1-17-6601/75 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-6601

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6601 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Natalja Lehmus Kohtuasi Viru Vangla materjalid Artjom Judini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ARTJOM JUDIN, isikukood 39902233713, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 18.01.2017 ja lõpp 18.01.2020 Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban määratud korras

RESOLUTSIOON

Jätta ARTJOM JUDIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 5a, 41531 Jõhvi) kasuks 163,20 (ükssada kuuskümmend kolm eurot ja

20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 27,20 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdimõistetu Artjom Judini kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Artjom Judinilt menetluskuluna kaitsjatasu 163,20 (ükssada kuuskümmend kolm eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.

Kaitsjatasu summas 163,20 eurot tuleb Artjom Judinil tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700067912 ning selgitus: „Artjom Judin, 1-17-6601, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artjom Judini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 21.12.2018 otsusega nr 1-17-6601 tunnistati Artjom Judin süüdi KarS § 114 lg 1 p 5 - § 25 lg 2,4 järgi ning kohaldades KarS § 25 lg 6 ja § 60, mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning arvestati karistuse kandmise algust alates tema vahistamisest 18.01.2017.

Artjom Judinit on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Käesolevat karistust kannab ta mõrva katse eest. Kuritegu on toime pandud võlast vabanemise eesmärgil ning grupis D Kiga. Kuritegu oli ette planeeritud D Ki poolt, kellel oli kaasas kannatanuga kohtumisele minnes nuga. Ajavahemikul 01.09.2017-10.08.2018 omandas kinnipeetav Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses poolautomaatkeevitaja eriala. Isik on omandanud riigikeele B1 taseme. Korduvalt on isikuga analüüsitud toimepandud kuritegu, mille tulemusena isik tunnistab, et on saanud õiglase karistuse. Kinnipeetav kahetseb tehtut ja usub, et sai oma õppetunni kätte. Ta saab aru, et tuleb oma elu muuta nii enda kui ka lähedaste pärast. Alates 30.07.2019 töötab isik majandustöödel koristajana.

Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat

8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust.

Artjom Judin elas enne vangistust koos ema A J ja venna A I emale kuuluvas 2-toalises korteris aadressil xxxx. Vabanemisjärgselt soovib ta elama asuda samale elamispinnale koos ema ja vennaga. Kriminaalhooldusametnik tegi 19.07.2019 kodukülastuse antud aadressile ja selgus, et elamistingimused on head. Ema sõnul võlad korterimaksete osas puuduvad ja ta on nõus pojale vabanemisjärgselt elamispinna tagama. Kinnipeetav omandas põhihariduse Sillamäe Kannuka koolis, misjärel läks õppima Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse IT eriala, kuid õpingud jäid pooleli, sest eriala ei sobinud. Edasi jätkas isik õpinguid samas koolis metallilõikaja erialal, kuid õpingud jäid pooleli, kuna sattus vanglasse. Isik on motiveeritud kasutama erinevaid enesetäiendamise võimalusi kui neid pakutakse. Vabanemisjärgselt on ta motiveeritud riigikeele õpinguid jätkama ja leidma erialase töö. Enne vangistust oli alaealine ema poolt ülalpeetav. Kinnipeetav on enda sõnul 2016. aastal 17- aastasena töötanud 2 kuud suvevaheajal Xxxx xxxx, kus teenis endale taskuraha. Ametlikud andmed töötamise kohta puuduvad. Kinnipeetav eitab, et oleks pannud kuriteo toime võlast vabanemise eesmärgil. Kannatanu oli andnud võlgu 1000 eurot. Kinnipeetava sõnul andis ema talle piisavalt taskuraha, kuskil 10 eurot nädalas, vajadusel sai juurde küsida. Samas tarvitas ta sõpradega alkoholi ja narkootikume ning kannatanult võlgu võtmine näitab seda, et tema elustiil ei vastanud tegelikele materiaalsetele võimalustele. Kinnipeetava väitel tema enda raha eest kanepit ei ole ostnud. Täitise registri 13.08.2019 teostatud päringu kohaselt isikul võlanõuded puuduvad. Samas isiku enda sõnul on tal kohtukulud tasumata, mida on motiveeritud tasuma vabanemisel tööle asudes. Vabanemisjärgselt on isik motiveeritud tööd leidma Töötukassa vahendusel. Garanteeritud töökoht isikul puudub. Ema on nõus poega vabanemisjärgselt materiaalselt toetama.

