1-19-7049/91-19-7049/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-7049

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2019.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-7049 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Prokurör Piret Paukštys Kaitsja Yaroslav Radziwill Kriminaalasja sisu Venemaa Föderatsiooni Justiitsministeeriumi taotlus Roman Sokolovi ületoomiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariigis

Süüdimõistetu

Roman Sokolov (isikukood: 38707226529), Eesti Vabariigi kodanik, elukoht rahvastikuregistri andmete ja taotluse kohaselt xxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 24.09.2019.a, Tallinna kohtumaja, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

Määrus väljastada Roman Sokolovile ja tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile, Justiitsministeeriumile ja Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Justiitsministeerium edastas 05.09.2019.a Harju Maakohtule menetlemiseks Venemaa Föderatsiooni Justiitsministeeriumilt saabunud taotluse Roman Sokolovi suhtes tehtud Venemaa Föderatsiooni Pihkva Piirkonna Petseri Ringkonnakohtu 21.02.2019.a otsuse nr 1- 4/2019 tunnustamiseks ja Roman Sokolovi ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Kohtuotsus jõustus 12.03.2019.a. Roman Sokolov asus vanglakaristust kandma 04.12.2017.a.

Prokuröri kohtuistungil antud arvamuse kohaselt on Venemaa Föderatsioonis tehtud kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatav. Täidetud on KrMS 477 lg 2 tingimused. Tapmise katse on karistatav ka Eesti Vabariigis KarS 113 lg 1- 25 lg 2 järgi. Raskendada isiku olukorda ei ole võimalik, mistõttu tuleb Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse täitmist jätkata Eesti Vabariigis ilma seda muutmata või täpsustamata. Karistusaja alguseks lugeda 04.12.2017.

Kaitsja palus tunnistada kohtuotsus täidetavaks ja lubatavaks. Ülevõtmise tingimused täidetud ja isik ise soovib tulla karistust Eestisse kandma. Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi § 64 lubab kergema karistuse mõistmist ja ka KarS § 61 lubab kohaldada karistust alla alammäära. Palub jätta riigi kanda menetluskulud, kuna isik on ainult osaliselt töövõimeline, kuna põeb kroonilist haigust.

Kohus, kohtuistungil ära kuulanud prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud, vaatamata raskepärasele ja kohati arusaamatule tõlkele, asja materjalidega, tuvastas, et Venemaa Föderatsiooni Justiitsministeerium on edastanud dokumendid, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku Roman Sokolovi suhtes tehtud Venemaa Föderatsiooni Pihkva Piirkonna Petseri Ringkonnakohtu 21.02.2019.a otsuse nr 1-4/2019 tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. Roman Sokolovile mõisteti Ringkonnakohtu 21.02.2019.a otsusega vangistus 4 aastat. Kohtuotsus on jõustunud. Roman Sokolov mõisteti süüdi tapmise katses, mis seisnes järgnevas:

3

Vandekohtunike kolleegiumi 19.02.2019.a otsusega mõisteti Roman Sokolov süüdi selles, et 25.11.2017 kella 20:00 paiku maja nr 30 asuval maa-alal, mis asub aadressil xxxx piirkonna xxxx rajoon, Roman Sokolov, hoides käes jahipüssi "IZ-27M", s.o. 12 - kaliibriline poolautomaatne sileraudne jahipüss, mis oli töökorras ja laskmiskõlblik ning mille ta eelnevalt oli võtnud A. V. S kuuluvast autost xxxx registreerimismärgiga xxxx, laadis püssi kahe jahipadruniga, mis olid haavlitega täidetud. Tahtes A. N. J elu võtta isikliku vihavaenu tõttu, laskis R. Sokolov haavlitega laetud 12- kaliibrilisest välja ühe lasu A. N. J seljapiirkonda, mille tõttu A. N. J kukkus maha. A. N. J sai järgmisi kehavigastusi: mitmed haavad ristluus vasemal ja paremal, peensoole ja pimesoole vigastused, vasempoolse neeru läbiv haav, võõrkeha ühel tasandil niudeluutiivaga vasakult, mis põhjustasid raske tervisekahjustuse, mis on oma tunnuse poolest eluohtlik. Kohus kvalifitseeris Roman Sokolovi tegevuse Venemaa Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi § 30 lg 3, § 105 lg 1 järgi kui tapmise katse (otsuses: katse tapmisele, s.o teise inimese tahtlik surma põhjustamine).

KrMS § 478 lg 2 kohaselt otsustab välisriigis vangistusega karistatud isiku ülevõtmise või ülevõtmisest keeldumise kohus. KrMS § 481 kohaselt välisriigi kohtuotsuste tunnustamise otsustab Harju Maakohus. Venemaa Föderatsioon ei ole EL liikmesriik ega ole ühinenud EL liikmesriikide kriminaalmenetlusalase koostöö meetmega, kuid on ühinenud Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooniga, mistõttu tuleb käesolevas asjas Roman Sokolov ületoomise otsustamisel karistuse kandmise jätkamiseks aluseks võtta eelnimetatud konventsioon.

Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 3 p 1 d kohaselt võib karistatud isiku üle anda, kui sellega nõustub üleantav isik. Ka KrMS § 477 lg 2 kohaselt on Eesti Vabariigi kodaniku ületoomisel, kui talle on välisriigis mõistetud vangistus, lubatud taotlus rahuldada, kui taotlusele on lisatud isiku kirjalik nõusolek. Roman Sokolov on 13.05.2019.a esitanud allkirjastatud avalduse enda ületoomiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariiki. Kohus käsitleb avaldust kui kirjalikku nõusolekut, mis on materjalidele lisatud. Samuti on täidetud muud konventsiooni artiklis 3 punktis 1 märgitud üleandmise tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid ning KrMS § 477 lg 1 sätestatud abistamisest keeldumise aluseid.

Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 10 kohaselt ei kuulu välisriigis mõistetud karistuse liik ja raskus muutmisele. Karistust võib muuta vaid juhul, kui välisriigis mõistetud karistus ületab elukohariigis sama kuriteo puhul ettenähtud karistuse maksimaalmäära. Konventsiooni artikkel 11 kohaselt peab elukohariigi kohus järgima välisriigi kohtuotsuses sisalduvaid faktilisi asjaolusid niivõrd, kuivõrd selgesõnaliselt need kohtuotsuses sisalduvad, ei tohi vabaduskaotuslikku karistust asendada rahalise karistusega, ei tohi raskendada isiku olukorda ega ole kohustatud arvestama toime pandud kuriteo või kuritegude suhtes elukohariigi seaduses ette nähtud alammäära.

Selleks, et otsustada, kas Roman Sokolov suhtes tehtud Venemaa Föderatsiooni kohtuotsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täitmisele ning millises ulatuses, on tema poolt toimepandud kuriteod kvalifitseeritavad Eesti Vabariigis kehtiva karistusseadustiku järgi tuleb võrrelda Eesti Vabariigis samasuguste tegude eest ettenähtud karistust temale Venemaa Föderatsioonis mõistetud karistusega.

Kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisega tunnustatakse välisriigi kohtuotsust, mitte Eesti Vabariigis tehtud kohtuotsust ning välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel tuleb arvesse võtta välisriigi kohtuotsuses sisalduvaid faktilisi asjaolusid niivõrd, kuivõrd selgesõnaliselt need välisriigi kohtuotsuses avalduvad.

Roman Sokolovile mõisteti Venemaa Föderatsioonis nelja-aastane vangistus. Arvestades, et R. Sokolov poolt toimepandud kuritegu on kvalifitseeritav Eesti seadusandluses KarS § 25 lg 2 - § 113 lg 1 järgi, mis näeb ette karistusena kuue- kuni viieteistaastane vangistuse, siis on Roman Sokolovile Venemaa Föderatsioonis mõistetud karistus Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse alammäärast väiksem. Nii nagu Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi § 64 võimaldab ka KarS § 61 lg 1 Eestis määrata karistuse alla seaduses sätestatud alammäära. Kuivõrd Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 11 p 1 d ja KrMS § 484 lg 4 kohaselt ei tohi karistust raskendada ning konventsiooni sama punkti kohaselt ei ole karistuse muutmisel pädev asutus kohustatud arvestama toime pandud kuriteo suhtes elukohariigi seaduses ette nähtud alammäära, siis on Venemaa Föderatsioonis R. Sokolovile mõistetud karistus ning selle muutmata kujul ülevõtmine kooskõlas nii konventsiooni kui siseriikliku õigusega, mistõttu ei kuulu R. Sokolovile Venemaa Föderatsioonis mõistetud karistus muutmisele. Seega, tuleb Roman Sokolovi ülevõtmisel lähtuda konventsiooni artikli 9:1(a) sätetest.

Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni kohaldamise eesmärgiks on süüdimõistetule sotsiaalse rehabilitatsiooni tagamine. Sotsiaalne rehabilitatsioon on kõige paremini saavutatav eelkõige võimalikult tihedate sotsiaalsete sidemete säilitamise teel oma keskkonnaga ning süüdimõistetud isiku üleandmisega ühiskonda, millega ta on sotsiaalselt tugevamalt seotud. Roman Sokolov on Eesti Vabariigi kodanik ning enne süüdimõistmist oli tema elukoht Eestis (xxxx). Avalduse kohaselt kavatsevad Eesti Vabariiki alaliselt elama jääda ka tema abikaasa ja lapsed. Roman Sokolovi avalduse kohaselt on tema tervislik seisund kehv ja tema perel ei ole pärast Eestisse kolimist võimalus teda külastada Venemaa Föderatsioonis. Eestis vanglakaristust kandes saaks ta jätkata oma perega suhtlemist ning pere saaks aidata ka ravimite ostmisel. Seetõttu on otstarbekas, et Roman Sokolov saaks jätkata karistuse kandmist Eesti Vabariigis.

Eeltoodust tulenevalt ja KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel kohus leiab, et tuleb tunnistada Venemaa Föderatsiooni Pihkva Piirkonna Petseri Ringkonnakohtu 21.02.2019.a otsuse täitmine lubatavaks. KrMS § 484 lõike 1 kohaselt määrata Roman Sokolovi poolt Venemaa Föderatsioonis toime pandud kuriteo eest Eestis täidetavaks karistuseks 4 aastat vangistust.

Konventsiooni artikkel 11 lõike 1 p c kohaselt tuleb maha arvata juba kantud karistusaeg. Kuna Roman Sokolov on viibinud vangistuses alates 4. detsembrist 2017.a, tuleb karistuse kandmise aja alguseks lugeda 04.12.2017.a. Karistusaja lõpp 03.12.2021.a.

Menetluskulud Antud menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, s.o 81 eurot kohtuistungiteks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest. KrMS § 180 - 188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses, kuid 180 lg 1 kohaselt kannab kulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb menetluskulud mõista välja Roman

Liina Pohlak Kohtunik