2-18-10078/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10078

Tsiviilasi

Osaühingu Denabus kaebus Tallinna kohtutäituri

Kristiina Feinmani 15. juuni 2018 otsusele täiteasjas

nr 034/2009/1494. Määruskaebuse menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 20. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Denabus 25. juuni 2019 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Denabus,

seaduslik esindaja juhatuse liige SH

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20. mai 2019 määrus tühistada ja saata asi 5. aprilli 2019 määruse

peale esitatud Osaühingu Denabus määruskaebuse menetlemiseks maakohtule.

2. Rahuldada Osaühingu Denabus 25. juunil 2019 esitatud ja 1. juuli 2019 allkirjaga

15. juulil 2019 uuesti esitatud määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Denabus (avaldaja) esitas 2. juulil 2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri

Kristiina Feinmani (kohtutäitur) 15. juuni 2018 otsusele täiteasjas nr 034/2009/1494.

2. Maakohus keeldus 4. juuli 2018 määrusega kaebust menetlusse võtmast tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Avaldaja kaebus on perspektiivitu, kuna ta

sai soovitud andmed kohtutäiturilt juba 19. juunil 2018.

3. Keeldumise määruse järgselt esitatud määruskaebuste menetluse käik oli järgmine:

-

avaldaja esitas 4. juuli 2018 määruse peale 22. augustil 2018 määruskaebuse, mille

maakohus jättis 28. augustil 2018 käiguta ja kohustas avaldajat tasuma riigilõivu

50 eurot. Avaldaja tasus 3.oktoobril 2018 riigilõivu 15 eurot;

-

maakohus keeldus 26. oktoobri 2018 määrusega avaldaja 22. augusti 2018 kaebust

menetlusse võtmast, kuna avaldaja ei tasunud tähtaegselt piisavalt riigilõivu;

2 (3)

-

avaldaja esitas maakohtu 26. oktoobri 2018 määruse peale 16. novembril 2018

määruskaebuse, mis jäi 23. novembril 2018 samuti käiguta riigilõivu tõttu;

-

avaldaja esitas 18. detsembril 2018 nõutud riigilõivu suuruse osas vastuväite, mille

maakohus jättis 18. jaanuaril 2019 rahuldamata ja kohustas avaldajat tasuma

puuduoleva riigilõivu;

-

maakohus keeldus 19. veebruari 2019 määrusega avaldaja 16. novembri 2018

määruskaebust menetlusse võtmast, kuna avaldaja ei tasunud nõutud riigilõivu;

-

avaldaja esitas 19. veebruari 2019 määruse peale 11. märtsil 2019 määruskaebuse,

mille maakohus jättis 19. märtsil 2019 käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama

puudused, sh tasuma 50 eurot riigilõivu. Maakohus märkis, et kohtute infosüsteemi

(KIS) kohaselt oli avaldaja 27. märtsiks 2019 tasunud riigilõivu 30 eurot;

-

maakohus keeldus 5. aprilli 2019 määrusega avaldaja 11. märtsi 2019 määruskaebust

menetlusse võtmast, kuna avaldaja ei tasunud piisavalt riigilõivu;

-

avaldaja esitas 26. aprillil 2019 määruskaebuse 5. aprilli 2019 määruse peale. Ühtlasi

tasus avaldaja riigilõivu 15 eurot. Maakohus jättis 30. aprillil 2019 määruskaebuse

käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama määruskaebuse puudus, st tasuma täiendavalt

35 eurot riigilõivu;

-

maakohus keeldus 20. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

26. aprilli 2019 määruskaebust menetlusse võtmast, kuna avaldaja ei tasunud kaebuselt

piisavalt riigilõivu.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Avaldaja esitas 25. juunil 209 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ja saata asi maakohtule 26. aprilli 2019 määruskaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks.

Vastavalt maakohtu juhistele allkirjastas avaldaja määruskaebuse 1. juulil 2019 ja esitas selle

uuesti kohtule 15. juulil 2019. Avaldaja märgib, et vaidlustatud määruses puuduvad

põhjendused, miks kohus leiab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 10 ja 15 alusel tasutud

riigilõiv 15 eurot ei olnud piisav.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, märkides, et kokku on avaldaja tasunud

riigilõivu 50 eurot.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. augustil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1

p 3 alusel tühistada. Asi tuleb saata 5. aprilli 2019 määruse peale esitatud määruskaebuse

menetlemiseks samale maakohtule. Avaldaja 25. juuni 2019 määruskaebus rahuldatakse.

8. Õige on avaldaja väide, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses kohaselt põhjendanud

26. aprillil 2019 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumist. Määruskaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise määruses ei ole piisav viidata TsMS § 340¹ lg-le 2 ja teistele

menetlusõiguse normidele, vaid määrus peab TsMS § 465 lg 2 p 8 järgi sisaldama ka

põhjendust, millise sisulise või vormilise puuduse tõttu ei saa kaebust menetlusse võtta. Kui

menetlemist takistab riigilõivu tasumata jätmine või vähene tasumine, siis tuleb põhjendustes

märkida normid ja arvutused, mille põhjal kohus tuvastab tasumisele kuuluva riigilõivu summa.

Sarnaselt hagi või muu avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega on kohtutel ka kaebuse

menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamiskohustus.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesolevas asjas sisuliselt vääralt kohaldanud RLS

§ 59 lg 14 ja jätnud kohaldamata sama paragrahvi lg 15. Menetlusosalist ei saa kohtumääruse

peale kaebuse esitamisel panna halvemasse olukorda kui kaebuse või avalduse esitamisel

3 (3)

kohtusse. Riigikohus on asunud seisukohale, et RLS, mis paneb isikule teatavate lõivustatavate

toimingute tegemise korral peale avalik-õigusliku rahalise kohustuse, tuleb kahtluse korral

tõlgendada kohustatud isiku kasuks (vt 10. aprilli 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-07, p 9

teine lõik).

Eelnevast tuleneb, et kui RLS näeb kohtusse pöördumisel ette madalama riigilõivumäära

(käesoleval juhul kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel RLS § 59 lg 10 alusel 15 eurot),

ei saa menetlust lõpetava kohtulahendi peale edasikaebamisel nõuda suuremat riigilõivu,

vaatamata sellele, kas asi lahendati sisuliselt või mitte. Kuigi RLS § 59 lg 15 kasutab sõnastust

„hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel“, ei nähtu sellest ega teistest

RLS normidest või sama seaduse seletuskirjast seadusandja tahet kohustada avaldajat tasuma

tema avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale kaebuse esitamisel suuremat

lõivu kui avalduse esitamisel.

Sama põhimõtte järgi tuleb käsitleda riigilõivu suurust määruskaebuse esitamisel määruse

peale, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast algse keeldumise määruse peale esitatud

määruskaebust.

Järelikult on maakohus asjatult nõudnud avaldajalt määruskaebuse esitamisel 50 euro suuruse

riigilõivu tasumist ja vaidlustatud määrus tuleb tühistada.

10. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kui maakohus ei jäta korduvate

määruskaebuste esitamise kulusid mõne teise menetlusosalise kanda, siis on avaldajal õigus

TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda rahuldatud kaebustelt tasutud lõivu tagastamist.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale ei saa TsMS § 663 lg 2 teise lause alusel kaebust esitada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm