas

kostja selgitas, et tihendite asendamine ei kõrvalda probleemi, vaid on ajutine lahendus

ja parem oleks uksed õigesti paigaldada;

-

septembris 2014 hageja ei avaldanud, et uksed lasevad vett läbi. Sellest teatas hageja

alles suvel 2015. Kostja vastas, et probleem ei saa olla ustes, vaid tihendite vales

paigaldamises. Kostja ei vastuta puuduste eest, kuna uksed paigaldati valesti, hageja

asendas originaaltihendid uutega ning jätkas valesti paigaldatud ja mitteoriginaal-

tihenditega uste kasutamist. Kostja pakkus lahenduseks suurema läbimõõduga tihendi

paigaldamist ja ka uksepaku peale katteprofiili valmistamist, aga hageja neid lahendusi

ei aktsepteerinud;

-

kostja ei nõustunud hageja tellitud asjatundja arvamusega, kuna hageja eiras kostja

palvet viibida uste ülevaatuse juures, millega välistas võimaluse olukord kahepoolselt

fikseerida ja välja selgitada tegelikud probleemid. Kostja tellis ise arvamuse riiklikult

tunnustatud eksperdilt ÜL-lt, kes tuvastas 30. juuni 2016 auditis (edaspidi: ÜL

arvamus), et uksi ei paigaldatud nõuetekohaselt. Lisaks viitas ÜL PP arvamuse

puudusele, mistõttu ei ole viimane usaldusväärne. Vaidlusaluste uste suhtes viis

21. oktoobril 2016 põhjaliku kontrollmenetluse läbi Tehnilise Järelevalve Amet, kes

märkis, et kostja toodetud RYA-tüüpi metallvälisuste vastavus nõuetele on kontrollitud

täies ulatuse;

-

hageja eelistab kõige koormavamat õiguskaitsevahendit ja nõuab kõigi uste osas kahju

hüvitamist. Samas PP arvamuses käsitatakse puuduseid 20-l uksel ning TÜV ja KP

vaatlesid ühte objektilt toodud ust. Hageja peab tõendama iga ukse puhul, milline

puudus esines. Hageja ei tõendanud põhjuslikku seost kahju ja tegevuse vahel 76-l

uksel. Tõendamata on, et niiskuskahjustus oli 76 ruumis. Samuti ei põhjendanud

hageja, miks ta nõuab asendamise, mitte aga parandamise kulu. Uste asendamine ei ole

proportsionaalne olukorras, kus ukselengid ja lävepakud lasevad hageja väitel vett läbi.

Need puudused saab kõrvaldada oluliselt lihtsamalt ja odavamalt. Tõendamata on

kõikide uste väljavahetamise vajadus. Hageja ei ole uksi kostjale tagastanud;

-

hageja ei tõendanud põhjuslikku seost väidetavalt ebakvaliteetsete uste ja niiskus-

kahjustuste vahel. ÜL hindas viie ruumi õhutemperatuuri ja õhuniiskust ning tuvastas,

et õhuniiskus on ruumides liiga kõrge, mis toob kaasa veeauru kondenseerumist

konstruktsioonidel ning põhjustab niiskuskahjustusi ja mikroorganismide kasvu.

Kuivõrd moodulmajades on mittenõuetekohane sisekliima, siis ruumides olevad

niiskuskahjustused sellest ilmselt ka tulenevad;

5 (17)

-

kostja müüs hagejale 76 ust hinnaga 18 028,06 eurot, millele lisandusid käibemaks,

kaubaaluse maksumus 150 eurot ja transport 960 eurot. Hageja tellis asemele oluliselt

kallimad uksed, mis oli hageja enda valik ja kostja selle eest ei vastuta;

-

hagiavaldusele on lisatud kaks advokaadibüroo nõudekirja, mille koostamiseks ei ole

põhjendatud õigusteenuse kulu 2590 eurot. Nimetatud kulu hõlmab tõendite kogumist

ja kostja vastuväidete kontrollimist, mis on hagiavalduse ettevalmistamine ja seega

menetluskulu, mis jaotatakse lõpplahendis.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 20. detsembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 61 329,43 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 9113,72 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

21. detsembrist 2018 kahjuhüvitise summalt kuni selle tasumiseni.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, mistõttu ei olnud vaja neid rahaliselt

kindlaks määrata.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

pooled sõlmisid lepingu, mille kohaselt kostja pidi valmistama hagejale metallavatäited

MU 1 (38 tk), MU 2 (38 tk), MU 3 (4 tk) ja MU 4 (4 tk), mille eest hageja pidi kostjale

tasuma 21 237,18 eurot (lisandus käibemaks);

-

lepingule kohaldusid kostja tüüptingimused;

-

kostja pidi valmistama ja hagejale tarnima metallvälisuksed koos lengide,

uksepakkude, lukkudega;

-

metallvälisuksed pidid vastama veepidavusklassile 5A;

-

kostja tarnis uksed tähtaegselt 10. – 27. juunil 2014 ja hageja tasus uste eest tähtaegselt;

-

hageja paigutas uksed Rootsis püstitatud moodulelamute II ehitusetapile;

-

hageja andis moodulelamud üle lõpptellijale 6. oktoobril 2014.

3.2. Maakohus kohaldas VÕS § 208 lg 1 ja leidis, et kuigi poolte vahel sõlmitud leping on

pealkirjastatud töövõtulepinguna, tuleb seda käsitleda müügilepinguna.

3.3. Maakohus lähtus VÕS § 217 lg-st 1, lg 2 p-st 1 ja § 77 lg-st 1 ning leidis, et uksed ei

vastanud lepingutingimustele. Kuigi pooled lepingus uste omadusi detailselt kokku ei leppinud,

ei nähtu lepingust ega muudest tõenditest kokkuleppeid selle kohta, et uksed ei peaks mõnele

elementaarsele tingimusele vastama.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013 määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele

ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord” lisa 2 p 2

kohaselt tuleb välisustel (EVS-EN 14351-1 kohased tooted) määrata ja deklareerida vähemalt

järgmised omadused: veepidavus, vastupanu tuulekoormusele, soojusjuhtivus õhuläbilaskvus.

TÜV-i protokoll, KP arvamus ja kohtuistungil antud selgitused ning PP arvamus tõendavad, et

ustel puudub kostja tootespetsifikaadis ja toimivusdeklaratsioonis lubatud ja deklareeritud

omadus ja toimivus ehk veepidavus. Katsestandardis EN1027 lekkena defineeritud vee

läbitungimine kostja toodetud uksest toimus TÜV-i katsel ilma välise mõjurita (rõhu 0 paskalit

juures) pritsmete sattumisel ukselehele ja lengile juba katse neljandal minutil. Lisaks esines

uste hingede piirkonnas pragunemisi ja TÜV-i protokollist nähtub kaheksa lekkekohta.

Veelekked tulenevad ukse konstruktsiooni eripärast, mitte paigaldusest.

Kostja tarnitud metallvälisuste lengid ja lävepakud ei ole nõuetekohaselt vettpidavad ning

esineb probleeme õhu läbilaskvuses. Seetõttu ei sobi need välisustena kasutamiseks. Järelikult

ei vasta uksed lepingutingimustele. Tõendamata on kostja vastuväide, et puudused tekkisid

mittenõuetekohase paigaldamise tõttu.