Artjom Judini perekonda kuuluvad ema A J, vend A I ja vanaema V F. Perekonnas on suhted toetavad, pereliikmed on seaduskuulekad. Mõrva katse pani isik enda sõnul toime seetõttu, et nägi, kuidas sõber ja kannatanu rüselesid ning otsustas sõbrale appi minna. Tõi vestlusel välja, et pani kuriteo toime sõbra kaasmõjul, olles šokis ja mõistmata tegelikult, mida teeb. Vangistuses ei ole täheldatud riskeerivat, manipuleerivat või teisi ärakasutavat käitumist. Pigem isik väldib mõttetu riski võtmist. Kinnipeetav osaleb noortele suunatud motivatsioonisüsteemis.

Vangistuses viibimise ajal on isiku käitumine olnud eeskujulik alates 18.03.2019. Vabanemisjärgselt toetavad teda moraalselt ema, vend ja vanaema. Artjom Judin tarvitas enda sõnul enne kinnipidamist alkoholi 1-2 korda kuus nädalavahetustel koos sõpradega. Alkoholi tarvitamist alustas 15-aastaselt. Viru Vangla meditsiiniosakond on 01.02.2017 hinnanud Artjom Judini alkoholi kuritarvitajaks. Kuriteo toimepanemise ajal oli isik enda sõnul kaine. Vabanemisel kavatseb isik hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. Artjom Judin on amfetamiini tarvitanud paaril korral.

Amfetamiini tarvitamise eest on teda väärteokorras karistatud. Süstinud enda sõnul ei ole kunagi. Põhinarkootikumiks enne kinnipidamist oli kanep, mida tarvitas paar korda nädalas. Kanepi tarvitamist alustas 16- aastaselt. Enda sõnul muutus narkootikumide tarvitamisel lõbusaks, vägivaldsust eitab. Artjom Judini sõnul hoiduks ta vabanemise järgselt narkootikumide tarvitamisest. Vangistuses ei ole täheldatud kinnipeetava poolt agressiivset käitumist. Kinnipeetav tunnistab, et pani kuriteo toime hetkeajel ja mõtlemata tagajärgedele. Mõistab, et kannatanu oleks võinud talle tekitatud kehavigastustesse surra.

Artjom Judin kavatseb tulevikus Töötukassa vahendusel endale töö leida, narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest hoiduda, mitte suhelda narkootikume tarvitavate isikutega ja alkoholi kuritarvitajatega ning materiaalsete võimaluste olemasolul omaette elama asuda. Kinnipeetav on temaga töötava personali suhtes enamjaolt positiivselt meelestatud. Artjom Judin on motiveeritud vabanemisel kriminaalhooldusnõudeid täitma. Isiku sõnul hoidub ta edasiselt vägivaldsest käitumisest, teades millised tagajärjed võivad sellega kaasneda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 18%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 38%.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Artjom Judini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Katseajaks on otstarbekas määrata Artjom Judinile KarS § 75 lg 2 p-des 4 ja 8 sätestatud kohustused.

Artjom Judin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta soovib tööd leida xxxx. Väljavaade on leida tööd Xxxx. Ta on aru saanud, mis kuriteo ta toime pani ja edaspidi püüab ta teha kõik endast oleneva, et rohkem seda ei juhtuks. Avaldab, et on valmis osalema sotsiaalprogrammis, mis vähendab edaspidi uue kuriteo toimepanemise võimalikkust.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Artjom Judini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Artjom Judini ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban märkis, et Artjom Judin kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest alaealisena. Kohtuotsusest nähtub, et tema osa oli teisejärguline. Kriminaalkorras on ta karistatud esimest korda ja ka esmakordselt viibib reaalselt vangistuses. Karistuse kandmise ajal on korduvalt temaga analüüsitud toimepandut, mille tulemusena ta tunnistab, et sai õiglase karistuse ja kahetseb tehtut. Artjom Judin töötab majandustöödel, omandas eriala, õpib riigi keelt. Iseloomustusest ei nähtu, et oleks planeeritud täiendavaid programme või muid tegevusi, mis vähendaksid uue kuriteo toimepanemise riske. Seega ITK- s tõstatatud probleemid on täidetud. Distsiplinaarkaristusi on, kuid samas vangla märgib, et alates 18.03.2019 on tema käitumine olnud eeskujulik. Ennetähtaegse vabastamise korral on tema võimalused vabaduses head. Vangla on märkinud, et puuduvad igasugused riskid ja ohud seoses eluaseme, hariduse, samuti alkoholi ja narkootikumidega. Talle on kindlustatud elukoht, vähemalt ametlikult mingeid nõudeid tema vastu ei ole, ema on valmis materiaalselt toetama. Ta omab eriala ja on motiveeritud töötama. Vangla on märkinud, et vangistuse ajal ei ole täheldatud tema poolt mingit agressiivset käitumist, samuti seda, et ta suudab jääda ka ebameeldivates olukordades rahulikuks ja konfliktiolukorrad vestluste teel lahendada. Samuti on märgitud, et ta on vabanemisel motiveeritud kriminaalhooldusnõudeid täitma, mida ta kinnitas ka ise, väljendades nõusolekut osaleda vastavas programmis. Karistust on jäänud kanda vähem kui 4 kuud. Kui Artjom Judin ennetähtaegselt vabastada, siis võimaldataks tal järelevalve tingimustes paremini vabaduses hakkama saada. Nii vangla kui ka prokuratuur ei toeta vabastamist ohtlikkuse taseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse tõttu. Ohtlikkuse tase ei saa olla antud juhul kõrge. Tegemist on esmakordse kuriteo toimepanemisega, kusjuures isik oli sel ajal alaealine. Vangla poolt toodud protsendid põhinevad kontrollimatutel andmetel ja neid ei saa arvesse võtta, mis on ka Riigikohtu seisukoht. Tagamaks ennetähtaegse vabastamise korral tema majanduslik toimetulek, palus kaitsja võimaldada tal väljamõistetavad menetluskulud tasuda osade kaupa aasta jooksul.

Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artjom Judin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et teda on esimest korda kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju tema edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetav kannab karistust alaealisena toime pandud esimese raskusastme tahtliku kuriteo toimepanemise eest.

Kuigi alates 18.03.2019 on iseloomustuse kohaselt olnud isiku käitumine eeskujulik, ei saa seda kahjuks öelda varasema aja kohta, kuna tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole kinnipeetav suutnud ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav osaleb noortele suunatud motivatsioonisüsteemis, omandas vangistuses poolautomaatkeevitaja eriala ja riigikeele B1 taseme, temaga on korduvalt analüüsitud toimepandud kuritegu ning alates 30.07.2019 töötab ta vangla majandustöödel koristajana. Vabanemisel on kinnipeetaval alaline elukoht koos ema ja vennaga emale kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Kinnipeetav oli enne vangistust alaealine, seega ema poolt ülalpeetav. Iseloomustusest nähtuvalt ei vastanud isiku elustiil tema tegelikele materiaalsetele võimalustele, kuivõrd ta tarvitas koos sõpradega alkoholi ja narkootikume ning laenas raha, mille tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks pani kuriteo toime.

Vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub, seega ei ole tagatud ka kindel igakuine sissetulek iseseisvalt majanduslikult toimetulemiseks. Ema on nõus poega vabanemisel materiaalselt toetama. Üldiselt ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist. Ta pöörduks tagasi samasse keskkonda ning oleks jälle ema poolt ülalpeetav. Seega ei ole need määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Töökoha ja kindla sissetuleku puudumine on kinnipeetava puhul ka uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuna kuriteo pani ta toime just materiaalse kasu saamiseks ehk võlast vabanemiseks, kuigi ise ta seda eitab.

Kuigi isiku lähedasteks on ema, vanaema ja vend, kellega suhted on head ja toetavad, kuulub tema suhtlusringkonda alkoholi ja narkootilisi aineid tarvitavaid isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada, millega seoses kasvab risk uue kuriteo toimepanemiseks. Vangla meditsiiniosakond on hinnanud kinnipeetava alkoholi kuritarvitajaks ja kanepi juhutarvitajaks, kuid enda sõnul tarvitas ta alkoholi ja narkootikume paar korda kuus koos sõpradega ning edaspidi kavatseb sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda. Kuritegu on väidetavalt toime pandud kainena.

Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on alles viimased 6 kuud olnud positiivne, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Artjom Judini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 163,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kaitsjatasu summas 163,20 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik