4-19-4603/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 17.09.2019.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4 19 4603 – – Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Mari Kirs Väärteoasi N.G süüdistuses LS § 207 lg 1, § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi Menetlusalune isik

N.G isikukood XXX, kodakondsus; ; EV elukoht: xxxx xxxx ; töökoht: Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik N.G Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Jaak Paju

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi N.G LS ning § 207 lg 1, § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kohaldades KarS § 63 lg 1 LS alusel arest 15 (viisteist

mõista karistuseks § 224 lg 2 ) päeva.

Kohustada N.G

hiljemalt 29.11.2019.a. kandma mõistetud karistust ära

Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe

küla, Rae vald, Harjumaa.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

N.G poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada N.G suhtes sundtoomist arestimajja.

KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 N.G-lt lg 3 p 2 alusel võtta lisakaristusena juhtimisõigus ära 6 (kuueks) kuuks.

LS § 127 alusel on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates N.G loovutama juhiloa Maanteeametile

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

2

kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 04.10.2019.a.

Kohtus tuvastatud asjaolud:

Politseija Piirivalveameti koostas 03.08.2019 nr liikluspolitseinik T. Rästas .a väärteoprotokolli 2019080306301 selle kohta, et 03.08.2019.a kell 09.11 peeti Harjumaal, Tallinnas, Pärnu mnt,

Hirve põik ja Rohula tn vahel ootorsõiduk , suunaga Rohula tn poole, kinni m xxxx, registreerimismärgiga juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes xxxx, mida juhtis N.G, kes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0, – mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud 43 mg/l +/ 0,05 mg/l. Samuti juhtis

juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti,

samuti ei olnud esitamiseks kaasas isikut Lisaks juhtis N.G tõendavat dokumenti. mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kirjeldatud tegevusega rikkus N.G LS § 38 lg 2, § 69 lg 3, § 73 lg 2 ja § 88 lg 1 nõudeid, pannes sellega

toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad § 207 lg 1, § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi. LS

Kohtuistungil N.G selgitas, et eelmisel õhtul tarvitas suurtes kogustes alkoholi ja järgmisel päeval läks võistlema, kuid siis oli puhumisreid ja tal oli väike joove. xxxx Dokumendid olid tal

tegelikult

kaasas, ütles automaatselt, et tal ei ole dokumente. Sellest, et tehnoülevaatus on tegemata, sai teada politseilt, kuid nüüdseks on see tehtud. Tehnoülevaatus oli ainult paar päeva üle. ogemata aasta jooksul teist korda. Viimati määrati talle karistuseks Joobes juhtimine juhtus k ÜKT ja juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Tööl ametlikult ei käi, sest ei soovi seda. Teeb juhutöid. Igakuine sissetulek on varieeruv – mõnikord 200 eurot, teinekord 2000 eurot

. Kohustusi pankade, liisingfirmade ja kohtutäiturite ees ei ole, ülalpeetavaid on üks. N.G arestiga ei nõustu ja palub määrata ÜKT. Juhtimisõiguse äravõtmisega on nõus.

Kohtuvälise menetleja esindaja N.G süü on tõendatud nii toimiku materjalide kui leidis, et ka isiku enda ütlustega. se trahvi määramine on põhjendamatu, kuna isikut on varasemalt Rahali korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest, viimati 2018.a. Kohtuväline menetleja leiab, et isikut tuleb karistada reaalse arestiga ning palub kohtul N.G süüdi tunnistada ning kuivõrd teod on toime pandud ideaalkonkurentsis, siis raskema paragrahvi eest ehk LS § 224 lg 2 alusel määrata isikule karistuseks arest 15 päeva, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et N.G süü LS § 207 lg 1, § 224 lg 2 ja LS § 242 lg 1 järgi väärtegude toimepanemises 03.08.2019.a on tõendamist leidnud täies mahus.

Käesoleval juhul inkrimineeritakse N.G-le LS § 224 lg s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. - N.G poolt LS § 69 lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks N.G süü omaksvõtule

ka järgmiste kirjalike tõenditega. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt ka

sutati

03.08.2019.a kell 09.16 kuni 09.21 N.G seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-19/00093). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,44 mg ja 0,43 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,38 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres

ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli N.G s s 8 väljahingatava õhu mitte vähem kui 0,3 mg alkoholi ühe liitri kohta. Seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on

3 menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligramm i.

N.G peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,38 mg/l, mis vastab kergele joobele. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega,

kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi - koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus une isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud seisundit nii enesetunde , pidas menetlusal kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Lisaks süüdistatakse N.G ka 03.08.2019.a episoodis LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemises. N.G ei olnud esitada liiklusjärelevalve teostajale mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning isikut tõendavat dokumenti. LS § 38 lg 2 kohaselt peavad mootorsõidukija trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse § 8 ja 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil -s 8

mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument,

mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise

registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus ning lõike 2 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa Väärteoasjas kogutud kaasaskandmine kohustuslik. tõendite kohaselt ei liiklusjärelevalve teostajale ei isikut tõendavat esitanud menetlusalune isik

dokumenti ega juhiluba või muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning N.G isikusamasus tuli tuvastada andmebaasides . Sellest tulenevalt asub kohus olevate andmete põhjal seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud LS ja § 38 lg 2 § 88 lg 1 nõuete rikkumise, millega pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohtu hinnangul on tegemist vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud süüteoga, kuna sõidukijuhil on vastavalt LS § 33 lg 2 p le 5 kohustus enne sõitma alustamist veenduda, et tal on - kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid.

Seega on tõendamist leidnud, et N.G rikkus 03.08.2019.a § 38 § 88 lg 1 LS lg 2 ja sätestatud nõudeid ning pani sellega toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

Vastavalt LS § 73 lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele

vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse

kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete

tõendatud väljatrükiga. „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

t Maanteeameti ingimused ja kord“ on reguleeritud ka MKM 18.07.2011 määruses nr 77 § 6. andmetel xxxx, reg. nr xxxx, puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 30.06.2019.a. Seega saab Maanteeameti andmetest

teha järelduse, et sõiduk ei olnud

tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liiklemine

o keelatud. li Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni a xxxx.

4

Subjektiivsest

küljest on antud tegu toimepandud ettevaatamatusega hooletuse vormis.

Maanteeameti K K, kasutajana on liiklusregistri väljavõttest nähtub, et sõiduki omanik on märgitud N.G, kelle ütlustest nähtub, et politseinik tuletas talle meelde, et tehnoü

levaatus on

tegemata ning nüüdseks on see tehtud. on kohustus enne sõitma asumist Juhil veenduda, et liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud. Kui menetlusalune isik oleks olnud kohusetundlik, oleks ta pidanud enne sõidu alustamist veenduma, et mootorsõiduk vastab nõuetele ning on ohutu nii endale kui kaasliiklejatele.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus N.G käitumises ei tuvastanud.

Karistuse mõistmine

LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistataks trahviühikut. e rahatrahviga kuni 20

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

N.G on pannud 03.08.2019.a episoodis temale inkrimineeritud väärteod toime sõidukit juhtides, mistõttu on tegemist ühe teoga. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab k väärteokoosseisu. Kuivõrd olm

toimepanduist raskei 24 mat karistust näeb ette LS § 2 lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte sanktsiooni alusel.

Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et N.G on varem

korduvalt liiklusalas toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvidega kui ka te väärtegude üldkasuliku tööga, viimati 14.11.2018.a Harju Maakohtu otsusega LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 3 järgi arestiga 7 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega

ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo d d siis asub kohus seisukohale, , et N.G ratud karistust ei ole hoolimata varem mää est oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades eelpool märgitut oleks rahatrahvi mõistmine temale karistuseks ilmselgelt

eesmärgitu Ühtlasi võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse, et menetlusalune isik on . samaaegselt toime pannud kolm

väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü ka suuremaks.

Hinnates N.G süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel,

tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki

juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,38 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära mõttes (0,25 Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu -0,74) keskmine. on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast

enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolu d kohus ei tuvastanud. si menetlusaluse isiku käitumises

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

5 kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele

liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Samuti

arvestab kohus ka sellega, et N.G on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumis

, tingiksid te eest ning tal on neli kehtivat väärteokaristust. Kõike eelnevat arvesse võttes

kirjeldatud asjaolud N.G karistamise üle sanktsiooni keskmist määra ületavas määras.

Samas arvestab kohus, et N.G ei ole varasemalt reaalselt kandmisele kuuluva arestiga

karistatud, peab kohus võimalikuks antud juhul mõista temale karistus sanktsiooni keskmises

määras ehk arestiga 15 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutam

aks

menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus, arvestades menetlusaluse isiku järjekindlat õigusvastast käitumist, on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuna üldkasulik töö asenduskaristusena ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekale käitumisele, mistõttu puudub alus üldkasuliku töö kohaldamiseks. Üldkasuliku töö mõistmine lähtub eeldusest,

et ko N.G on hus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata.

varem vöörteokorras samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud ning tal on neli kehtivat väärteokaristust, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Sellisest menetlusaluse isiku käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, mis tähendab, et eelmised karistused ei ole avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud edaspidi

hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaamist keelunormi kehtivusest, kuulub arest reaalsele ärakandmisele.

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse

rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt võib juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kui vaadata väärteoasjas leiduvaid Karistusregistri andmeid, siis nähtub, et N.G on 06.11.2018.a karistatud LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemise eest, seega vähem kui aasta tagasi ning antud karistus on

kehtiv. Arvestades toimepandud väärtegude üldohtlikkust, N.G süüd iseloomustavaid asjaolusid ning tema varasemat karistatust samalaadsete rikkumiste ees, on kohus seisukohal, et

antud juhul on põhjendatud kohaldada lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist.

Menetlusaluse isiku käitumine viitab üheselt sellele, et on küllaldane alus eeldada, et menetlusalune isik võib jätkata samalaadsete väärtegude toimepanemist, kuivõrd tema käitumises

esineb süütegude faktiline korduvus, mistõttu tuleb ta liiklusest eemaldada. Mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis kujutab endast rasket liiklusrikkumist, mis võib lisaks rikkujale endale seada ohtu ka paljude teiste isikute elu, tervise ja vara. Kuigi kohtul tuleb lisakaristuse kohaldamise puhul arvestada ka sellega, et lisakaristusega kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste bamõistlikult rasked ning oleks suhtes e proportsioonis lisakaristusega taotletava eesmärgiga, siis käesoleval juhul kohus selles osas mingisuguseid takistusi tuvastanud ei ole. Olles

ka varem samalaadseid rikkumisi toime pannud stma ja arvestama pidi menetlusalune isik mõi võimalike tagajärgedega juhtimisõiguse suhtes, seda enam, et ka möödunud aasta novembrikuu alguses tehtud kohtuotsusega kohaldati talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. menetlusalune isik alkoholi tarvitanuna rooli Seega võttis istudes teadliku riski, et ta võib

juhtimisõigusest ilma jääda. See aga tema õigusvastast tegevust ei takistanud. Seega on

6

lisakaristuse kohaldamine N.G suhtes proportsionaalne. Võttes arvesse N.G

varasemat karistatust samalaadse teo eest ja selle eest kohaldatud lisakaristuse pikkust ning lähtudes tema süüd ja isikut iseloomustavatest muudest andmet leiab kohus, et on põhjendatud est,

kohaldada N.G suhes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist keskmises määras, s.o kuueks kuuks.

LS § 127 kohaselt ui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või k kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ära kandma. Kohus määrab, karistuse et peab kandma aresti hiljemalt 29. novembriks 2019.a. N.G mõistetud ära

Aulike Salo kohtunik