6 (17)

3.4. Maakohus kohaldas VÕS § 217 lg 5 ja leidis, et uksed ei vasta lepingutingimustele lisaks

seetõttu, et kostja ei edastanud hagejale õigeaegselt paigaldusjuhendit. Kostja tarnis uksed

juunis 2014, kuid juhend edastati alles 6. augustil 2015. Kostja veebilehel olev paigaldusjuhend

loodi 2015. aastal, mistõttu ei saanud see olla hagejale kättesaadav juunis 2014.

3.5. Maakohus lähtus VÕS § 220 lg-st 1 ja leidis, et hageja teatas kostjale uste

lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul.

Kostja tüüptingimuste p 3.12 on VÕS § 42 lg 1 alusel tühine, kuna sellega nähakse tellijale ette

ebamõistlikult lühike tähtaeg kaubal ilmnevatest puudustest teavitamiseks. Hageja informeeris

kostjat puudustest koheselt, kui niiskuskahjustuste iseloomust võis järeldada, et need tulenevad

ukse puudulikust konstruktsioonist. Hageja saatis kostjale reklamatsiooni 9. juulil 2015. Kostja

on hagejale varasemalt tarninud samasuguseid uksi, mistõttu ei olnud hagejal põhjust eeldada,

et 2014. aastal tarnitud uksed ei vasta lepingutingimustele. Kuivõrd puudused ei olnud sellised,

mida võis uste ülevaatamisel koheselt avastada, siis on arvestatav, et nende ilmnemine võttis

aega ja neid ei olnud võimalik tuvastada viie tööpäeva jooksul alates üleandmisest.

3.6. Maakohus asus seisukohale, et uste kasutamise lõppsihtkoht ei oma tähtsust, kuivõrd

toimivusdeklaratsiooni kohaselt on ustel CE-tähis, mis näitab, et seda tüüpi välisuksi võib

kasutada kogu Euroopa Liidus (sh Rootsis). Seetõttu ei ole asjakohane kostja väide, et hageja

oleks pidanud kostjat uste lõppsihtkohast eraldi teavitama, kuivõrd Rootsis on teised

tingimused. Samuti ei ole usutav, et kostja ei teadnud uste kasutamisest Rootsis asuvates

moodulmajades, sest hageja oli varasemalt tellinud kostjalt samade moodulmajade I etapi

tarbeks 81 metallvälisuste komplekti 2011. aastal.

3.7. Hageja tõendas, et pöördus korduvalt kostja poole puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja

keeldus sellest. Hagejal oleks jäänud kulu olemata, kui kostja tarnitud uksed oleks vastanud

lepingutingimustele (veepidavusklassile 5A). Sel juhul poleks pidanud uksi välja vahetama.

Seega on põhjendatud uste väljavahetamisega seotud kulud kokku 59 734,49 eurot. Samuti on

põhjendatud sellele vastav osa kursikahjumist ehk 844,94 eurot.

Põhjendatud pole kostja vastuväide, et uste väljavahetamise kulu on ebaproportsionaalselt suur

võrreldes kostja poolt hagejale müüdud uste maksumusega ning hageja oleks saanud

olemasolevad praod silikooniga täita. Hageja edastas kostjale kutse osalemaks uste asendamise

ja sellega seonduvate tööde teostamise hankel. Kostja oleks võinud hankel osaleda. Samuti

tuleb lugeda põhjendatuks kõikide uste väljavahetamine, kuna ustel puudus veepidavusklass 5A

ja need ei sobinud kasutamiseks välisustena. ÜL ütlustega on tõendatud, et uste

plekikahjustused olid ajas jätkuvad ja progresseeruvad.

3.8. Tõendamata on niiskuskahju likvideerimise kulu. Esitatud fotodelt pole aru saada, millal

ja kus need tehti. Samuti pole aru saada mitmes ruumis ja kus niiskuskahju esines. Hageja ei

tõendanud, milles täpselt niiskuskahju likvideerimine seisnes. Eeltoodust tulenevalt jäi

rahuldamata hageja nõue niiskuskahju likvideerimise kulutuste 15 001,76 eurot ja vastava arve

tasumisest tingitud kursikahjumi 135,17 eurot hüvitamiseks.

3.9. Põhjendatud on puuduste kindlakstegemise kulu 3889,48 eurot. Pooled vaidlevad uste

lepingutingimustele vastavuse üle ja kostja keeldus kohtueelses menetluses kahju hüvitamisest.

Sellises olukorras võib hageja nõuda puuduste kindlakstegemise kulu hüvitamist.

3.10. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on põhjendatud 750 euro ulatuses. Advokaadibüroo

arvetest ei selgu, milliseid konkreetseid toiminguid tehti ja kas need olid vajalikud. Kuivõrd

kostja keeldus kohtueelselt korduvalt hageja nõude rahuldamisest, ei ole põhjendatud kolme

nõudeavalduse saatmine. Olukorras, kus vastaspool on keeldunud kahju hüvitamisest,

suurendab korduvate nõudeavalduste saatmine üksnes menetlusosaliste kohtueelseid

õigusabikulusid ega ole põhjendatud.

7 (17)

3.11. Neil kaalutlustel leidis maakohus, et hageja kahjunõude saab VÕS § 115 lg 1, § 127

lg-te 1–4 ja § 128 alusel rahuldada 61 329,43 euro ulatuses (= 59 734,49 + 844,94 + 750).

3.12. Viivise nõude rahuldas maakohus VÕS § 113 lg-te 1 ja 3 alusel lähtudes põhinõude rahul-

damise ulatusest. Viivise alates 11. veebruarist 2017 arvutas kohus viivisekalkulaatori abil.

3.13. Maakohus märkis, et jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 251 lg 1 ja § 260

lg 1 alusel tõendina arvestamata AK tunnistajaütlused ja selgitused, kuna ta viibis

30. novembri 2017 kohtuistungil kostja volitatud esindajana.

3.14. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel. Hagi osalise rahuldamise tõttu

pidas maakohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas

tühistada ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Kostja heidab maakohtule peamiselt ette tõendite ekslikku ja ainult osalist hindamist.

Maakohus luges hageja tõendid usaldusväärsemaks kui kostja tõendid, ilma seda põhjendamata.

Kokkuvõtvalt on kostja kaebuse väited järgmised.

4.1. Esiteks puudub põhjuslik seos kahju ja väidetava lepingurikkumise vahel, mistõttu

tulnuks kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

Hageja nõue põhineb eeldusel, et uksed lasid vett läbi ja põhjustasid moodulmajades

niiskuskahjustusi, mistõttu tuli need välja vahetada. Sellega maakohus nõustus, aga samas ei

tuvastanud niiskuskahju tekkimist. Nii on maakohtu otsus vastuoluline. Ühtlasi hageja ei

tõendanud, et uste väljavahetamise vajadus oleks seotud uste veepidavusklassiga, st väidetava

mittevastavusega lepingutingimustele, aga kostja tõendas puudused uste paigalduses (vt teine

väide). Maakohus ei põhjendanud, miks ta pidas just 76 ukse väljavahetamist vajalikuks.

4.2. Teiseks tekkisid ustel puudused mittenõuetekohase paigaldamise tõttu. Maakohtu

vastupidine seisukoht pole tõenditega kooskõlas.

Kostja tõendas, et ustel olid paigaldusvead (ÜL arvamus ja ütlused, samuti poolte kirjavahetus,

eelkõige hageja 9. septembri 2014 e-kiri ja kostja 19. septembri 2014 e-kiri). Uksed olid valesti

paigaldatud (lengid ei ole vertikaalsed, esineb läbipaineid, uksepilud ei ole võrdsed ja pinnad

paralleelsed, lävepakkude ühendussõlmed pole õhu- ega veetihedad), samuti olid valesti

paigaldatud uksesulgurid (mis igapäevaselt uksi lõhkusid). Nimetatud puudused paigaldusel

põhjustasid uste kahjustusi. Hageja asendas uksed just nende vigade tõttu. Käesolevas lõigus

viidatud tõendid jättis maakohus põhjendamatult arvestamata.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei edastanud hagejale uste paigaldusjuhendit. Juhend oli

kättesaadav internetist ja hageja seda kostja käest ei küsinud. Ka ilma juhendita pidanuks hageja

kui ehitusettevõtja paigaldama uksed õigesti, sest loetletud paigaldusvead olid vastuolus

elementaarsete ehitusnõuetega.

4.3. Kolmandaks leidis maakohus ekslikult, et uksed ei vasta lepingutingimustele.

Kaunase protokoll tõendab, et uksed vastavad müügilepingu tingimustele, sh vee-

pidavusklassile 5A. Viidatud protokolli koostaja oli pädev ja viis läbi menetluse, mille eesmärk

ongi tõendada toote vastavust nõuetele. TÜV-i protokollist seevastu nähtub, et seda ei koostatud

klassifitseerimise eesmärgil ja sellega ei ole võimalik hinnata veepidavusklassi. Lisaks ei ole

TÜV-i katsetulemused kontrollitavad ega usaldusväärsed, sest KP, kes katsetuse läbi viis,

märkis kohtuistungil, et võttis katsetuse ajal uksel ära villa, ega osanud ka öelda, millist

uksetihendit kasutati. Järelikult oli katse ajaks eemaldatud ukse koostisosa vill ja paigaldatud

teadmata tihend, mis võis olla sobimatu. Lisaks ei käinud KP ehitusobjektil ega tutvunud uste

paigaldusega, tema enda sõnul puuduvad tal ka ehitusalased kogemused ja teadmised uste vale

8 (17)

paigaldamise mõjudest. Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis kõrvale nii Kaunase

protokolli, selle kohta antud labori juhataja kinnituskirja kui ka ÜL arvamuse koos seletustega

ning juhindus ainult hageja tõenditest.

PP ütlused on vastuolulised ja tuleb jätta arvesse võtmata. Ta väitis, et niiskuskahjustuse,

uksesulguri ja selle paigalduse vahel puudub põhjuslik seos, kuid samas nõustus, et sulguri

ebaõige paigaldus võib kaasa tuua hingede deformatsiooni vastastikuste jõudude mõjumise

tõttu. Samuti on PP ütlused ja tema koostatud dokumendid ebausaldusväärsed, sest ta ei

analüüsinud uste paigaldust ega üldist seisundit. Ütlused on vastuolulised, sest enda väitel käis

ta Rootsis märtsis 2016, kuid täiendavale arvamusele on lisatud fotod, mis tehti 11. ja

12. mail 2016.

4.4. Neljandaks valis hageja väidetava puuduse kõrvaldamiseks ebaproportsionaalse meetme.

Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 222 lg-d 1 ja 5, sest ei võtnud arvesse kostja väiteid, et uste

väljavahetamise vajadus pole tõendatud ja uksed oleks saanud muuta kohapeal veetihedaks

oluliselt väiksema kuluga. KP ütluste ja TÜV-i protokolli põhjal on võimalik järeldada, et

hageja põhilised etteheiteid seoses ukse veepidavusega seisnevad selles, et lukuvastus ei pea

vett (kuna selles on augud) ning ukse leng alumise ja ülemise hinge juures ei ole veetihe (sest

seal on pragu). Kumbki neist etteheidetest ei õigusta uste asendamist. Lukuvastuse oleks saanud

silikooniga sulgeda nii, et vett enam läbi ei tilgu. Praod ukse alumise ja ülemise hinge juures ei

pärine tootmisest, vaid tekkisid vale paigalduse tõttu, aga ka need oleks saanud parandada

silikooniga. Hageja kasutas uksi enne nende asendamist kaks aastat. Uste asendamine ei olnud

järelikult põhjendatud.

Maakohus heitis kostjale asjatult ette hageja välja kuulutatud uste asendamise hankel osalemata

jätmist. Hageja ootas pakkumisi sama tähtaja jooksul, mille ta oli andnud kostjale uste

asendamiseks (kuni 1. juulini 2016). Selleks ajaks polnud kostjal teavet ega andmeid, et ustel

võiks olla temast tingitud puudusi.

Kostjalt tellitud uksed maksid 21 633,912 eurot ja hageja paigaldas uksed omal kulul. Hageja

nõuab uste asendamisega seotud kulu hüvitamist summas 60 579,43 eurot, mis on ilmselgelt

ebaproportsionaalne.

4.5. Viiendaks esitas hageja pretensiooni hilinenult. Maakohus järeldas ebaõigesti, et ustel

avaldusid puudused 2015. aasta suvel.

Leping sõlmiti 19. mail 2014 ja kostja täitis oma lepingulise kohustuse 27. juuniks 2014.

Hageja viitas võimalikele puudustele 9. septembri 2014 e-kirjas. Seejärel aga kasutati uksi

2014. aasta sügisel, talvel ja 2015. aasta kevadel. On üldteada, et sügisel ja talvel on sademeid

tavapärasest rohkem. Seega oleks puudused pidanud avalduma hiljemalt 2014. aasta sügisel,

kuid hageja teavitas kostjat puudustest alles juulis 2015.

Maakohus märkis, et väidetavalt pöördus lõpptellija hageja poole alles 2015. aasta suvel, kuid

selle kohta puuduvad tõendid. Järelikult tuleb lähtuda sellest, et mõistlik aeg pretensiooni

esitamiseks algas uste üleandmisest. Hageja mõistlikul ajal pretensiooni ei esitanud, jätkas

ebaõigesti paigaldatud uste kasutamist ja seega ka nende kahjustamist ning esitas pretensiooni

alles aasta pärast uste üleandmist. VÕS § 220 lg 3 alusel on hageja minetanud õiguse tugineda

lepingutingimustele mittevastavusele.

4.6. Kuuendaks jättis maakohus menetlusnorme rikkudes arvesse võtmata AK ütlused. AK-l

puudub juriidiline haridus, seega ei ole ta kohtumenetluses esindamiseks pädev. Ta osales

30. novembri 2017 istungil kuulaja või nõustajana, mistõttu TsMS § 251 lg 1 piirang tema

suhtes ei kohaldu. AK 18. septembri 2018 kinnituskirja ja selle lisa tuleb käsitleda

dokumentaalse tõendina, millega maakohus pidi asja lahendamisel arvestama. Hageja ei

esitanud õigeaegselt ka vastuväidet AK tunnistajana ülekuulamiseks, vaid tugines sellele alles

kohtukõne teesides.

9 (17)

5. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub hagi rahuldada osas, milles

maakohus jättis nõuded rahuldamata. Selle taotluse edukuse korral soovib hageja kõigi

menetluskulude kostja kanda jätmist, aga kui maakohtu sisuline otsus jääb ka muutmata, siis

menetluskulude proportsionaalset jaotamist vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Hageja kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Esiteks sisaldab vaidlustatud otsus arvutusviga ja on seetõttu vastuoluline. Kuigi

maakohus pidas hüvitatavaks uste puuduste kindlakstegemise kulu 3889,48 eurot, siis hagi

rahuldamise summa leidmise liitmistehtest jäi see summa välja. Samuti ei kajastu nimetatud

summa otsuse resolutsioonis. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 65 218,91 eurot (= 59 734,49 + 844,94 + 750 + 3889,48).

5.2. Teiseks tuleb kostjalt välja mõista mittenõuetekohase veepidavuse tõttu väljavahetatud

välisustega seotud niiskuskahju kulu 15 001,76 eurot ja vastav osa kursikahjumist 135,17 eurot.

Hinnates niiskuskahju uste ümbruse konstruktsioonides jättis maakohus olulises osas tõendid

tähelepanuta. Nimetatud kahju tõendavad asjatundjate arvamused ja neile lisatud fotod, samuti

poolte kirjavahetus, hageja pakkumispäring ja niiskuskahju kõrvaldamist kajastav arve koos

vastava lepinguga, aga ka PP ütlused 30. aprilli 2018 kohtuistungil. Neid tõendeid kogumis

hinnates on ilmne, et ustega piirnevates konstruktsioonides esinesid uste puudustest tingitud

varjatud niiskuskahjustused.

5.3. Kolmandaks on hageja kohtueelsed õigusabikulud põhjendatud täies ulatuses, st kostjalt

tuleb täiendavalt välja mõista 1840 eurot (= 2590 – 750). Hageja esitas tõendina nii

õigusabiarved, osaliselt koos spetsifikatsioonidega kui ka dokumendid ja kirjavahetuse, mida

hageja esindaja kohtueelselt koostas. Lisaks selgitas hageja õigusabi koosseisu. Tõendid koos

selgitustega peaksid olema piisavad tõendamaks õigusabiteenuse mahtu, sisu ja maksumust.

Hageja ja tema esindaja tegevus oli kuni jaanuarini 2017 suunatud eelkõige kompromissi

saavutamisele (esmalt läbi puuduste likvideerimise, hiljem läbi kahju hüvitamise). Ekslik on

maakohtu seisukoht, et keerulises õiguslikus olukorras advokaadi kasutamine kohtuvälise

kokkuleppe saavutamiseks ja nõude esitamiseks pole põhjendatud kulu VÕS § 128 lg 3 mõttes.

5.4. Neljandaks jättis maakohus alusetult menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja sisuliselt 65 218,91 eurot ehk 79% põhinõudest. Kuigi kohus

rahuldas põhinõudest ⅘, ei arvestanud ta sellega menetluskulude jaotamisel. TsMS § 163 lg 1

alusel tuleb hagi osalisel rahuldamisel eelistada proportsionaalset kulude jaotust.

6. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega suurendab hagi rahuldamise

ulatust ja muudab osaliselt maakohtu põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata

ja hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt

hagi ja kaebuste rahuldamisele.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas oma otsuse p-s 44 vaidlustamata asjaoludena

lepingu sõlmimise ja ajalise täitmise, samuti uste paigaldamise ja kasutuskohaga seonduvad

asjaolud. Neist saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda. Lisaks ei ole pooltel

vaidlust selles, et hageja pöördus pretensioonidega kostja poole uste garantiiaja jooksul ja kõik

vaidlusalused uksed olid põhimõtteliselt sama konstruktsiooniga.

10 (17)

9. Kostja kaebuse väidetele vastamist alustab ringkonnakohus teisest ja kolmandast väitest,

mida on põhjendatud käsitleda koos. Kostja leiab, et uksed vastasid lepingutingimustele ja

võimalikud puudused on tingitud ainult paigaldusvigadest. Kumbki väidetest ei ole edukas.

9.1. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte vaidlustatud otsuse p-s 47 õigesti

müügilepinguks, selle üle ei ole apellatsioonimenetluses ka vaidlust. Lisaks nõustub ringkonna-

kohus maakohtu õigusliku käsitlusega müügilepingu eseme puudustest tuleneva kahju

hüvitamise nõude eelduste osas (vaidlustatud otsuse p-d 49–53).

9.2. Maakohus sedastas vaidlustatud otsuse p-s 54, et uksed ei vastanud lepingutingimustele.

Täpsemalt tuvastas ta, et ustel puudus veepidavusklass 5A (p-d 55–56) ja kostja ei andnud ega

teinud hagejale kättesaadavaks koos ustega paigaldusjuhendit (p 57). Nende järelduste

tegemisel menetlusnorme ei rikutud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, v.a

paigaldusvigade tõendamatuse osas (vt selle kohta järgnevas p 16.5). Ainetu on kostja etteheide

PP täiendavale arvamusele lisatud fotode kuupäevade kohta, sest arvamuses viidati neile õigesti

kui ÜL arvamuse osale.

9.3. Kostja esile toodud paigaldusvead ei välista kumbagi puudust, mille põhjal maakohus

leidis, et uksed ei vasta lepingutingimustele. Isegi ebaõige paigalduse korral pidi kostja

tõendama, et algselt üle antud uksed olid kohase veepidavusega ja ta oli koos ustega andnud

üle või teinud muul viisil kättesaadavaks juhendi. Seetõttu ei ole kõnealuste väidete osas

asjakohased kostja viited ÜL arvamustele ja poolte kirjavahetusele, sest need ei tõenda uste

vastavust lepingutingimustele.

9.4. Maakohus leidis, et ukse tegeliku katsetamise tulemusel saadud hinnang veepidavusele

on adekvaatsem kui Kaunase protokoll. Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisu-

kohale. Pooled ei vaidle, et 76 ust olid ühesuguse tehnilise lahendusega. Maakohus tuvastas

TÜV-i protokollile viidates õigesti, et vähene veepidavus on konstruktsiooni- mitte aga

paigalduspuudus (I kd tl 49–51). Siit järeldub, et 76 ust ei vastanud müügilepingu tingimustele,

seda ei olnud vaja iga ukse puhul eraldi tuvastada ega uksi mingil muul alusel rühmitada.

9.5. Paigaldusjuhendi kättesaadavuse osas ei ole kostja viidanud tõenditele, mis võimaldaks

tuvastada selle hagejale saatmise või kättesaadavaks tegemise müügilepingu täitmise ajal.

10. Järgmiseks saab vastata kostja kaebuse esimesele väitele, mille järgi puudub väidetava

lepingurikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos. Ka sellega ringkonnakohus ei nõustu.

10.1. Võttes arvesse eespool p 9 alapunktides märgitut, saab ringkonnakohus nõustuda

maakohtuga, et uute uste soetamise, uste asendamise, kahju kindlakstegemise ja kohtueelse

õigusabikulude nõude osas esineb põhjuslik seos kostja lepingurikkumise ja hagejal tekkinud

kahju vahel. Vaidlustatud otsuse p-s 61 sisaldub maakohtu järeldus, et uste väljavahetamise

kulud (uued uksed ja uste vahetamine) on otseses seoses asjaoluga, millel kostja vastutus

põhineb. See on piisav hinnang põhjusliku seose esinemisele. Samuti nähtub põhjusliku seose

jaatamine p 63 viimasest lausest. Maakohtu otsust ei muuda vastuoluliseks tõdemus, et

niiskuskahju pole tõendatud. Kahju tekkimine ja ka põhjuslik seos tuleb loetletud kahjulike

tagajärgede puhul tuvastada eraldi, mida maakohus õigesti ka tegi.

10.2. VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel

tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua

non-põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse

põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks

saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt

kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg

oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 6. juuni 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 12.1 ja selles viidatud varasem praktika).

11 (17)

10.3. Hagejal tekkis uste asendamises ja väljavahetamises seisnev kahju eelkõige põhjusel, et

ustel puudus lepingus ette nähtud veepidavusklass 5A. Kui kostja oleks tarninud lepingu-

tingimustele vastavad uksed, st poleks lepingut rikkunud, siis poleks ka vastav kahjulik tagajärg

saabunud ning hageja poleks pidanud kandma kulusid uste väljavahetamiseks. Järelikult esineb

conditio sine qua non-põhimõtte järgi põhjuslik seos uute uste soetamise ja uste asendamise,

aga samuti vastava kahju kindlakstegemise ja kohtueelse menetluse õigusabikulude osas.

10.4. Eespool p-s 9.4 märgitu kohaselt ei vastanud kõik 76 ust lepingutingimustele, mistõttu

avaldus samasugune põhjuslik seos kõigi uste puhul ja ka sellest aspektist puudus maakohtul

vajadus seos iga ukse puhul eraldi tuvastada ega uksi mingil muul alusel rühmitada.

11. Kostja heidab oma kaebuse neljanda väitega hagejale ette uste asendamise kui

ebaproportsionaalse meetme valikut.

11.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega vaidlustatud otsuse p-s 61, et hagejal

oli õigus lepingu alusel nõuda veepidavusklassiga 5A uste tarnimist. Vaidlustamata asjaoludel

olid uksed mõeldud kasutamiseks elamu välispiirde osana ja seetõttu on nende veepidavus

oluline omadus. Kokkulepitust halvema veepidavusega ukse tarnimine on oluline lepingu-

rikkumine VÕS § 222 lg 2 tähenduses. Kui uksed sellele tingimusele ei vastanud, siis oli vaja

kas uksi täiendada nii, et saavutatakse vastavus sellele klassile, või uksed asendada. Kostja ei

toonud esile ega tõendanud, et tema kaebuse neljandas väites märgitud toimingute tulemusel

oleks muutunud uste veepidavusklass. Kuna hageja võis müügilepingu järgi nõuda veepidavus-

klassiga 5A uste tarnimist, aga kostja seda ei teinud ega viinud ka uksi lepingutingimustega

vastavusse, siis ei olnud uste asendamine ebaproportsionaalne, vaid pigem paratamatu. Uste

asendamisega, sh uute uste paigaldamisega seotud kulud pidi VÕS § 222 lg 4 järgi niikuinii

kandma kostja.

11.2. Lisaks on asjakohane märkida, et VÕS § 101 lg 2 pakub võlausaldajale võimaluse

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti, kusjuures kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. Kostja viienda väite kohaselt esitas hageja pretensiooni hilinenult. Ringkonnakohus seda

seisukohta ei jaga, vaid nõustub maakohtu järeldusega vaidlustatud otsuse p-s 58, et hageja

esitas pretensiooni õigeaegselt.

12.1. Nagu nähtub ringkonnakohtu senistest põhjendustest, õigustas uste asendamise nõuet

eelkõige nende mittevastavus lepingutingimustele veepidavuse osas. Nimetatud puudus ei ole

nähtav uste vastuvõtmisel ega paigaldamisel. Lisaks eeldab selle selgitamine, kas uste

veetiheduse probleem on tingitud uksest või selle paigaldusest, asjatundja kaasamist. Sisuliselt

on olukord sarnane Riigikohtu 12. juuni 2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 p-des 18 ja 19

kirjeldatuga, st ka käesoleval juhul ei saa hagejalt eeldada uste lepingutingimustele

mittevastavuse kohest märkamist.

12.2. Kuigi hageja oli teavitanud kostjat uste puudustest juba 2015. aastal, siis asjatundja

arvamus koostati 19. aprillil 2016 (I kd tl 28–48) ja hageja esindaja edastas kostjale sellel

põhineva korduva nõudeavalduse 21. aprillil 2016, st üksnes kaks päeva hiljem (I kd tl 24–25).

Ringkonnakohtu hinnangul saab käesoleval juhul siduda hageja teadasaamise sellest, et uste

veepidavuse puuduse on põhjustanud kostja valitud konstruktsioon, eelviidatud PP arvamuse

koostamise ja kättesaamisega. VÕS § 220 lg 1 tuleb aga sisustada nii, et selles sätestatud

mõistlik aeg hakkab kulgema just lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest. Seega

pole praegu määrava tähtsustega, millal hageja sai teada, et uksed lasevad vett läbi, vaid just

asjaolu, et selline puudus on neil konstruktsiooni (mitte aga paigalduse) tõttu. Kaks päeva on

kahtlemata mõistlik aeg VÕS § 220 lg 1 tähenduses.

12 (17)

13. Kostja kaebuse kuues väide AK ütluste arvestamata jätmise kohta pole põhjendatud.

13.1. Esmalt tuleb selles osas märkida, et kuigi hageja tugines kõnealusele rikkumisele alles

kohtukõne teesides, siis pidas maakohus vastavat menetluslikku küsimust oluliseks ja uuendas

11. septembri 2018 määrusega asja arutamise. Nii sai kostja võimaluse esitada hageja

vastuväite osas seisukoht ja menetluse uuendamise tõttu ei olnud hageja vastuväide enam ka

hilinenud.

13.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 30. novembri 2017 istungil osales AK kostja

esindajana. See nähtub istungi protokollist (II kd tl 87) ja ta esitas istungil samal päeval

allkirjastatud volikirja (II kd tl 84–85). TsMS § 50 lg 1 p 4 järgi märgitakse protokolli mh

andmed menetlusosaliste esindajate ilmumise kohta. Kui kohtul olnuks kahtlused, kas AK-l on

piisavad teadmised ja kogemused TsMS § 218 lg 2 tähenduses, siis pidanuks ka need TsMS

§ 50 lg 1 esimese lause ja p 10 kohaselt avalduma protokollis.

13.3. TsMS § 251 lg 1 välistab menetlusosalise esindaja tunnistajana ülekuulamise. Kuna AK

oli menetluses osalenud kostja esindajana, siis ei tohtinud teda tunnistajana üle kuulata ja

maakohus jättis põhjendatult ütlused TsMS § 238 lg 5 mõtte kohaselt arvestamata.

13.4. Õige on hageja seisukoht, et TsMS § 251 lg 1 tingimustele mittevastava isiku ütlusi ei saa

asendada kirjaliku kinnitusega (III kd tl 101) ega sellele lisatud protokolli ärakirjaga (III tl 102–

107). Protsessiosalisteks mitteolevate isikute kirjalikud seletused ei ole tõend TsMS § 229 lg 2

mõttes. Selle sätte kohaselt võib hagimenetluses olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise

vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Tõendil

peab TsMS § 229 lg 1 järgi olema seaduses sätestatud protsessivorm. TsMS § 251 lg 1

tunnustele vastava isiku ütlused võivad olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena ja neid ei

asenda muus vormis andmekandja (varasema menetlusõiguse kohta sarnaselt Riigikohtu

5. detsembri 2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-01, põhjenduste teine lõik). Samuti ei saa

tõendiks muuta poole lepingulise esindaja seletust. Kuigi menetlusosaliseks mitteoleva isiku

kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes, siis ei

omanda see sama tähendust nagu tunnistaja ütlus TsMS § 251 või § 253 mõttes (Riigikohtu

12. oktoobri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Kohus ei saa hagiasjas rajada otsust

poole ega tema esindaja seletusele, mis ei ole antud vande all (Riigikohtu 1. novembri 2006

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 15; kokkuvõtvalt vt ka 14. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-15, p 18 kolmas lõik). Käesoleval juhul saaks AK kohtule adresseeritud avalduse

põhjal üksnes järeldada, et AK jääb oma ütlustes avaldatu juurde, aga see ei anna võimalust

hinnata samu ütlusi dokumentaalse tõendina.

14. Vahekokkuvõttena saab märkida, et kostja kaebuse ükski väide ei anna alust vaidlustatud

otsuse muutmiseks. Seega jääb kostja kaebus tervikuna rahuldamata ja ringkonnakohus ei

vähenda kostja kaebuse alusel hagi rahuldamise ulatust.

15. Hageja kaebuse esimene väide maakohtu arvutusvea kohta on põhjendatud. Asjakohane

ja õige on hageja kriitika, et maakohus hindas vaidlustatud otsuse p-s 63 põhjendatuks puuduste

kindlakstegemise kulutuste hüvitamise nõude summas 3889,48 eurot, aga jättis selle p-s 65 hagi

rahuldamise kogusumma arvutamisel tähelepanuta. Seeläbi muutus maakohtu otsus vastu-

oluliseks. TsMS § 436 lg-st 1 tulenev kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab

ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas

nr 2-14-63272, p 14 teine lõik, ja selles viidatud 12. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-

17, p 15). Kirjeldatud puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada suurendades hagi rahuldamise

summat 3889,48 euro võrra.

16. Hageja kaebuse teine väide niiskuskahju kõrvaldamise kulu kohta on tõendite ühekülgse

hindamise etteheite osas põhjendatud, aga pole kokkuvõttes ikkagi edukas ega anna alust muuta

maakohtu lõppjäreldust.

13 (17)

16.1. Maakohus jättis kõnealuse nõude summas 15 001,76 euro ja sellelt arvestatud kursikahju

osasumma 135,17 euro hüvitamiseks rahuldamata peamiselt põhjendusega, et hageja pole

kahjustusi ega nende likvideerimiseks tehtud toiminguid piisavalt tõendanud. Ringkonnakohus

nõustub hagejaga, et maakohus ei ole selles osas tõendeid piisavalt hinnanud, millega rikkus

TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8. See rikkumine on võimalik kõrvaldada.

16.2. Niiskuskahju esinemine on tõendatud PP arvamuse järelduse p-ga 3.3.2 (I kd tl 32) ning

arvamusele lisatud fotodega nr 1, 17 ja 18 (I kd tl 36, 40 pöördel, 41; värviliselt II kd tl 128,

137, 138) ning 20. augusti 2017 täiendava arvamuse p-ga 3.5 (II kd tl 36). Kostja palgatud

asjatundja ÜL viitab oma arvamustes (I kd tl 140–179; II kd tl 81–83) samuti niiskuskahju

esinemisele, aga seob selle uste paigaldusvigadega. Hageja esitas täiendavad fotod, millelt

nähtub niiskuskahju (II kd tl 43 pöördel–44). Kokkuvõtvalt on mitu asjatundjat uste

paigalduskohta üle vaadates viidanud niiskuskahjustusele ja selle ka arvamustes ning fotodel

fikseerinud. Seetõttu ei ole põhjendatud maakohtu käsitlus, et niiskuskahju esinemine on

tõendamata.

16.3. Küll aga on põhjendatud kostja vastuväide, et niiskuskahju nõude maksmapanemisel ei

ole hageja täitnud oma tõendamiskoormist põhjusliku seose osas.

16.4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS

§ 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu

ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid

nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub

hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata

seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis

on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu

16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 13; 6. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-137-07, p 13 teine lõik).

16.5. Eelnevast tuleneb kokkuvõtvalt, et hageja tõi esile uste puudused, kostja ei suutnud

tõendada uste vastavust lepingutingimustele ja uste paigalduskohtades esines niiskuskahjustusi.

Siiski on kostja Ü. Laisalu arvamuste ja nende lisadega (I kd tl 140–164; II kd tl 81–83)

tõendanud, et ustel esines paigaldusvigu. Konkreetselt tõi asjatundja esile, et esineb probleeme

lengi vertikaalsusega ruumides nr 107, 114, 137, 153 ja 172; lävepakkudega ruumides nr 156,

157, 167, 167 ja 172 ning ukselehe asetusega ruumides nr 107, 109, 111, 114, 137, 154 ja 167.

Need puudused ei ole olemuselt sellised, mis viitaks seotusele uste veepidavusklassiga. Kui aga

ka jätta kõrvale muud paigaldusest tingitud võimalikud puudused, siis on kostja toonud esile ja

ringkonnakohtu hinnangul eelviidatud arvamustega piisavalt tõendanud, et uste sulgurid ei

olnud paigaldatud õigesti. Vaidlust ei ole selles, et sulgureid ega nende paigaldust ei tellinud

hageja kostjalt, st viimane ei vastuta sulguri vale paigaldusega põhjustatud kahju eest. Sulguri

paigaldamist ei mõjutanud ka uste paigaldusjuhendi olemasolu või puudumine.

16.6. Hageja peab vähemalt üldjuhul iga nõutava kahjuhüvitise osa puhul tõendama kõik kahju

hüvitamise nõude eeldused. Eelkõige peab hageja tõendama, et kogu tema nõutud kahju on

põhjustanud just kostja väidetav rikkumine (Riigikohtu 22. novembri 2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-14-53081, p 23 teine lõik). Käesoleval juhul ei ole hageja niiskuskahjustuse osas oma

tõendamiskoormist ammendavalt täitnud, sest hageja esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite

põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, millise osa niiskuskahjust võis põhjustada uste

lepingutingimustele mittevastavus, aga millise osa sulgurite valest paigaldusest tingitud

puudused uste asendis ja kujus. Seega on tõendamata põhjuslik seos kostja lepingurikkumise

ning niiskuskahju kõrvaldamise kulu ja sellega seonduva kursikahju vahel. Kõnealuses osas

jääb hagi rahuldamata, nii nagu otsustas maakohus. Vastavad põhjendused vaidlustatud otsuse

p-s 62 tuleb siiski asendada käesoleva punkti alapunktides märgituga.

14 (17)

17. Hageja kaebuse kolmas väide käsitleb kohtueelse menetluse õigusabikulusid.

17.1. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuse p-s 64 väljendatud maakohtu seisukohaga,

et kõnealused kulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja heidab kostjale ette lepingu

rikkumist ja sellega põhjustatud kahju, vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 ning

rahuldamise eeldused põhimõtteliselt sellised nagu maakohus loetles vaidlustatud otsuse p-s 51

(vt nt Riigikohtu 20. veebruari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 12; 26. jaanuari 2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-16, p 26, samuti neis viidatud varasem praktika). Sisuliselt pidi

hageja tooma esile ja vaidluse korral tõendama, et tal tekkisid kostja vastu nõude

maksmapanemisel kohtueelsed kulutused summas 2590 eurot ning need olid hageja huvide

kaitsmisel mõistlikud ja vajalikud.

17.2. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja

tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3

kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas

ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli

vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse

korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni

eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva

tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega

seoses Riigikohtu 13. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16; 13. detsembri 2011

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse

osutaja suurendab hageja enda kahju (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 3. aprilli 2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11 teine lõik).

17.3. Hageja selgituse kohaselt tekkis viidatud kulu õigusabi osutamisest, mille kohta väljastati

arved ajavahemikul 21. jaanuarist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017 (I kd tl 73 pöördel–79).

Hagiavalduse p-s 37 tõi hageja esile, et kohtueelne õigusabi seisnes õigusliku analüüsi

teostamises, nõudekirjade koostamises, kostja seisukohtadele vastamises, konsultatsioonis

nende kontrollimiseks ja tõendite kogumiseks. Lisaks viitas hageja hagiavalduse p-s 9

vandeadvokaadi õigusabile ning sellega seoses 22. jaanuar 2016, 21. aprilli 2016 ja

27. oktoobri 2016 nõudeavaldustele (I kd tl 21–27). Kostja esitas sellele nõudele kaks

vastuväidet: esiteks sisaldub neis kuludes juba hagiavalduse esitamise kulusid, teiseks ei selgu

arvetest, millised toimingud on tehtud. Hagejale osutatud õigusabi hinda kostja ei vaidlustanud.

Õige on maakohtu arusaam, et kirjeldatud olukorras ei saa õigusabikulude vajalikkust hinnata

pelgalt advokaadibüroo arvete põhjal, kui neist ei nähtu, milliste konkreetsete toimingute eest

arve esitati.

17.4. Hageja esitas esimest korda kokkuvõtva selgituse talle osutatud kohtueelse õigusabi sisu

kohta apellatsioonkaebuses. Kostja leidis, et vastavad väited on esitatud hilinenult.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga. TsMS § 652 lg 4 sätestab mh, et uue asjaolu esitamise

lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja selle kohustuse täitmata jätmise

tagajärjeks on uue asjaolu tähelepanuta jätmine. Hageja ei põhjendanud kaebuses ega ka

ringkonnakohtu istungil, miks ta ei saanud samu asjaolusid esile tuua maakohtus.

17.5. Eelnevast järeldub, et ringkonnakohus saab hageja kaebuse kolmandat väidet kontrollida

nende asjaolude põhjal, mis hageja tõi esile ja tõendas maakohtus.

Arvete nr 160034 ja 160155 kohta esitas hageja spetsifikatsioonid (I kd tl 74, 75), mille

maakohus jättis ekslikult hindamata. Need kajastavad õigusabi käesoleva kohtuasja poolte

kohtueelses vaidluses kokku mahus 7,5 t, mis seisnes asjaga tutvumises ja seisukoha

kujundamises (1 t 35 min); nõudeavalduse koostamises (2 t 28 min); kliendiga suhtlemises ja

vastusega tutvumises (2 t); vastuse analüüsimises (37 min); testprotokolliga tutvumises ja

vastaspoolega kohtumises (50 min). Loetletud toimingud tehti 2016. aasta jaanuaris ja

15 (17)

veebruaris, st hõlmavad 22. jaanuari 2019 nõudeavalduse koostamise kulu. Ringkonnakohtu

hinnangul olid kirjeldatud toimingud kohtueelse õigusvaidluse pidamisel vajalikud ja

mõistlikud.

Lisaks saatis hageja toonane esindaja 21. aprillil 2016 korduva ja 27. oktoobril 2016 täiendava

nõudeavalduse (I kd tl 24–27). Aprillikuu arvel nr 160355 on märgitud kokku esindaja ajakulu

3 t 33 min ja oktoobri arvel nr 161049 on see 2 t 47 min. Koos korduva nõudeavaldusega saatis

esindaja kostjale ka PP arvamuse ja käsitles seda nõudekirjas. Ringkonnakohtu hinnangul on

viidatud arve, nõudeavalduse ja arvamuse põhjal võimalik hinnata, et vajalik ja mõistlik

esindaja ajakulu oli 3 t. Täiendavas nõudeavalduses vastas esindaja ÜL arvamuse järeldustele,

st ta pidi eelnevalt arvamusega ka tutvuma. Vastava töö ajamahuks saab sarnaselt eelnevaga

hinnata 2 t.

Ülejäänud osas kajastavad aprilli ja oktoobri eest esitatud arved toiminguid, mida hageja

maakohtus piisava selgusega esile ei toonud. Samuti ei toonud ta maakohtus esile oma esindaja

kohtueelseid toiminguid, millest võis koosneda arvetel nr 160264, 160444, 160770, 160897,

161291 ja 170099 kajastatud õigusteenus. Vastava kulu põhjendatust ei saanud maakohus

niisiis hinnata ja eespool p-s 17.4 märgitud põhjustel ei saa seda teha ka ringkonnakohus.

Kokku tõi hageja maakohtus esile kohtueelse menetluse kulud, mida saab lugeda vajalikuks ja

mõistlikuks mahus 12,5 t (= 7,5 + 3 + 2). Hageja esindaja tunnitasu määr oli 100 eurot, selle

üle pooled ei vaidle. Seega tuleb kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõue rahuldada summas

1250 eurot (= 12,5 × 100) ehk vaidlustatud otsusest 500 euro võrra suuremas summas (= 1250

– 750).

18. Hageja kaebuse kohta saab teha vahekokkuvõtte, et see on põhjendatud osaliselt.

18.1. Esimese väite alusel suureneb hagi rahuldamise ulatus 3889,48 euro võrra ja kolmanda

alusel 500 euro võrra. Kokku saab põhinõuetest rahuldada 65 718,91 eurot (= 59734,49 +

844,94 + 3889,48 + 1250) ja rahuldamata jääb kahju hüvitamise nõue 16 476,93 euro saamiseks

(sh 15001,76 eurot niiskuskahju kõrvaldamise kulu, 135,17 eurot sellega seonduv valuutakursi

kahjum ja 1340 eurot kohtueelse õigusabi summast).

18.2. Hageja nõudis kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise maksmist

alates 11. veebruarist 2017. Maakohus rahuldas viivise nõude vastavalt põhinõude rahuldamise

ulatusele ja arvutas kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja viivise summa viivisekalkulaatori

(www.viivisekalkulaator.ee) abil. Pooled ei esitanud kaebustes eraldi vastuväiteid viivise osas.

Seega saab ringkonnakohus vastavalt põhinõude rahuldamise ulatuse suurenemisele muuta ka

viivise summat, mis TsMS § 367 kohaselt tuleb välja arvutada otsuse tegemise aja seisuga.

Põhinõude summalt 65 718,91 eurot arvutatud viivis 4. oktoobri 2019 seisuga on

13 914,40 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

põhinõude täitmiseni.

19. Hageja kaebuse neljanda väite alusel kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus jaotas

menetluskulud õigesti.

19.1. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jättis maakohus menetluskulud hagi osalise rahuldamise

tõttu poolte endi kanda. Viidatud säte pakub kohtule valiku kolme võimaluse vahel ja seda

valikut tuleb nagu iga muud diskretsiooniotsust põhjendada. Maakohus ei põhjendanud

diskretsiooniotsust piisavalt. Kui kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele,

tuleb menetluskulude jaotamisel vähemalt üldjuhul lähtuda hageja rahaliste nõuete rahuldamise

proportsioonist (Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641, p 23.1). Selline

jaotus vastab kõige paremini menetluskulude jaotust reguleerivate sätete üldisele mõttele, et

kulud tuleb kanda vastavalt vaidluse lahendamise tulemusele. Käesolevas asjas ei esine

erandlikke asjaolusid, mis tingiks kulude jaotamise muul alusel.

16 (17)

19.2. Ringkonnakohus ei pea käesolevas asjas põhjendatuks kohaldada TsMS § 163 lg 2,

vaatamata sellele, et hageja pakkus ringkonnakohtu istungil kompromissi summas 70 000 eurot

(sisaldab menetluskulude osalist hüvitamist) ja hagi rahuldatakse sarnases ulatuses. Viidatud

säte näeb ette kohtu õiguse, mitte aga kohustuse, ja selle kohaldamisel peab kohus kaaluma

kõiki asjaolusid (Riigikohtu 23. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15 kolmas

lõik). TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul tagada, et menetluskulude jaotus oleks

õiglane (Riigikohtu 27. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 17 kolmas lõik).

Ringkonnakohus võtab arvesse vaidluse ulatust, poolte väiteid ja menetluslikku käitumist, aga

ka kompromissettepaneku tegemist alles pärast kohtu sellekohast suunist. Tervikuna ei ole

kõigi kulude kostja kanda jätmine õiglane.

19.3. Eespool p-s 18.1 tehtud vahekokkuvõte kohaselt rahuldatakse hageja põhinõuded kokku

summas 65 718,91 eurot, mis moodustab algsest põhinõudest 80% (≈ 65 718,91 : 82 195,45).

Seetõttu on põhjendatud jätta maakohtus asja sisulise lahendamisega seonduvatest

menetluskuludest 80% kostja kanda ja ülejäänud 20% hageja kanda.

19.4. Kostja 25. aprilli 2017 määruskaebuse ja apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jäävad

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

19.5. Hageja vastuapellatsioonkaebusega seonduvad kulud jaotab ringkonnakohus samuti nagu

jaotusid maakohtu kulud, st TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise

ulatusega. Nimelt ei näe TsMS ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel lähtudes

apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest (Riigikohtu 3. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-19-13, p 16 teine lõik).

19.6. Erinevalt maakohtu otsustatud kulude jaotusest tuleb käesoleva otsusega jaotatud kulud

ka rahaliselt kindlaks määrata, mida vastavalt TsMS § 174 lg-te 3–5 mõttele teeb maakohus

(Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22).

20. Ringkonnakohus muudab TsMS § 136 lg 4 alusel asja hinda apellatsioonimenetluses, sest

see on varem määratud valesti.

20.1. Poolte kaebustelt arvutatud tsiviilasja hind ringkonnakohtus sõltub mh sellest, kuidas

arvutada tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude osasumma TsMS § 133 lg 2 alusel.

Kostja kaebuse käiguta jätmisel lähtus ringkonnakohus 23. jaanuari 2019 määruses käsitlusest,

et kaebuselt arvutatud hind koosneb põhinõudest, välja mõistetud viivisest ja sellele lisanduvast

viivisest ühe aasta kohta. Samas tuleneb viidatud normi sõnastusest ja TsMS §-st 123, et lähtuda

tuleks põhinõudest, sellelt hagi esitamise ajaks arvutatud viivisest ja ühe aasta viivisest hagi

esitamise ajal kehtinud määras (vt nt Riigikohtu 22. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-

53081, p 27; 11. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 53). Ringkonnakohus

peab õigeks viimati viidatud käsitlust, sest sel viisil ei ületa asja hind apellatsioonimenetluses

algset hinda, mis on paremini kooskõlas TsMS §-ga 123.

20.2. Kostja apellatsioonkaebusega vaidlustati maakohtu otsus hagi rahuldamise osas, st

põhinõudena 61 329,43 euro kostjalt väljamõistmine. Arvestades hageja põhinõude suurust

(82 195,84 eurot), rahuldas maakohus hagi 75% ulatuses (≈ 61329,43 : 82195,84). Hagi-

avalduse p-s 64 esitatud arvutuse järgi oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

954,81 eurot ja ühe aasta eest viivis 6576,63 eurot. Kostja arvutusele vastuväiteid ei esitanud.

Kuna maakohus rahuldas viivise nõude vastavalt põhinõude rahuldamise ulatusele, siis kujuneb

enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistetud viivise

summaks 712,42 eurot (= 954,81 × 75%). TsMS § 133 lg 2 järgi tuleb veel samas ulatuses

lisada viivis rahuldatud põhinõudelt ühe aasta eest ehk 4907,07 eurot (≈ 6576,63 × 75%).

Kokku on kostja apellatsioonkaebuselt arvutatud tsiviilasja hind 66 948,92 eurot.

17 (17)

20.3. Hageja kaebusega vaidlustati maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas, st vastavalt

kujuneb kaebuselt asja hind apellatsioonimenetluses 22 778,36 eurot (≈ 82195,84 – 61329,43

+ 954,81 × 25% + 6576,63 × 75%).

20.4. Kostja esitas taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks, mis tuleb TsMS § 150 lg 1

p 1 alusel rahuldada. Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 15 ja 1 ning lisa 1 järgi tuli kostja kaebuselt

tasuda lõivu 1100 eurot, mis oli kaebuse esitamisel ka makstud. Ringkonnakohus nõudis

23. jaanuari 2019 määrusega asjatult täiendava 100 euro maksmist ja see kuulub tagastamisele.

Kostja palus riigilõivu tagastada samale saajale ja kontole nagu lõiv tasuti.

21. Lõpuks käsitleb ringkonnakohus hagi tagamisega seonduvat.

21.1. Maakohus tagas hageja taotlusel hagi 6. aprilli 2017 määrusega, mille ringkonnakohus

jättis 14. juunil 2017 muutmata ja kostja 25. aprilli 2017 määruskaebuse rahuldamata. Hagi

tagamise korras on arestitud kostja vallasvara 110 000 euro ulatuses. Maakohus põhjendas

vaidlustatud otsuse p-s 69, et jätab hagi tagamise abinõu kehtima kohtulahendi täitmise

tagamiseks, aga ei märkinud vastavat otsustust resolutsiooni. Sellega rikkus maakohus TsMS

§ 442 lg 5 esimest lauset, mille kohaselt tuleb otsuse resolutsioonis lahendada ka hagi

tagamisega seotud küsimused (vt selle kohta nt Riigikohtu 31. oktoobri 2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-16-9519, p 40 kolmas lõik; 6. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-4981, p 26 esimene

lõik).

21.2. Pooled oma kaebustes hagi tagamisega seonduvat ei käsitlenud. Vastuseks

ringkonnakohtu küsimusele 2. septembri 2019 istungil avaldasid pooled, et nad on nõus

maakohtu otsuse resolutsiooni täiendamisega hagi tagamise abinõu kehtimajäämise kohta.

Kuna ringkonnakohus suurendab hagi rahuldamise ulatust ja kumbki pool ei vaidlustanud

maakohtu seisukohta, et hagi tagamise abinõu jääb tervikuna tagama kohtulahendi täitmist, siis

ei ole ringkonnakohtul vaja kontrollida, kas tagamisabinõu ulatus on proportsionaalne võrreldes

hagi rahuldamise ulatusega.

22. Vastavalt TsMS § 654 lg-le 2² esitab ringkonnakohus lisaks oma otsustustele resolutsiooni

tervikliku sõnastuse. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus selles

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm